Kasuta ära harjumuse jõudu

ÜKS mees oli elanud 12 aastat Ateena äärelinnas. Iga päev läks ta töölt koju sama teed mööda. Siis kolis ta linna teise otsa. Ühel päeval hakkas ta jälle pärast tööd koju minema. Alles siis, kui ta avastas end oma vanas kodupaigas, mõistis ta, et oli vales suunas minema hakanud. Ta oli läinud vanast harjumusest oma endise kodu juurde!

Pole ime, et harjumuse jõudu kutsutakse mõnikord inimese teiseks minaks, sest see avaldab elule suurt mõju. Selles mõttes võiks harjumusi võrrelda tulega. Tuli võib olla pimedusest paistev teretav valgus, see võib anda sooja ja selle abil saab soojendada sööki. Kuid samuti võib tuli olla raevukas vaenlane, mis hävitab elu ja vara. Nii on ka harjumustega. Õigesti arendatuina võivad nad tuua palju kasu, kuid need võivad olla ka hukatuslikud.

 Artikli alguses mainitud mees kaotas harjumuse jõu tõttu üksnes natuke aega linnaliikluses. Kui mängu tulevad aga palju tähtsamad asjad, võivad harjumused kas tagada meile edu või tuua õnnetust. Vaadelgem Piiblist mõningaid tõsielulisi näiteid, millest ilmneb, kuidas harjumused võivad aidata meil teenida Jumalat ja olla temaga heades suhetes või takistada meil seda tegemast.

Piibli näited headest ja halbadest harjumustest

Noal, Iiobil ja Taanielil olid Jumalaga lähedased suhted. Piibel tõstab neid mehi esile nende „õiguse tõttu” (Hesekiel 14:14). Kõigi kolme mehe elukäik näitas, et nad olid arendanud endas häid harjumusi.

Noal kästi ehitada laev, sõiduvahend, mis pidi olema pikem kui jalgpalliväljak ja kõrgem kui viiekorruseline maja. See hiigelprojekt oleks hirmutanud igat muistset laevaehitajat. Noa ja ta seitse pereliiget ehitasid laeva ilma nüüdisaegsete abivahenditeta. Lisaks sellele kuulutas Noa järjepidevalt oma kaasaegsetele. Võime olla kindlad, et ta hoolitses ka oma pere vaimsete ja füüsiliste vajaduste eest (2. Peetruse 2:5). Selle kõige saavutamiseks pidid Noal olema head tööharjumused. Veelgi enam, Noa jäädvustati Piibli ajalukku kui mees, kes „kõndis ühes Jumalaga”. „Noa tegi kõik nõnda, nagu Jehoova teda käskis.” (1. Moosese 6:9, 22; 7:5.) Kuna Piibel nimetab teda „õigeks”, jätkas ta tõenäoliselt ühes Jumalaga käimist ka pärast veeuputust ja koguni pärast Paabelis puhkenud mässu Jehoova vastu. Noa kõndis ühes Jumalaga kuni oma surmani 950 aasta vanuselt (1. Moosese 9:29).

Iiobi head harjumused aitasid tal saada „vagaks ja õiglaseks” meheks (Iiob 1:1, 8; 2:3). Ta tegutses harjumust mööda oma pere preestrina, tuues oma laste eest ohvreid pärast iga pidu, juhuks kui nad olid „pattu teinud ja südames Jumalat neednud”. „Nõnda tegi Iiob alati” (Iiob 1:5, meie kursiiv). Iiobi peres olid Jehoova kummardamisega seotud tavad kahtlemata väga tähtsal kohal.

Taaniel teenis Jehoovat „lakkamata” kogu oma pika elu vältel (Taaniel 6:17, 21). Millised head vaimsed harjumused olid Taanielil? Esiteks, ta palvetas korrapäraselt Jehoova poole. Hoolimata kuninga määrusest selle keelustamiseks, heitis Taaniel „kolm korda päevas ... põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat, nagu ta seda ennegi oli teinud” (Taaniel 6:11, meie kursiiv). Ta ei võinud loobuda harjumusest Jumala poole palvetada isegi siis, kui see seadis ohtu tema elu. Kahtlemata andis see harjumus Taanielile jõudu olla oma eluteel Jumalale laitmatu. Ilmselt oli Taanielil ka heaks harjumuseks uurida põnevaid Jumala tõotusi ja mõtiskleda sügavalt nende üle (Jeremija 25:11, 12; Taaniel 9:2). Taolised head harjumused aitasid tal kindlasti otsani vastu pidada ja joosta oma elu võidujooks ustavalt lõpuni.

Kuid Diinal läks kehvasti ühe halva harjumuse pärast. Tal „oli kombeks käia vaatamas maa tütreid”, kes ei olnud Jehoova teenijad (1. Moosese 34:1, UM). See näiliselt süütu harjumus tõi palju õnnetust. Kõigepealt Sekem, noormees, keda peeti „lugupeetumaks kui kõiki teisi ta isakojas”, vägistas ta. Seejärel viis Diina kahe venna kättemaksuhimuline reageering tapatalguteni, kus hukkusid kogu linna meessoost isikud. Kui kohutavad tagajärjed! (1. Moosese 34:19, 25–29.)

Kuidas võime kindlad olla, et meie harjumused tulevad meile kasuks ega tee meile kahju?

 Saa harjumustest kasu

„Harjumused on saatus,” kirjutas üks filosoof. Kuid tegelikult ei pea see nii olema. Piibel näitab väga selgelt, et me võime teha valiku muuta oma halbu harjumusi ja arendada häid.

Heade harjumuste abil muutub kristlik eluviis palju tulemusrikkamaks ja sellest on lihtsam kinni pidada. Kristlane Alex Kreekast räägib: „Harjumus pidada kinni ajakavast paljude ülesannete täitmisel aitab mul säästa väärtuslikku aega.” Kristlik kogudusevanem Theophilus viitab planeerimisele kui harjumusele, mis aitab tal olla tõhus. Ta sõnab: „Olen täiesti veendunud, et ma ei suudaks oma kristlikke kohustusi edukalt täita ilma harjumuseta oma töid hästi planeerida.”

Meid kui kristlasi innustatakse ’astuma edasi sama rada’ (Filiplastele 3:16, EP 97). See tähendab muu hulgas harjumuspärast tegutsemist juurdunud toimimisviisi järgi. Taolised head harjumused on meile kasuks sel viisil, et meil ei tule kulutada aega iga järgmise sammu kaalumiseks. Meil on juba välja kujunenud hea käitumismall, mida me harjumuse jõul järgime. Tugevate harjumuste järgi tegutsetakse peaaegu automaatselt. Nii nagu turvaliste sõiduharjumuste tõttu võib juht tee peal ohtu märgates teha silmapilkse elupäästva otsuse, aitavad head harjumused meil teha kiirelt õige otsuse, kui käime kristlikul teel.

Inglise kirjanik Jeremy Taylor ütles: „Harjumused on tegude tütred.” Kui meil on head harjumused, võime teha head vähese pingutusega. Näiteks kui meil on kristlike kuulutajatena harjumuseks korrapäraselt kuulutustööd teha, on palju lihtsam ja nauditavam minna välja teenistusse. Apostlite kohta öeldakse, et nad „ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest” (Apostlite teod 5:42, meie kursiiv; 17:2). Kui me aga osaleme teenistuses juhuslikult, siis võime tunda ärevust ja vajame rohkem aega, et hoogu sisse saada, enne kui tunneme end selles ülitähtsas kristlikus töös kindlana.

Sama peab paika meie teiste kindlakskujunenud kristlike harjumuste suhtes. Head harjumused võivad aidata meil lugeda Jumala Sõna korrapäraselt „päeval ja öösel” (Joosua 1:8; Laul 1:2). Ühel kristlasel on harjumus lugeda Piiblit 20 kuni 30 minutit enne magamaminekut. Isegi kui ta on väga väsinud, leiab ta, et minnes magama ilma lugemata, ei tule tal head und. Ta peab uuesti üles tõusma ja oma vaimsete vajaduste eest hoolitsema. See hea harjumus on aidanud tal lugeda terve Piibli ühe aastaga läbi juba mitmeid kordi.

Meie eeskujul Jeesus Kristusel oli harjumus käia koosolekutel, kus arutleti Piibli üle. Ta „läks oma harjumust mööda hingamispäeval kogudusekotta ja tõusis üles lugema” (Luuka 4:16). Joe on kogudusevanem. Tal on suur pere ja pikad tööpäevad. Harjumus on tekitanud Joe’s vajaduse ja soovi käia korrapäraselt koosolekutel. Ta ütleb: „See harjumus on aidanud mul minna ja hankida vajalikku vaimset jõudu, et raskuste ja muredega edukalt toime tulla.” (Heebrealastele 10:24, 25.)

Niisugused harjumused on kristlikus elu võidujooksus asendamatud. Teadaanne ühest  riigist, kus on Jehoova rahvast taga kiusatud, märgib: „Kellel on head vaimsed harjumused ja kes tõde väga hindavad, neil pole raske katsete saabudes kindlaks jääda. Need aga, kes „soodsal ajal” puuduvad koosolekutelt, on ebaregulaarsed kuulutustöös ja teevad kompromisse väiksemates asjades, langevad sageli tulises katses.” (2. Timoteosele 4:2, UM.)

Väldi halbu ja kasuta ära häid harjumusi

Öeldakse, et „inimene peaks arendama ainult neid harjumusi, millel ta on nõus laskma enda üle valitseda”. Halvad harjumused on kindlasti hirmuvalitsejad, kuid neist on siiski võimalik jagu saada.

Stella oli kunagi kirglik telerivaataja. Ta tunnistab: „Igal halval harjumusel, millele ma alla olen andnud, on harilikult mingi „süütu” põhjus.” Nii oli ka tema liigse telerivaatamise harjumusega. Ta veenis ennast, et vaatab lihtsalt „lõõgastuseks” või „vahelduseks”. Kuid ta harjumus väljus kontrolli alt ja hoidis teda teleri ees pikki tunde. „See halb harjumus hakkas mu vaimset edenemist takistama,” ütleb ta. Lõpuks vähendas ta otsustavalt telerivaatamisele kuluvat aega ja muutus palju valivamaks. „Püüan alati meeles pidada, miks ma tahtsin sellest harjumusest vabaneda,” ütleb Stella. „Ja ma loodan Jehoova peale, et ta aitab mul sellest otsusest kinni pidada.”

Kristlane Charalambos räägib halvast harjumusest, mis takistas temal vaimselt edenemast. See oli harjumus asju edasi lükata. „Kui ma mõistsin, et edasilükkamise harjumus mulle kahju teeb, hakkasin tegema pingutusi oma elu ümberkorraldamiseks. Eesmärke seades kavandasin ma täpselt, millal ja kuidas nende poole püüdlema hakata. Korrapärasus otsuste ja plaanide elluviimisel oli tõhus vastumürk ja see on jäänud mulle siiani heaks harjumuseks.” Kindlasti on head harjumused parimaks aseaineks halbadele harjumustele.

Ka meie kaaslased võivad mõjutada seda, kas arendame häid või halbu harjumusi. Head harjumused hakkavad sama hästi külge kui halvadki. Nii nagu „halb seltskond rikub head kombed”, nii võime heast seltskonnast leida jäljendamiseks eeskujusid, kellelt õppida kasulikke harjumusi (1. Korintlastele 15:33, EP 97). Kuid mis kõige tähtsam, harjumused võivad tugevdada või nõrgendada meie suhteid Jumalaga. Stella ütleb: „Kui meil on head harjumused, on meil lihtsam teha pingutusi Jehoova teenistuses. Kui need on aga halvad, takistavad need meie püüdlusi.”

Kujunda endale head harjumused ja lase neil end juhtida. Need on võimsaks ja kasulikuks jõuks sinu elus.

[Pilt lk 19]

Nagu tuli, võivad ka harjumused tuua kasu või hävitada

[Pilt lk 21]

Jeesusel oli harjumuseks viibida hingamispäeval kogudusekojas, et Jumala Sõna lugeda

[Pildid lk 22]

Head vaimsed harjumused tugevdavad meie suhteid Jumalaga