Kuidas võib Kristuse rahu valitseda meie südames?
Kuidas võib Kristuse rahu valitseda meie südames?
„Kristuse rahu valitsegu teie südameis, sest selleks te olete kutsutud ühes ihus.” (KOLOSLASTELE 3:15)
1., 2. Kuidas valitseb „Kristuse rahu” kristlase südames?
„VALITSEMINE” on paljude jaoks ebameeldiv sõna, sest see viib mõtted sundimisele ja manipuleerimisele. Seetõttu võib mõnedele tunduda mõistmatu Pauluse innustus Kolossa kristlastele: „Kristuse rahu valitsegu teie südameis” (Koloslastele 3:15). Kas me pole mitte vaba tahtega isikud? Miks me peaksime laskma millelgi või kellelgi oma südames valitseda?
2 Paulus ei käskinud koloslastel oma vaba tahet alla suruda. Kreekakeelne sõna, mis kirjakohas Koloslastele 3:15 on tõlgitud vastega „valitsegu”, on seotud sõnaga, mida kasutati tolle aja spordivõistluste kohtuniku kohta, kes otsustas auhindade määramise. Võistlejatel oli mängureeglite piires mingil määral vabadust. Lõpuks aga otsustas kohtunik, kes osavõtjaist oli reegleid järginud ja võistluse võitnud. Samuti on ka meil vabadus teha oma elus paljusid otsuseid, ent alati peaks Kristuse rahu olema kohtunikuks, või nagu tõlkija Edgar J. Goodspeed ütleb, olema „valitsev jõud” meie südames.
3. Mis on „Kristuse rahu”?
3 Mis on „Kristuse rahu”? See on sisemine rahu, mille leiame siis, kui saame Jeesuse jüngriks ning kogeme Jehoova Jumala ja tema Poja armastust ja heakskiitu. Kui Jeesus oli jüngrite juurest lahkumas, ütles ta neile: „Oma rahu ma annan teile ... Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks!” (Johannese 14:27.) Seda rahu on juba peaaegu 2000 aastat nautinud Kristuse ihu ustavad võitud liikmed ning tänapäeval saavad sellest osa ka nende kaaslased „teised lambad” (Johannese 10:16). See rahu peaks olema meie südames valitsev jõud. Kui meil on mingi tõsine katsumus, aitab rahu meil hirmust mitte kangestuda ja mitte liialt muretseda. Vaadelgem, kuidas see osutub tõeks, kui seisame silmitsi ülekohtuga, kui meid ängistab mure ja kui tunneme end alaväärsena.
Seistes silmitsi ülekohtuga
4. a) Kuidas oli Jeesus tuttav ülekohtuga? b) Kuidas on kristlased ülekohtu ohvritena käitunud?
4 Kuningas Saalomon märkis: „Inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha” (Koguja 8:9). Jeesus teadis, kui tõesed need sõnad on. Taevas ta nägi, millist ränka ülekohut inimesed üksteisele tegid. Maa peal olles kannatas ta suurimat ülekohut, kui teda, patuta meest, süüdistati jumalateotuses ja kui ta hukati kurjategijana (Matteuse 26:63–66; Markuse 15:27). Tänapäevalgi lokkab ülekohus ja tõelised kristlased on väga palju kannatanud, olles „kõigi rahvaste viha all” (Matteuse 24:9, EP 68). Kuid Kristuse rahu on hoidnud neid vankumatuna, hoolimata kohutavatest kogemustest natsi surmalaagrites ja nõukogude GULAGis, hoolimata rahvajõukude vägivallast, valesüüdistustest ja ebaõiglastest rünnakutest. Nad on jäljendanud Jeesust, kelle kohta on kirjutatud: „[Ta] ei sõimanud vastu, kui teda sõimati, ... ei ähvardanud, kui ta kannatas, vaid jättis selle hooleks, kes mõistab kohut õigesti” (1. Peetruse 2:23).
5. Kui kuuleme, et koguduses on tehtud kellelegi ilmset ülekohut, siis mida me peaksime kõigepealt kaaluma?
5 Vahel harva võib ette tulla ka olukordi, kus me arvame, et kristlikus koguduses on koheldud kedagi ülekohtuselt. Sellisel juhul me võime tunda nagu Paulus, kes ütles: „Keda kiusatakse, ja mina ei süttiks?” (2. Korintlastele 11:29, EP 97). Mida me saame teha? Me peaksime endalt küsima, kas tegemist ikka on ülekohtuga? Tihtipeale ei tea me kõiki fakte. Võib juhtuda, et me reageerime tormiliselt, kui oleme kuulanud kedagi, kes väidab end asjast teadlik olevat. Täiesti põhjendatult väidab Piibel: „Lihtsameelne usub igat sõna” (Õpetussõnad 14:15). Seega me peame olema ettevaatlikud.
6. Mida me võime teha, kui tunneme, et koguduses on meiega toimitud ülekohtuselt?
6 Oletagem aga, et meid on ebaõiglaselt koheldud. Kuidas peaks käituma isik, kelle südames on Kristuse rahu? Meil on ehk vaja rääkida inimesega, kes on meie arvates meid valesti kohelnud. Seejärel, selle asemel et arutada seda teemat kõikidega, miks mitte tuua asi palves Jehoova ette ja jätta õigluse jaluleseadmine tema hooleks (Laul 9:11; Õpetussõnad 3:5). Kui oleme nii toiminud, siis tõenäoliselt oleme valmis lahendama seda küsimust oma südames ja me ’vaikime’ (Laul 4:5). Enamikul juhtudel kehtib Pauluse nõuanne: ’Sallige üksteist ja andke andeks üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus [„Jehoova”, UM] teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie’ (Koloslastele 3:13).
7. Mida me peaksime oma vendadega suheldes alati meeles pidama?
7 Ükskõik mida me ka teeme, meil tuleb meeles pidada, et kuigi me ei saa mõjutada juba juhtunut, saame mõjutada oma reaktsiooni. Kui reageerime oletatavale ülekohtule tasakaalutult, võib see avaldada kahjulikku mõju pigem meie rahule kui kõrvaldada ülekohtu (Õpetussõnad 18:14). See võib panna meid isegi komistama ja lõpetama koosolekutel käimise, kuni tunneme, et õiglus on jalule seatud. Laulik kirjutas, et need, kes armastavad Jehoova käsuõpetust, „ei komista mitte” (Laul 119:165). Tõsiasi on, et aeg-ajalt kogeb igaüks ülekohut. Ära lase sellistel kahetsusväärsetel juhtudel takistada end Jehoovat teenimast. Lase hoopis Kristuse rahul oma südames valitseda.
Olles murest ängistatud
8. Millised on mõningad olukorrad, mis põhjustavad muret, ning mis võib selle tagajärg olla?
8 Mure on neil „viimseil päevil” väga tavaline osa elust (2. Timoteosele 3:1). On tõsi, et Jeesus ütles: „Ärge olge mures oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda” (Luuka 12:22). Ent rahutust ei tekita mitte ainult mure materiaalsete asjade pärast. Lott tundis piina Soodoma kõlvatuse tõttu (2. Peetruse 2:7). Paulust ängistas „mure kõigi koguduste eest” (2. Korintlastele 11:28). Ööl enne oma surma tundis Jeesus nii suurt hingepiina, et „tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale” (Luuka 22:44). On selge, et mitte igasugune mure pole märk nõrgast usust. Ükskõik mis seda ka põhjustab, kui see on tugev ja pikaajaline, võib see röövida meilt rahu. Mure on mõned enese alla matnud, pannes nad tundma, et nad ei suuda enam tulla toime kohustustega, mis kaasnevad Jehoova teenimisega. Piibel ütleb: „Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu!” (Õpetussõnad 12:25). Mida me saame ette võtta, kui meid vaevab mingi mure?
9. Mis on mõned praktilised sammud, mida võib mure leevendamiseks ette võtta, ent milliseid mure põhjusi ei saa kõrvaldada?
9 Mõnes olukorras saame võtta ette praktilisi samme. Kui meie mure põhjuseks on mingi terviseprobleem, oleks mõistlik sellele tähelepanu pöörata, ehkki niisugused asjad on igaühe enda otsustada (Matteuse 9:12). * Kui oleme masendunud oma paljude kohustuste tõttu, on ehk võimalik neid teistega jagada (2. Moosese 18:13–23). Ent mida öelda nende kohta, kel on kohustusi, mida ei saa kellelegi teisele delegeerida – näiteks lapsevanemad? Mida peaks tegema kristlane, kelle abikaasa on tõele vastu? Kuidas toimida, kui perekonnas on äärmiselt raske majanduslik seis või kui elatakse sõjapiirkonnas? On selge, et me ei saa kõrvaldada kõiki selle maailma mure põhjusi. Kuid siiski me võime säilitada Kristuse rahu oma südames. Kuidas?
10. Millisel kahel viisil saab kristlane oma muret leevendada?
10 Üks viis on otsida lohutust Jumala Sõnast. Kuningas Taavet kirjutas: „Kui mu südames oli palju muremõtteid, siis sinu troostid rõõmustasid mu hinge!” (Laul 94:19). Piiblist võib leida Jehoova „trooste”. Korrapäraselt sellest inspireeritud Raamatust nõu otsimine aitab meil oma südames säilitada Kristuse rahu. Piibel kinnitab: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!” (Laul 55:23). Samalaadse mõtte kirjutas ka Paulus: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Filiplastele 4:6, 7.) Tõsimeelne ja korrapärane palve aitab meil säilitada rahu.
11. a) Kuidas andis Jeesus suurepärase eeskuju palvetamises? b) Kuidas me peaksime suhtuma palvesse?
11 Jeesus andis selles osas suurepärase eeskuju. Mõnikord rääkis ta palves oma taevase Isaga mitu tundi (Matteuse 14:23; Luuka 6:12). Palve aitas tal vastu pidada ka kõige raskemates katsetes. Ööl enne oma surma oli tema ahastus eriti suur. Kuidas ta toimis? Ta palvetas „veel pinevamalt” (Luuka 22:44). Tõepoolest, täiuslik Jumala Poeg palvetas palju. Kui palju enam peavad siis tema ebatäiuslikud järelkäijad arendama harjumust palvetada! Jeesus õpetas oma jüngreid ’alati palvetama ja mitte tüdima’ (Luuka 18:1). Palve on tõeline ja elutähtis suhtlemine Isikuga, kes tunneb meid paremini kui me ise (Laul 103:14). Kui tahame säilitada oma südames Kristuse rahu, peame ’palvetama lakkamata’ (1. Tessalooniklastele 5:17).
Toimetulek oma piiratusega
12. Millistel põhjustel võivad mõned tunda, et nad ei teeni Jehoovat piisavalt hästi?
12 Jehoova peab igat oma teenijat kalliks (Haggai 2:7). Siiski on paljudel raske seda mõtet omaks võtta. Ühed võivad kaotada julguse kõrge ea, suurenevate perekondlike kohustuste või halveneva tervise tõttu. Keegi teine võib tunda end teistest halvemana oma raske lapsepõlve pärast. Mõnda vaevavad ehk minevikus tehtud vead ning nad kahtlevad, kas Jehoova neile üldse kunagi andestab (Laul 51:5). Kuidas selliste tunnetega toime tulla?
13. Kuidas lohutab Pühakiri neid, kes tunnevad end küündimatuna?
13 Kristuse rahu veenab meid Jehoova armastuses. Me võime taastada rahu oma südames, kui mõtiskleme tõsiasja üle, et Jeesus ei öelnud kunagi, et meie väärtust mõõdetakse selle järgi, mida me teeme võrreldes teistega (Matteuse 25:14, 15; Markuse 12:41–44). Mida ta aga tõesti rõhutas, see oli lojaalsus. Ta ütles oma jüngritele: „Kes otsani vastu peab, see pääseb” (Matteuse 24:13). Jeesus ise oli inimestest „põlatud”, kuid ta ei kahelnud oma Isa armastuses (Jesaja 53:3; Johannese 10:17). Ning ta kinnitas oma jüngritele, et ka neid armastatakse (Johannese 14:21). Selle rõhutamiseks ütles Jeesus: „Eks kaks varblast müüda veeringu eest? Ent ükski neist ei lange maha ilma teie Isata. Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud. Ärge siis kartke; teie olete kallihinnalisemad kui palju varblasi!” (Matteuse 10:29–31.) Kui südantsoojendav kinnitus Jehoova armastusest!
14. Mis kinnitab meile, et Jehoova peab meid igaüht väärtuslikuks?
14 Jeesus ütles veel: „Ükski ei või tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes mind on läkitanud” (Johannese 6:44). Kuna Jehoova on tõmmanud meid Jeesust järgima, siis kindlasti ta tahab, et me pääseksime. Jeesus sõnas oma jüngritele: „Nõnda ei ole ka teie Isa tahtmine, kes on taevas, et üks neist pisukesist hukka läheks” (Matteuse 18:14). Seega, kui sa teenid kogu südamega, võid tunda rõõmu oma hea töö pärast (Galaatlastele 6:4). Kui sind piinavad minevikus tehtud vead, võid olla kindel, et Jehoova „annab palju andeks” neile, kes tõeliselt kahetsevad (Jesaja 43:25; 55:7). Kui oled mingil põhjusel kaotanud julguse, pea meeles, et „Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim” (Laul 34:19).
15. a) Kuidas püüab Saatan meilt rahu röövida? b) Mida me võime Jehoova kohta kindlalt uskuda?
15 Saatanale ei meeldiks miski rohkem kui see, et ta saaks sinult rahu röövida. Tema pärast oleme pärinud patu, millega me kõik võitleme (Roomlastele 7:21–24). Kindlasti meeldib talle, kui sa tunned oma ebatäiuslikkuse tõttu, et sinu teenistus pole Jumalale vastuvõetav. Ära kunagi luba Saatanal end heidutada! Ole teadlik tema kavatsustest ning tee selle põhjal kindel otsus vastu pidada (2. Korintlastele 2:11; Efeslastele 6:11–13). Pea meeles, et „Jumal on suurem kui meie süda ja teab kõik” (1. Johannese 3:20). Jehoova näeb rohkemat kui vaid meie ebaõnnestumisi. Ta näeb ka meie motiive ja kavatsusi. Lohutavad on laulukirjutaja sõnad: „Jehoova ei tõuka ära oma rahvast ega jäta maha oma pärisosa” (Laul 94:14).
Ühendatud Kristuse rahus
16. Mis mõttes ei ole me üksi, kui püüame vastu pidada?
16 Paulus kirjutas, et me peaksime laskma Kristuse rahul valitseda oma südames, sest me oleme „kutsutud ühes ihus”. Võitud kristlased, kellele Paulus kirjutas, olid kutsutud saama Kristuse ihu osaks. Samasugune kutse on ka tänapäeva võitutel. Nende „teistest lammastest” kaaslased on nendega ühendatud nagu „üks kari” „ühe karjase”, Jeesus Kristuse all (Johannese 10:16). Tänapäeval laseb see ülemaailmne miljonitest inimestest koosnev „kari” valitseda Kristuse rahul oma südames. Teadmine, et me pole üksi, aitab meil vastu pidada. Peetrus kirjutas: „[Saatana] vastu seiske kindlad usus ning teadke, et teie vendadel maailmas tuleb neidsamu kannatusi täielikult kanda” (1. Peetruse 5:9).
17. Mis ajendab meil laskma Kristuse rahul oma südames valitseda?
17 Jätkakem seega kõik rahu edendamist, see on elutähtis Jumala püha vaimu vili (Galaatlastele 5:22, 23). Need, keda Jehoova leiab veatuina, laitmatuina ja rahus, saavad õnnistuseks igavese elu paradiislikul maal, kus valitseb õiglus (2. Peetruse 3:13, 14). Meil on igati põhjust lasta Kristuse rahul oma südames valitseda.
[Allmärkus]
^ lõik 9 Mõnikord võib muret põhjustada või suurendada mingi haigusseisund, näiteks kliiniline depressioon.
Kas sa mäletad?
• Mis on Kristuse rahu?
• Kuidas võib Kristuse rahu valitseda meie südames, kui seisame silmitsi ülekohtuga?
• Kuidas aitab Kristuse rahu meil hakkama saada murega?
• Kuidas pakub Kristuse rahu meile lohutust, kui tunneme end alaväärsena?
[Küsimused]
[Pilt lk 15]
Jeesus usaldas end oma süüdistajate ees Jehoova hoolde
[Pilt lk 16]
Jehoova troost võib leevendada meie murelikkust nagu armastava isa südamlik embus
[Pilt lk 18]
Jumal hindab väga vastupidavust