Ära tüdi head tegemast

„Ja kui me teeme head, siis ärgem tüdigem, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei väsi.” (GALAATLASTELE 6:9)

1., 2. a) Miks on Jumalat teenides vaja vastupidavust? b) Kuidas Aabraham ilmutas vastupidavust ja mis aitas tal seda teha?

JEHOOVA TUNNISTAJATENA me leiame rõõmu Jumala tahte täitmisest. Samuti tunneme, et jüngri „ikke” kandmine annab hingele kosutust (Matteuse 11:29). Siiski pole alati kerge teenida Jehoovat koos Kristusega. Apostel Paulus näitas seda selgelt, kui ta innustas kaaskristlasi: „Kannatlikkust [„vastupidavust”, UM] läheb teile tarvis, et teie, tehes Jumala tahtmist, saaksite kätte tõotuse” (Heebrealastele 10:36). Vastupidavust läheb tarvis seepärast, et Jumala teenimine võib nõuda raskuste ületamist.

² Aabrahami elu kinnitab vaieldamatult seda tõsiasja. Palju kordi oli ta raskete valikute ees või pingelistes olukordades. Käsk lahkuda mugavusi pakkuvast Uurist oli kõigest algus. Varsti pärast seda seisis ta silmitsi näljahädaga, koges naabrite vaenulikkust, oleks peaaegu kaotanud oma naise, sai tunda mõningate sugulaste vaenulikkust ja sõja julmust. Ning ees ootasid veelgi suuremad katsumused. Ometi ei loobunud Aabraham kunagi head tegemast. See on märkimisväärne, kuna tal ei olnud täielikku Jumala Sõna nagu meil tänapäeval. Sellest hoolimata teadis ta kindlasti esimest prohvetiennustust, milles Jumal kuulutas: „Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moosese 3:15). Kuna Aabraham oli see, kelle kaudu Seeme pidi tulema, sai ta loomulikult saatanliku vaenu märklauaks. Selle tõsiasja mõistmine kindlasti aitas Aabrahamil oma katsumustes rõõmuga vastu pidada.

3. a) Miks peaksid Jehoova teenijad tänapäeval olema valmis viletsust taluma? b) Millist julgustust leiame kirjakohast Galaatlastele 6:9?

³ Jehoova teenijad peaksid ka tänapäeval olema valmis viletsust taluma (1. Peetruse 1:6, 7). Nagu hoiatab Ilmutuse 12:17, ’sõdib’ Saatan võitud jäänuse vastu. Ka „teised lambad”, kes teevad jäänusega tihedalt koostööd, on Saatana vihaobjektid (Johannese 10:16). Lisaks vaenule, mida kristlased võivad kohata oma avalikus teenistuses, võib ka nende isiklikus elus miski neid katselepanevalt rõhuda. Paulus õhutab meid: „Kui me teeme head, siis ärgem tüdigem, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei väsi” (Galaatlastele 6:9). Jah, Saatan ihkab hävitada meie usku, kuid me peame talle vastu seisma, olles kindlad usus (1. Peetruse 5:8, 9). Milliseid tulemusi toob see, kui jääme ustavaks? Jakoobuse 1:2, 3 teatab: „Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, ja teadke, et teie usu katsumine saadab kannatlikkust [„vastupidavust”, UM]!”

Otserünnak

4. Milliste otserünnakutega on Saatan püüdnud murda Jumala rahva laitmatust?

⁴ Aabrahami elust võib leida näiteid „mitmesugustest kiusatustest”, mida ka kristlane võib tänapäeval kohata. Näiteks pidi ta midagi ette võtma seoses Sinearist tulnud sissetungijate rünnakuga (1. Moosese 14:11–16). Meid ei üllata, et Saatan kasutab siiamaani otserünnakuid tagakiusamise näol. Teise  maailmasõja lõpust saadik on kümnete maade valitsused keelustanud Jehoova tunnistajate kristliku haridustöö. Jehoova tunnistajate aastaraamat 2001 jutustab, millist vägivalda on vaenlase käe läbi kogenud Angola kristlased. Jehoovale toetudes on meie vennad sellistes riikides kindlalt keeldunud oma tegevust lõpetamast. Nad pole reageerinud vaenamisele mitte vägivalla või mässuga, vaid on tasa ja targu kuulutustööd jätkanud (Matteuse 24:14).

5. Kuidas võidakse kristlikke noori koolis taga kiusata?

⁵ Kuid tagakiusamine ei hõlma tingimata vägivalda. Aabrahami õnnistati viimaks kahe pojaga – Ismaeli ja Iisakiga. 1. Moosese 21:8–12 räägib, et ühel juhtumil Ismael ’naeris’ Iisakit. Kirjas galaatlastele näitas Paulus, et see oli midagi tõsisemat kui lihtsalt lapsik mäng, öeldes, et Ismael kiusas Iisakit taga! (Galaatlastele 4:29.) Seega võib koolikaaslaste pilkeid ja vastaste sõnalisi rünnakuid õigustatult nimetada tagakiusamiseks. Noor kristlane nimega Ryan meenutab, millist piina ta koges klassikaaslaste poolt: „15-minutine bussisõit kooli ja tagasi tundus tundidepikkune, kuna mind mõnitati sõnadega. Nad kõrvetasid mind kirjaklambritega, mis olid tulemasinaga kuumaks aetud.” Mis oli taolise julma kohtlemise põhjus? „Oma teokraatliku hariduse tõttu erinesin koolis teistest.” Kuid oma vanemate toetusega suutis Ryan siiski ustavalt vastu pidada. Noored, kas teie eakaaslaste pilked on teid araks teinud? Ärge andke alla! Kui te ustavalt vastu peate, siis täituvad teie puhul Jeesuse sõnad: „Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja” (Matteuse 5:11).

Igapäevaelu mured

6. Millised asjaolud võivad pingestada kristlaste omavahelisi suhteid?

⁶ Enamik katsumusi, mida me tänapäeval kohtame, on seotud tavaliste igapäevaste muredega. Aabrahamgi pidi taluma pingeid, mis olid tekkinud tema karjuste ja tema vennapoja Loti karjuste vahel (1. Moosese 13:5–7). Samuti võivad tänapäeval isiksuste erinevused  ja väiksed kadetsemised pingestada suhteid ning ohustada isegi koguduse rahu. „Kus on kadedust ja riiakust, seal on korratust ja igat halba asja.” (Jakoobuse 3:16.) Kui tähtis on küll mitte anda alla! Selle asemel võtkem eeskuju Aabrahamist, kes ei lubanud uhkustundel rikkuda rahu, ning taotlegem teiste huve! (1. Korintlastele 13:5; Jakoobuse 3:17.)

7. a) Mida peaksime tegema siis, kui kaaskristlane on meid solvanud? b) Mida me võime Aabrahamilt õppida selles, kuidas ta teistega häid suhteid hoidis?

⁷ Pole lihtne olla rahumeelne, kui meil on tunne, et kaasusklik on meiega ebaõiglaselt käitunud. Õpetussõnades 12:18 öeldakse: „Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid.” Mõtlematud sõnad, isegi kui need pole öeldud halbade kavatsustega, võivad põhjustada palju valu. Veelgi suuremat valu võib põhjustada see, kui meile tundub, et meid on laimatud või õelalt taga räägitud (Laul 6:7, 8). Kuid kristlane ei tohiks haavatud tunnete tõttu loobuda head tegemast! Niisuguses olukorras pöördu ise solvaja poole ja kõnele temaga lahkelt, et asjad korda seada (Matteuse 5:23, 24; Efeslastele 4:26). Ole valmis talle andestama (Koloslastele 3:13). Kui me ei pea vimma, on võimalik parandada nii oma tundeid kui ka suhteid vennaga. Isegi kui Aabraham sai Loti peale pahaseks, ei jäänud ta vimma kandma. Ta otse ruttas Lotti ja ta peret päästma! (1. Moosese 14:12–16.)

Enda põhjustatud katsumused

8. a) Kuidas võivad kristlased ’valmistada iseendale palju torkavat valu’? b) Mis aitas Aabrahamil säilitada tasakaalukat vaadet materiaalsele rikkusele?

⁸ Peab tunnistama, et inimene võib ka ise endale katsumusi põhjustada. Näiteks käskis Jeesus oma järgijaid: „Ärge koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste rikuvad ja kus vargad sisse murravad ning varastavad” (Matteuse 6:19). Ometi valmistavad mõned vennad ’iseendile palju torkavat valu’ sellega, et seavad materiaalsed huvid ettepoole Kuningriigi huvidest (1. Timoteosele 6:9, 10). Aabraham oli ohvrimeelselt valmis loobuma materiaalsetest hüvedest selle nimel, et teha heameelt Jumalale. „Usu läbi asus ta võõrana elama tõotusemaale otsekui võõrale maale ja elas telkides ühes Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sama tõotuse kaaspärijad; sest ta ootas linna, millel on alused ja mille ehitaja ning valmistaja on Jumal.” (Heebrealastele 11:9, 10.) Uskudes tulevasse „linna” ehk Jumala valitsusse, ei pannud Aabraham oma lootust rikkusele. Kas meil poleks tark temast eeskuju võtta?

9., 10. a) Kuidas võib soov tähtsuse järele tekitada katsumuse? b) Kuidas saavad vennad tänapäeval käituda „vähemana”?

⁹ Vaatleme veel ühte aspekti. Piiblis on manitsus: „Kui keegi mõtleb enese midagi olevat, ilma midagi olemata, see petab iseennast” (Galaatlastele 6:3). Lisaks toonitatakse meile, et me ei ’teeks midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid alandlikkuses’ (Filiplastele 2:3, EP 97). Mõned põhjustavad endale katsumusi sellega, et nad ei rakenda seda nõuannet. Nad ihkavad saada koguduses eesõigusi, ajendatuna soovist tähtsuse järele, aga mitte soovist teha „kaunist tööd”, ning kaotavad julguse ja muutuvad rahulolematuks, kui nende ootused ei täitu (1. Timoteosele 3:1).

¹⁰ Aabraham jättis hea eeskuju sellega, et ta ’ei mõelnud endast rohkem, kui on vaja mõelda’ (Roomlastele 12:3, UM). Kui ta kohtas Melkisedekit, ei käitunud ta nii, nagu oleks ta temast tähtsam, kuna Jumal teda eriliselt soosis. Vastupidi, Aabraham tunnistas Melkisedeki kui preestri ülemat positsiooni ning maksis talle kümnist (Heebrealastele 7:4–7). Ka kristlased peaksid meeleldi käituma „vähemana”, aga mitte püüdma end tähelepanu keskpunkti seada (Luuka 9:48). Kui sulle tundub, et koguduse juhtivad vennad ei võimalda sulle teatud eesõigusi, siis  uuri ennast ausalt läbi ja tee kindlaks, milliseid edusamme sa võiksid teha oma isiksuses või toimimisviisides. Selle asemel et kibestuda eesõiguste pärast, mida sul pole, kasuta ära eesõigust, mis sul on – eesõigust aidata kaasinimestel Jehoovat tundma õppida. Jah, „alanduge Jumala vägeva käe alla, et ta teid ülendaks omal ajal” (1. Peetruse 5:6).

Usk sellesse, mida pole näha

11., 12. a) Mis põhjusel võivad mõned koguduseliikmed kaotada pakilisustunde? b) Kuidas on Aabraham meile heaks eeskujuks sellega, et ta rajas oma elu usule Jumala tõotustesse?

¹¹ Katsumuseks võib osutuda ka selle kurja maailma lõpu näiline viibimine. 2. Peetruse 3:12 ütleb, et kristlased ’ootavad ja igatsevad Jumala päeva tulekut’. Paljud on oodanud seda „päeva” juba aastaid, mõned isegi aastakümneid. Selle tõttu võivad mõned kaotada innukuse ja pakilisustunde.

¹² Mõelgem taas Aabrahamile. Ta rajas kogu oma elu usule Jumala tõotustesse, kuigi ta teadis, et kõik need ei täitu tema eluajal. Tõsi küll, ta nägi oma poega Iisakit suureks sirgumas. Kuid alles sajandite pärast pidi Aabrahami sugu saama „väga paljuks nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres” (1. Moosese 22:17). Ometi Aabraham ei kibestunud ega langenud pessimismi. Seetõttu ütles apostel Paulus Aabrahami ja teiste patriarhide kohta: „Usus need kõik surid ega saanud tõotusi kätte, vaid nägid neid kaugelt ja teretasid neid ning tunnistasid endid olevat võõrad ja majalised [„ajutised elanikud”, UM] maa peal” (Heebrealastele 11:13).

13. a) Mis mõttes on tänapäeva kristlased otsekui „ajutised elanikud”? b) Miks teeb Jehoova sellele maailmakorraldusele lõpu?

¹³ Kui Aabraham suutis seada oma elus kesksele kohale tõotuste täitumise, mida ta ’nägi kaugelt’, kui palju enam on põhjust seda teha meil tänapäeval, mil nende tõotuste täitumine on nii lähedal! Sarnaselt Aabrahamiga peaksime meiegi pidama endid „ajutisteks elanikeks” Saatana maailmakorralduses ning keelduma ennasthellitavast elustiilist. Loomulikult meeldiks meile, et „kõigi asjade lõpp” oleks juba käes, mitte lihtsalt lähedal (1. Peetruse 4:7). Võib-olla on meil tõsine tervisehäire. Võib-olla rõhub meid raske majanduslik olukord. Me peame aga meeles pidama, et Jehoova ei tee sellele maailmakorraldusele lõppu mitte ainult meie vabastamiseks ränkadest tingimustest, vaid ka oma nime pühitsemiseks (Hesekiel 36:23; Matteuse 6:9, 10). Lõpp tuleb, kuid mitte tingimata siis, kui meie seda sooviksime, vaid siis, kui see teenib parimal viisil Jehoova eesmärke.

14. Kuidas tuleb Jumala pikk meel kasuks tänapäeva kristlastele?

¹⁴ Samuti tasub meeles pidada, et „Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele” (2. Peetruse 3:9). Pane tähele, et Jumal on pika meelega teie, see tähendab, kristliku koguduse liikmete vastu. Tõenäoliselt vajavad mõned meie hulgast rohkem aega enda muutmiseks ja parandamiseks, et  neid leitaks „veatuina ja laitmatuina rahus” (2. Peetruse 3:14). Kas ei peaks me olema tänulikud, et Jumal on olnud nii kannatlik?

Leidkem rõõmu, hoolimata takistustest

15. Kuidas suutis Jeesus säilitada rõõmu katsumustes ning millist kasu toob tema eeskuju järgimine tänapäeva kristlastele?

¹⁵ Aabrahami elust on tänapäeva kristlastel palju õppida. Ta ei ilmutanud mitte ainult usku, vaid ka kannatlikkust, arukust, julgust ja omakasupüüdmatut armastust. Jehoova teenimine oli tema elus esikohal. Meenutagem aga, et meie ülim eeskuju, keda jäljendada, on Jeesus Kristus. Ka talle sai osaks palju katsumusi, kuid ta ei kaotanud neis olles kunagi oma rõõmu. Miks? Sest ta pidas meeles eesootavat lootust (Heebrealastele 12:2, 3). Seetõttu palvetas Paulus: „Andku nüüd Jumal, kes pakub vastupidavust ja lohutust, et teil oleks omavahel samasugune meelelaad, nagu oli Kristusel Jeesusel” (Roomlastele 15:5, UM). Kui meil on õige meelelaad, võime leida rõõmu, hoolimata takistustest, mida Saatan meie teele võib seada.

16. Mida me võime teha, kui probleemid näivad matvat meid enda alla?

¹⁶ Kui näib, et probleemid matavad sind enda alla, tuleta meelde, et nagu Jehoova armastas Aabrahami, armastab ta ka sind. Ta tahab, et sul läheks hästi (Filiplastele 1:6). Usalda Jehoovat täielikult ning ära kõhkle, et ta ’ei lase sind rohkem kiusata kui sa suudad kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et sa suudaksid kanda’ (1. Korintlastele 10:13). Tee endale harjumuseks lugeda Jumala Sõna iga päev (Laul 1:2). Ole püsiv palves, küsi Jehoovalt abi vastupidamiseks (Filiplastele 4:6). Ta „annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad” (Luuka 11:13). Kasuta ära korraldusi, mida Jehoova on teinud selleks, et sind vaimselt kinnitada, näiteks piiblilise kirjanduse kaudu. Otsi tuge vennaskonnast (1. Peetruse 2:17). Käi ustavalt kristlikel koosolekutel, sest seal saad julgustust, mida sa vastupidamiseks vajad (Heebrealastele 10:24, 25). Tunne heameelt veendumusest, et oma vastupidavusega lood sa endale hea maine Jumala silmis ning et sinu ustavus rõõmustab ta südant! (Õpetussõnad 27:11; Roomlastele 5:3–5.)

17. Miks ei lange kristlased meeleheitesse?

¹⁷ Jumal armastas Aabrahami kui oma „sõpra” (Jakoobuse 2:23). Sellegipoolest oli Aabrahami elus palju pingelisi katsumusi ja viletsust. Järelikult ei maksa ka kristlastel neil raskeil „viimseil päevil” midagi vähemat oodata. Piibel hoiatab meid, et „kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks” (2. Timoteosele 3:1, 13). Selle asemel et meeleheitesse langeda, pea meeles, et praegused raskused on Saatana maailmakorralduse peatse lõpu märk. Kuid Jeesus tuletab meile meelde, et „kes otsani vastu peab, see pääseb” (Matteuse 24:13). Ära siis tüdi head tegemast! Jäljenda Aabrahami ning ole nende hulgas, „kes usu ja pika meele tõttu pärivad selle, mis on tõotatud” (Heebrealastele 6:12).

Kas panid tähele?

• Miks peaksid Jehoova teenijad tänapäeval olema valmis katsumusteks ja raskusteks?

• Milliseid otserünnakuid võib Saatan kasutada?

• Kuidas lahendada kristlaste hulgas tekkivaid konflikte?

• Kuidas võivad uhkus ja auahnus luua katsumusi?

• Mida võib õppida sellest, kuidas Aabraham ootas Jumala tõotuste täitumist?

[Küsimused]

[Pilt lk 26]

Paljud kristlikud noored kogevad tagakiusamist eakaaslaste pilgete näol

[Pilt lk 29]

Aabrahami päevil oli Jumala tõotuste täitumine „kaugel”, ometi ta rajas oma elu nendele