Lugejate küsimusi

Kui pikka aega kestsid Iiobi kannatused?

Arvatakse, et Iiobi katsumused kestsid aastaid, kuid Iiobi raamat ei viita sellisele pikaajalisele kannatamisele.

Paistab, et Iiobi katsumuste esimene faas, pereliikmete ja vara kaotus, toimus üsna lühikese aja jooksul. „Ja ühel päeval ... [olid Iiobi] pojad ja tütred ... söömas ja viina joomas oma vanima venna kojas,” ütleb Piibel. Üksteise järel jõudsid Iiobi kõrvu teated kariloomade, eeslite, lammaste, kaamelite ja neid loomi hoidnud sulaste hukust. Ilmselt kohe seejärel kuulis Iiob ka oma poegade ja tütarde surmast, kes olid olnud „söömas ja viina joomas oma vanima venna kojas”. Tundub, et see kõik toimus ühe ja sama päeva jooksul. (Iiob 1:13–19, meie kursiiv.)

Iiobi katsumuste järgmine faas kestis vist rohkem aega. Saatan pöördus Jehoova poole ja väitis, et Iiob annab alla, kui katsumused puudutavad meest isiklikult – tema enda ihu. Siis lõi ta Iiobit „kurjade paisetega jalatallast pealaeni”. Selle haiguse levimine üle kogu keha võis võtta veidi aega. Ja tõenäoliselt kulus aega, enne kui sõnumid „kõigest sellest õnnetusest” jõudsid Iiobi niinimetatud lohutajate kõrvu, kes hakkasid tema juurde tulema. (Iiob 2:3–11.)

Eliifas oli pärit Teemanist Edomimaalt ja Soofar Loode-Araabia aladelt, seega ei jäänud nende elupaigad kaugele Iiobi kodukandist Uusimaast, mis asus tõenäoliselt Põhja-Araabias. Bildad oli aga suhiit ja arvatakse, et see rahvas elas Eufrati ääres. Kui Bildad oli tol ajal oma kodukohas, siis võis kuluda nädalaid või kuid, enne kui ta Iiobi olukorrast kuulis ja Uusimaale reisis. Muidugi on võimalik, et need mehed olid Iiobi kodukandis, kui ta kannatused algasid. Igatahes kui Iiobi kolm kaaslast kohale jõudsid, „siis nad istusid maas ühes temaga seitse päeva ja seitse ööd” ega rääkinud midagi (Iiob 2:12, 13).

Siis jõudis kätte Iiobi katsumuste viimane faas, mille üksikasjadest räägivad Iiobi raamatu paljud peatükid. Toimus rida väitlusi ja kõnesid, mida need oletatavad lohutajad pidasid, ja sageli andis Iiob neile vastuse. Kui see läbi sai, parandas noormees Eliihu nende mõtlemist ja Jehoova taevast manitses Iiobit (Iiob 32:1–6; 38:1; 40:1–6; 42:1).

Seetõttu võisid Iiobi kannatused ja tema kindel vastupidamine kesta mõned kuud, võib-olla vähem kui aasta. Vahest tead sa omaenda kogemustest, et kui rasked katsed käes on, siis ei paista need iialgi lõppevat. Kuid me ei tohiks siiski unustada, et need lõpevad, nii nagu lõppesid Iiobi kannatused. Ükskõik kui kaua meid tabanud katsumus ka ei kestaks, pidagem meeles, et Jumal toetab meid, nagu on näha tema inspireeritud sõnadest: „See silmapilkne kerge viletsus saavutab meile määratu suure ja rohke igavese au” (2. Korintlastele 4:17). Apostel Peetrus kirjutas: „Kõige armu Jumal ise, kes meid on kutsunud oma igavesse ausse Kristuses, võtku teid, kui te pisut olete kannatanud, valmistada, kinnitada, teha tugevaks ja rajada” (1. Peetruse 5:10).