Õigus uskuda mida tahes

Arvatavasti hindad sa väga oma õigust uskuda seda, mida ise heaks arvad. Seda hindavad peaaegu kõik. Niisugust õigust kasutades on maa kuus miljardit inimest arendanud hämmastava hulga igasugu uskumusi ja ideid. Nagu looduses esinevad värvid, vormid, struktuurid, maitsed, lõhnad ja helid teevad elu huvitavamaks, põnevamaks ja nauditavamaks, nii teevad seda sageli ka erisugused tõekspidamised. Selline mitmekesisus võib teha elu tõepoolest vürtsikamaks (Laul 104:24).

KUID on tarvis olla ettevaatlik. Mõned uskumused pole mitte lihtsalt üksteisest erinevad, vaid ka ohtlikud. Näiteks hakkasid mõned inimesed 20. sajandi algul uskuma, et juudid ja vabamüürlased kavatsevad „lõhkuda kristliku tsivilisatsiooni ning luua maailmariigi, mille üle nad üheskoos valitsema hakkavad”. Üheks selle uskumuse aluseks oli juudivastane lendleht pealkirjaga „Protocols of the Learned Elders of Zion” („Siioni õpetatud vanemate protokollid”). Selles kirjutises kinnitati, et nende plaanide hulka kuuluvad kõrgete maksude propageerimine, relvatööstuse soodustamine ja suurettevõtete arendamine, mis hävitaks mittejuutide rikkused ühe hetkega. Nad pidid hakkama manipuleerima ka haridussüsteemiga, kavatsedes muuta mittejuudid mõtlemisoskuseta elajateks, ning koguni ehitama pealinnu ühendavaid allmaaraudteid, et juudi vanemad saaksid õhkimise abil maha suruda igasuguse vastupanu.

Loomulikult oli see kõik vale – kavandatud sütitama juudivaenulikke tundeid. Mark Jones Briti Muuseumist kirjutab, et see absurdne väljamõeldis läks liikvele Venemaalt, kus see ilmus 1903. aastal ühes ajaleheartiklis. Londoni ajalehte „The Times” jõudis see 1920. aasta 8. mail. Rohkem kui aasta hiljem paljastas „The Times”, et see dokument on võltsing. Vahepeal oli jõutud aga palju kahju teha. Jonesi sõnul on sedalaadi valesid raske summutada. Kui inimesed sellised valed kord juba omaks võtavad, arendavad nad neist väga sapiseid, mürgiseid ja ohtlikke tõekspidamisi. Ning nagu on näidanud 20. sajandi sündmused, on sel sageli katastroofilised tagajärjed (Õpetussõnad 6:16–19).

Uskumused või tõde

Muidugi võivad ekslikud tõekspidamised tekkida ka ilma sihilike valedeta. Mõnikord me lihtsalt saame millestki valesti aru. Kui palju inimesi on enneaegselt surnud selle pärast, et nad tegid midagi, mida uskusid õige olevat! Ning sageli me usume midagi vaid sellepärast, et tahame seda uskuda. Ühe professori sõnul armuvad sageli isegi teadlased oma teooriatesse ja järeldustesse. Oma tõekspidamiste pärast ei suuda nad hinnata olukorda  erapooletult. Nad võivad kogu elu ära raisata, püüdes asjatult leida kinnitust oma ekslikele ideedele (Jeremija 17:9).

Sama on juhtunud religioossete tõekspidamistega; neis on tohutud vastuolud (1. Timoteosele 4:1; 2. Timoteosele 4:3, 4). Kellelgi võib olla tugev usk Jumalasse. Keegi teine aga ütleb selle inimese usu kohta, et seda ei kinnita mingid tõendid. Üks arvab, et inimesel on surematu hing või vaim, mis elab edasi pärast surma. Teine usub, et kui inimene sureb, siis ta lakkab täielikult ja lõplikult eksisteerimast. On ilmselge, et kõik sellised vastuolulised uskumused ei saa olla õiged. Kas poleks siis tark teha kindlaks, kas see, mida sa usud, on tõepoolest tõde, mitte lihtsalt miski, mida sa tahad uskuda? (Õpetussõnad 1:5.) Kuidas seda teha? Sellest räägitakse järgmises artiklis.

[Pilt lk 3]

1921. aastal ilmunud artikkel, mis paljastas „Siioni õpetatud vanemate protokollide” võltsingu