Millele tuginevad sinu uskumused?

Sõna „uskuma” on defineeritud kui „võtma midagi tõese, ehtsa või tegelikuna”. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon kaitseb iga isiku „mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust”. See õigus kätkeb ka vabadust „muuta oma usku või veendumusi”, kui selleks on soovi.

ENT miks võiks keegi tahta oma usku või veendumusi muuta? Üldlevinud on väide: „Mul on oma veendumused ja ma olen nendega rahul.” Paljude arvates ei tee isegi valed veendumused kellelegi eriti midagi halba. Kui keegi usub, et Maa on lapik, siis ilmselt ei juhtu seetõttu midagi halba ei tema ega kellegi teisega. Mõni ütleb, et me võiksime lihtsalt leppida üksteise eriarvamustega. Kas see on aga alati tark tegu? Kas näiteks arst võiks lihtsalt leppida oma kaastöötaja eriarvamusega, kui too usub, et pärast surnukuuris laipadega kokkupuutumist võib minna otse haiglapalatisse patsientidele uuringuid tegema?

Kui rääkida religioonist, siis selles vallas on ekslikud uskumused põhjustanud ajaloo jooksul suurt kahju. Mõtle, millised õudused kaasnesid sellega keskajal, kui usujuhid „innustasid kristlikke fanaatikuid halastamatule vägivallale” niinimetatud pühades ristisõdades. Või mõtle ühe hiljuti toimunud kodusõja „kristlikele” püssimeestele. Nad olid „nagu keskaegsed sõdurid, kelle mõõgakäepidemetel olid pühakute nimed ja vintpüssipärade küljes Neitsi Maarja pildid”. Kõik need fanaatikud uskusid endal õiguse olevat. Kuid on selge, et nii neis kui ka teistes religioossetes võitlustes ja taplustes oli midagi kohutavalt valesti.

Miks on nii palju segadust ja konflikte? Piibli järgi on põhjus selles, et Kurat-Saatan „eksitab kogu maailma” (Ilmutuse 12:9; 2. Korintlastele 4:4; 11:3). Apostel Paulus hoiatas, et kahjuks läheb palju usklikke inimesi hukka, sest Saatan petab neid „valetunnustähtedega ja valeimetegudega”. Pauluse sõnul ’nad ei ole võtnud vastu tõearmastust,  et nad võiksid pääseda’, ja seepärast petetakse ’nad uskuma valet’ (2. Tessalooniklastele 2:9–12). Kuidas sa aga võiksid vähendada tõenäosust, et sinu uskumused on valed? Miks sa üldse usud seda, mida sa usud?

Kas sa oled nende uskumustega üles kasvanud?

Ehk oled sa üles kasvanud oma perekonna uskumustega. See võib avaldada head mõju. Jumal tahab, et lapsevanemad õpetaksid oma lapsi (5. Moosese 6:4–9; 11:18–21). Noor mees Timoteos sai näiteks suurt kasu sellest, et võttis kuulda oma ema ja vanaema (2. Timoteosele 1:5; 3:14, 15). Pühakiri julgustab austama oma vanemate tõekspidamisi (Õpetussõnad 1:8; Efeslastele 6:1). Ent kas meie Looja kavandaski meid nii, et me usuksime midagi lihtsalt selle pärast, et meie vanemad seda usuvad? Varasemate põlvkondade uskumuste ja tegude mõtlematu järgimine võib tegelikult olla ohtlik (Laul 78:8; Aamos 2:4).

Samaaria naine, kes kohtus Jeesus Kristusega, oli kasvanud üles samaarlaste religioonis (Johannese 4:20). Jeesus austas tema vabadust uskuda, mida ta tahab, kuid ütles tema rahva kohta: „Teie kummardate, mida te ei tea.” Paljud selle naise usulised tõekspidamised olid tõepoolest ekslikud, ning Jeesus ütles talle, et kui ta tahab kummardada Jumalat vastuvõetavalt – „vaimus ja tões” –, siis tuleb tal oma uskumusi muuta. Selle asemel et klammerduda oma uskumuste külge, mis olid kahtlemata südamelähedased, said ajapikku nii see naine kui ka teised „sõnakuulelikuks usule”, mille tõi esile Jeesus Kristus (Johannese 4:21–24, 39–41; Apostlite teod 6:7).

Kas sind on õpetatud uskuma asjatundjaid?

Paljud õpetlased ja asjatundjad väärivad oma erialaste teadmiste tõttu sügavat austust. Kuid ajaloost võib leida rohkesti näiteid nimekatest õpetlastest, kelle arusaamad olid täiesti valed. Näiteks ütles ajaloolane Bertrand Russell Kreeka filosoofi Aristotelese kahe teadusliku raamatu kohta järgmist: „Kummastki [raamatust] võib vaevaga leida ehk ühe lause, mis on kooskõlas tänapäeva teadusega.” Isegi tänapäevased asjatundjad teevad sageli täiesti valesid järeldusi. „Õhust raskemad lennumasinad pole võimalikud,” väitis veendunult Briti teadlane Lord Kelvin 1895. aastal. Tark inimene ei usu seega pimesi millessegi vaid sellepärast, et nii ütleb mõni autoriteetne õpetlane (Laul 146:3).

Samasugust ettevaatlikkust on vaja ka siis, kui küsimuse all on religioosne haridus. Apostel Paulus oli saanud oma usuõpetajatelt väga kõrge hariduse ja oli äärmiselt „innukas harrastama oma esiisade pärimusi”. Ent innukus oma esivanemate pärimuslike uskumuste suhtes tõi talle tegelikult palju probleeme. See viis selleni, et ta hakkas ’Jumala kogudust taga kiusama ja seda hävitama’ (Galaatlastele 1:13, 14; Johannese 16:2, 3). Veelgi halvem oli aga see, et Paulus pikka aega ’lõi takka üles astla vastu’, hoidudes kõigest, mis oleks pannud teda uskuma Jeesus Kristusesse. Seepärast sekkuski Jeesus ise otsustavalt vahele, et ajendada Paulust oma uskumusi kohandama (Apostlite teod 9:1–6; 26:14).

Kas sind mõjutab meedia?

Ehk on meedia mõjutanud tugevasti sinu tõekspidamisi. Enamik inimesi on rõõmsad, et meedias on sõnavabadus, sest seetõttu pääsevad nad ligi informatsioonile, mis võib osutuda neile kasulikuks. Kuid meediat võivad mõjutada ja tihtipeale mõjutavadki võimsad jõud. Sageli esitatakse seal moonutatud informatsiooni, mis võib sinu mõtlemisviisile märkamatult mõju avaldada.

Lisaks sellele toob meedia avalikkuse ette sensatsioonilisi ja ebatavalisi juhtumeid, et  olla meele järgi suuremale hulgale inimestele. Seda, mida vaid mõne aasta eest ei oleks avalikkuse ees kajastatud, räägitakse praegu täiesti tavalisel viisil. Kindlaksmääratud käitumisnormid on aeglase, kuid tugeva õõnestava rünnaku all. Inimeste mõtlemisviis moondub järk-järgult ning nad hakkavad uskuma, et ’kuri on hea ja hea kuri’ (Jesaja 5:20; 1. Korintlastele 6:9, 10).

Kuidas leida oma uskumustele kindel alus?

Inimeste ideedele ja filosoofiatele tuginemine on otsekui liivale ehitamine – see ei jää püsima (Matteuse 7:26; 1. Korintlastele 1:19, 20). Kuid mis siis on see kindel alus, millele sa peaksid oma tõekspidamised rajama? Kuna Jumal on andnud sulle mõtlemisvõime, et sa saaksid uurida ümbritsevat maailma ja esitada vaimse sisuga küsimusi, siis kas ei oleks mõistlik arvata, et ta aitab sul saada oma küsimustele õiged vastused? (1. Johannese 5:20.) Loomulikult teeb ta seda! Ent kuidas sa saaksid kindlaks teha, mis on tõene, ehtne või tegelik, kui küsimuse all on Jumala kummardamine? Võime kõhklemata öelda, et ainuke kindel alus on Jumala Sõna Piibel (Johannese 17:17; 2. Timoteosele 3:16, 17).

„Kuid pidagem,” võib keegi öelda. „Kas pole mitte need, kel on Piibel, põhjustanud maailmas kõige rohkem konflikte ja segadust?” On tõsi, et usujuhid, kes väidetavasti järgivad Piiblit, on mõelnud välja palju segadusttekitavaid ja vastuolulisi ideid. See on nii sellepärast, et tegelikult ei tugine nende uskumused Piiblile. Apostel Peetrus kirjeldab neid kui „valeprohveteid” ja „lahkõpetajaid”, kes loovad „valeõpetusi”. Peetrus ütleb, et nende tegevuse tagajärjel „pilgatakse tõe teed” (2. Peetruse 2:1, 2). Siiski kirjutas ta: „Meil on veel kindlam prohvetlik sõna, ja te teete hästi, et te seda tähele panete kui küünalt, mis paistab pimedas paigas” (2. Peetruse 1:19; Laul 119:105).

Piibel julgustab meid võrdlema oma uskumusi selles sisalduvate õpetustega (1. Johannese 4:1). Miljonid selle ajakirja lugejad võivad kinnitada, et seda tehes on nende elu muutunud eesmärgikindlamaks ja stabiilsemaks. Võta seega endale eeskujuks üllad beroialased. ’Uuri iga päev Kirja’, enne kui otsustad, mida uskuda (Apostlite teod 17:11). Jehoova tunnistajad on rõõmuga valmis sind aitama. Loomulikult on see sinu otsustada, mida sa tahad uskuda. Siiski oleks tark rajada oma uskumused pigem Jumala ilmutatud tõe Sõnale kui inimeste tarkusele ja soovidele (1. Tessalooniklastele 2:13; 5:21).

[Pildid lk 6]

Sa võid oma uskumustes tugineda kindlalt Piiblile