Kas sa mäletad?

Kas sulle meeldis lugeda „Vahitorni” viimaseid numbreid? Vaata, kas oskad vastata järgmistele küsimustele.

• Miks väärivad Iiobi 38. peatükis tõstatatud küsimused kaalumist ka tänapäeval?

Paljusid imelisi tegusid, millele Jumal tähelepanu juhtis, ei suuda lõpuni mõista isegi tänapäeva teadlased. Need on seotud näiteks sellega, kuidas gravitatsioon hoiab maakera orbiidil, mida täpselt kujutab endast valgus, milleks on vaja lõputul hulgal erisuguseid lumehelbeid, kuidas moodustuvad vihmapiisad ja kuidas on energia seotud äikesetormidega. (15/4, lk 4–11.)

• Millised Piibli näited aitavad meil negatiivsete tunnetega toime tulla?

Aasafil, Baarukil ja Noomil esines masendusperioode või teisi negatiivseid tundeid. Meid võivad aidata Pühakirja ülestähendused sellest, kuidas nad oma olukorraga toime tulid. (15/4, lk 22–24.)

• Millised on mõned praktilised viisid, kuidas leseks jäänud kristlasi aidata?

Sõbrad võivad lahkelt ja konkreetselt abi pakkuda. Pereliikmed või teised saavad ehk aidata rahaliselt või materiaalselt, kui sellist abi on tõesti vaja. Kaaskristlased saavad samuti aidata, kui pakuvad armastavat sõbrakätt sel moel, et jagavad vaimset toetust ja lohutust. (1/5, lk 5–7.)

• Miks on tähtis abielluda ’vaid Issandas’, nagu annab nõu 1. Korintlastele 7:39?

Tihtipeale on abiellumine uskmatuga toonud õnnetust. Pealegi on selle Jumala antud nõuande järgimine seotud meie lojaalsusega Jehoova Jumalale. Kui toimime Jumala Sõna järgi, siis ei mõista meie süda meid hukka (1. Johannese 3:21, 22). (15/5, lk 20–21.)

• Kuna Jehoova on see, kes võib meile patud andeks anda, siis miks peaksid kristlased tunnistama raskeid patte kogudusevanematele?

On õige, et kristlastel tuleb raskete pattude pärast Jehoovalt andestust otsida (2. Saamueli 12:13). Kuid just nii nagu prohvet Naatan pakkus abi Taavetile, võivad küpsed kogudusevanemad aidata patustanuid, kes kahetsevad. Kogudusevanemate juurde minek on kooskõlas juhenditega kirjakohas Jakoobuse 5:14, 15. (1/6, lk 31.)

• Mis kinnitab seda, et meil tuleks hoolitseda puudust kannatavate orbude ja leskede eest?

Ajaloolised ülestähendused näitavad, et selline hoolitsus iseloomustas tõelist jumalakummardamist nii muistsete heebrealaste kui algkristlaste ajal (2. Moosese 22:21, 22; Galaatlastele 2:9, 10; Jakoobuse 1:27). Apostel Paulus pani Piiblisse kirja kristlaste kohta käivad selged juhendid seoses puudust kannatavate leskede eest hoolitsemisega (1. Timoteosele 5:3–16). (15/6, lk 9–11.)

• Mis on õnneliku ja eesmärgikindla elu võti?

Me peame arendama ja säilitama häid suhteid meie taevase Isa Jehoovaga. Piibli uurimine aitab sellele suuresti kaasa. (1/7, lk 4–5.)

• Kas igal inimesel on surematu vaim, mis elab pärast surma edasi?

Kuigi osa inimesi usub, et vaim – mitte hing – on surematu, ei toeta Piibel siiski seda mõtet. Piibel näitab, et kui inimene sureb, pöördub ta tagasi mulda ja teda pole enam olemas. Jumalal on aga võime ta jälle ellu tagasi tuua, seega sõltub inimese tulevase, ülestõusmise kaudu saadava elu lootus Jumalast (Koguja 12:7). (15/7, lk 3–6.)

• Kus oli Taaniel siis, kui kolm heebrealast Duura tasandikul katsele pandi?

Piibel sellest ei räägi. Võib-olla ei tulnud Taanielil kohal olla oma ametipositsiooni pärast, võib-olla oli ta tööülesandeid täitmas. Kuid selles me võime kindlad olla, et ta jäi Jehoovale kompromissitult ustavaks. (1/8, lk 31.)