Kas sulle saavad osaks Jehoova õnnistused?

„Kõik need õnnistused saavad sulle osaks ja tabavad sind, kui sa võtad kuulda Jehoova, oma Jumala häält.” (5. MOOSESE 28:2)

1. Millest sõltus, kas iisraellastele pidid osaks saama õnnistused või needused?

KUI iisraellaste 40 aastat kestnud kõrberännak oli peaaegu läbi, jäid nad laagrisse Moabi lagendikele. Nende ees laius Tõotatud Maa. Mooses kirjutas seal 5. Moosese raamatu, kus muu hulgas on kirjas rohkesti õnnistusi ja needusi. Kui iisraellased ’võtaksid kuulda Jehoova sõna’ ja täidaksid tema käske, ’tabaks’ neid õnnistused. Jehoova armastas neid kui talle kuuluvat „omandrahvast” ning ta tahtis kasutada oma jõudu nende heaks. Ent kui nad ei võtaks teda kuulda, tabaks neid sama kindlalt needused (5. Moosese 8:10–14; 26:18; 28:2, 15).

2. Millise mõtte annavad edasi heebreakeelsed verbid, mis kirjakohas 5. Moosese 28:2 on tõlgitud vastetega ’kuulda võtma’ ja ’tabama’?

² Heebreakeelne verb, mis on tõlgitud kirjakohas 5. Moosese 28:2 vastega „võtad kuulda”, viitab kestvale tegevusele, pidevalt kuulamisele. Jehoova rahvas ei peaks Jumalat mitte vahetevahel kuulda võtma, vaid pidevalt kuulamine peaks olema nende eluviis. Ainult siis tabavad neid Jumala õnnistused. Heebreakeelne verb, mis on tõlgitud vastega ’tabama’, on tegelikult jahindustermin, mille tähenduseks on enamasti ’järele jõudma’ või ’kätte saama’.

3. Kuidas me võime toimida Joosua sarnaselt ning miks on see eluliselt tähtis?

³ Iisraellaste juht Joosua tegi valiku kuulata Jehoovat ja ta koges seepärast õnnistusi. Joosua ütles: „Valige endile täna, keda te tahate teenida ... Mina ja mu pere, meie teenime Jehoovat!” Selle peale vastas rahvas: „Jäägu see meist kaugele, et me jätame maha Jehoova ja teenime teisi jumalaid!” (Joosua 24:15, 16). Sellise suurepärase hoiaku tõttu oli Joosua oma põlvkonnast nende väheste seas, kel oli eesõigus jõuda Tõotatud Maale. Tänapäeval me oleme palju suurepärasema Tõotatud Maa lävel. See on paradiislik maa, kus kõiki neid, kel on Jehoova heakskiit, ootavad ees palju rikkalikumad õnnistused kui Joosua päevil. Kas ka sinule saavad osaks need õnnistused? Jah, kui sa kuulad pidevalt Jehoovat. Saamaks jõudu otsusekindlalt toimida, arutlegem muistse Iisraeli rahva ajaloo üle ning vaadelgem ka üksikisikute õpetlikke kogemusi (Roomlastele 15:4).

 Õnnistus või needus?

4. Mida andis Jumal Saalomonile vastuseks tolle palvele ning kuidas me peaksime suhtuma sellistesse õnnistustesse?

⁴ Suurema osa kuningas Saalomoni valitsusajast kogesid iisraellased erilisi Jehoova õnnistusi. Nad võisid elada julgesti ja neil oli rohkesti kõike head (1. Kuningate 5:5). Saalomon sai tuntuks oma jõukuse poolest, ehkki ta ei olnud palunud Jumalalt materiaalseid rikkusi. Kui ta oli noor ja kogenematu, oli ta palunud omale hoopis sõnakuulelikku südant. Jehoova täitis selle palve, õnnistades teda tarkuse ja arusaamisega. Saalomon suutis seetõttu mõista rahva üle õiglaselt kohut ning teha vahet hea ja kurja vahel. Ehkki Jumal andis Saalomonile ka rikkust ja au, hindas too noore mehena eriti just vaimsete rikkuste ületamatut väärtust (1. Kuningate 3:9–13). Olgu meil materiaalset vara palju või mitte, me võime olla tõeliselt tänulikud, kui meil on Jehoova õnnistus ja kui oleme vaimselt rikkad.

5. Mis juhtus, kui Iisraeli ja Juuda rahvas ei kuulanud pidevalt Jehoovat?

⁵ Iisraellased ei olnud tänulikud Jehoova õnnistuse eest. Kuna nad ei kuulanud teda pidevalt, tabasid neid ennustatud needused. Asi lõppes sellega, et vaenlased said nende üle võidu ning Iisraeli ja Juuda elanikud pagendati võõrale maale (5. Moosese 28:36; 2. Kuningate 17:22, 23; 2. Ajaraamat 36:17–20). Kas Jumala rahvas õppis neist kannatustest, et Jehoova õnnistused saavad osaks vaid neile, kes teda pidevalt kuulavad? Järelejäänud juutidel, kes pöördusid tagasi oma kodumaale aastal 537 e.m.a, oli võimalus näidata, kas nad on saanud „targa südame” ja näevad nüüd vajadust Jumalat pidevalt kuulata (Laul 90:12).

6. a) Miks saatis Jehoova Haggai ja Sakarja oma rahvale kuulutama? b) Milline põhimõte tuli esile sõnumis, mille Jumal andis Haggai kaudu?

⁶ Kodumaale naasnud juudid ehitasid Jeruusalemmas üles altari ja hakkasid ehitama templit. Ent kui nad kogesid tugevat vastupanu, kippus nende innukus raugema ja ehitustööd peatusid (Esra 3:1–3, 10; 4:1–4, 23, 24). Nad hakkasid ka pöörama rohkem tähelepanu isiklikele mugavustele. Seepärast saatis Jumal prohvetid Haggai ja Sakarja, et need sütitaksid uuesti rahvas innukust õige kummardamise vastu. Haggai kaudu ütles Jehoova: „Ons teil endil aeg istuda oma vooderdatud kodades, kui see [kummardamise] koda on varemeis? ... pange tähele oma teguviisi! Te külvate palju, aga saate pisut; sööte, aga kõht ei saa täis; ... ja kes teenib palgalisena, teenib katkisesse kukrusse.” (Haggai 1:4–6.) Vaimsete taotluste ohverdamine materiaalsete hüvede nimel ei too Jehoova õnnistust (Luuka 12:15–21).

7. Miks ütles Jehoova juutidele: „Pange tähele oma teguviisi!”?

⁷ Olles uppunud oma igapäevamuredesse, olid juudid unustanud, et Jumala õnnistused vihma ja saagirohkete aastaaegade näol saavad neile osaks vaid siis, kui nad jäävad Jumalale kuulekaks isegi vastupanu kohates (Haggai 1:9–11). Kui sobiv oli küll manitsus: „Pange tähele oma teguviisi!” (Haggai 1:7). Ehk teisisõnu Jehoova otsekui ütles neile: „Mõelge! Saage aru, et kuna minu kummardamiskoda on laokil, ei anna ka teie põllutöö tulemusi.” Inspireeritud sõnad, mida Jehoova prohvetid rääkisid, jõudsid lõpuks inimeste südamesse, sest nad alustasid jälle ehitustöid templis ja said selle valmis aastal 515 e.m.a.

8. Mida innustas Jehoova Malakia päevil juute tegema ja miks?

⁸ Hiljem, prohvet Malakia päevil, kaotasid juudid jälle vaimse tasakaalu. Nad tõid Jumalale isegi vastuvõetamatuid ohvreid (Malakia 1:6–8). Seepärast innustas Jehoova neid tooma kümnise tema varaaita ning panema ta proovile, et näha, kas ta avab neile taevaluugid ja kallab õnnistust küllastuseni (Malakia 3:10). Kui rumalad olid küll juudid!  Nad rügasid nendesamade asjade pärast, mida Jumal oleks neile rohkesti andnud vaid selle eest, kui nad oleksid teda pidevalt kuulanud (2. Ajaraamat 31:10).

9. Millise kolme isiku elu me hakkame Piiblist uurima?

⁹ Lisaks Iisraeli rahva ajaloole on Piiblis kirjas ka jutustused paljudest üksikisikutest, kellele said osaks Jumala õnnistused või needused, sõltuvalt sellest, kas nad kuulasid Jehoovat pidevalt või mitte. Vaadelgem, mida meil on õppida kolmelt isikult – Boaselt, Naabalilt ja Hannalt. Selleks soovid sa ehk lugeda läbi Ruti raamatu ning samuti kirjakohad 1. Saamueli 1:1–2:21 ja 1. Saamueli 25:2–42.

Boas kuulas Jumalat

10. Mille poolest sarnanesid Boas ja Naabal?

¹⁰ Ehkki Boas ja Naabal ei elanud samal ajal, on neis mõndagi sarnast. Näiteks elasid mõlemad mehed Juudamaal. Nad olid jõukad maaomanikud ning mõlemal oli hea võimalus ilmutada heldust nende vastu, kes olid puuduses. Kuid sellega nende sarnasus piirdus.

11. Kuidas näitas Boas, et ta kuulas pidevalt Jehoovat?

¹¹ Boas elas sel ajal, kui Iisraelis oli kohtumõistjate ajajärk. Ta kohtles inimesi austusega ja tema lõikustöölised pidasid temast väga lugu (Rutt 2:4). Kuuletudes Seadusele, korraldas Boas nii, et pärast lõikust jääks tema põllule midagi ka kehvade ja vaeste jaoks (3. Moosese 19:9, 10). Mida Boas tegi, kui ta kuulis Rutist ja Noomist ning nägi, kui usinasti Rutt hoolitses oma eaka ämma eest? Ta pööras Rutile erilist tähelepanu ja ütles oma töölistele, et need laseksid Rutil teha järelnoppimist tema põllul. Boase sõnadest ja armastavatest tegudest ilmnes, et ta oli vaimne mees, kes kuulas Jehoovat. Seepärast sai talle osaks Jumala heakskiit ja õnnistus (3. Moosese 19:18; Rutt 2:5–16).

12., 13. a) Kuidas ilmutas Boas sügavat austust Jehoova kehtestatud lunaõiguse seaduse vastu? b) Millised Jumala õnnistused said osaks Boasele?

¹² Kõige silmapaistvam tõend selle kohta, et Boas kuulas pidevalt Jehoovat, ilmneb sellest, et ta tegutses omakasupüüdmatult Jumala Seaduses toodud lunaõiguse kohaselt. Boas  tegi kõik mis võimalik, et tema sugulase Elimeleki, Noomi surnud mehe pärisosa jääks Elimeleki suguvõsale. Vastavalt „mehevenna kohustusele” pidi lesk abielluma oma surnud abikaasa lähima meessoost sugulasega, et neile sündinud poeg saaks pärisosa endale (5. Moosese 25:5–10; 3. Moosese 25:47–49). Rutt oli valmis abielluma Noomi eest, kes oli sünnitamiseks juba liiga vana. Kui Elimeleki lähim meessoost sugulane keeldus Noomit selles osas aitamast, võttis Boas Ruti omale naiseks. Nende poeg Oobed oli kui Noomi järeltulija ja Elimeleki seaduslik pärija (Rutt 2:19, 20; 4:1, 6, 9, 13–16).

¹³ Boasele sai osaks rikkalikult õnnistusi, sest ta oli tegutsenud omakasupüüdmatult kooskõlas Jumala seadusega. Nende poja Oobedi kaudu õnnistati teda ja Rutti eesõigusega olla Jeesus Kristuse esivanemad (Rutt 2:12; 4:13, 21, 22; Matteuse 1:1, 5, 6). Boase omakasupüüdmatutest tegudest me õpime seda, et õnnistused saavad osaks neile, kes ilmutavad armastust teiste vastu ja tegutsevad kooskõlas Jumala nõuetega.

Naabal ei kuulanud Jumalat

14. Milline mees oli Naabal?

¹⁴ Vastupidiselt Boasele ei kuulanud Naabal Jehoovat. Ta rikkus Jumala Seadust, mis ütles: „Armasta oma ligimest nagu iseennast” (3. Moosese 19:18). Naabal ei olnud vaimne mees, ta oli „karm ja tegude poolest kuri”. Isegi tema teenijad pidasid teda „paharetipojaks”. Nimi „Naabal” tähendabki tabavalt ’mõistuseta’ või ’rumal’ (1. Saamueli 25:3, 17, 25). Kuidas siis Naabal toimis, kui tal oli võimalus osutada lahkust mõne abivajaja, näiteks Taaveti, Jehoova võitu vastu? (1. Saamueli 16:13.)

15. Kuidas Naabal kohtles Taavetit ning kuidas Abigail selles suhtes oma abikaasast erines?

¹⁵ Kui Taavet oli oma meestega laagris Naabali karjade lähedal, kaitses ta tema loomi röövjõukude eest ega nõudnud selle eest mingit tasu. Üks Naabali karjane ütles: „Nagu müür olid nad meie ümber, niihästi öösel kui päeval.” Kui aga Taaveti sõnumiviijad küsisid Naabalilt veidi toitu, siis ta „kärkis nendega” ja saatis nad tühjade kätega minema (1. Saamueli 25:2–16). Ent Naabali naine Abigail muretses otsekohe Taavetile toitu. Vihahoos oli Taavet Naabalit ja tema mehi juba hävitama minemas. Abigaili initsiatiiv päästis seega paljude elu ning takistas Taavetit saamast veresüüdlaseks. Naabali ahnus ja kalkus oli aga liiale läinud. Umbes kümme päeva hiljem „lõi Jehoova Naabalit, nõnda et ta suri” (1. Saamueli 25:18–38).

16. Kuidas me saame jäljendada Boast ja mitte võtta omaks Naabali toimimisviisi?

¹⁶ Kui erinevad olid küll Boas ja Naabal! Kuna me peaksime hoiduma Naabali karmist ja isekast käitumisviisist, jäljendagem siis Boase lahkust ja omakasupüüdmatust (Heebrealastele 13:16). Me saame seda teha, kui rakendame ellu apostel Pauluse nõuannet: „Et meil veel on aega, tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!” (Galaatlastele 6:10). Tänapäeval on Jeesuse „teistel lammastel” ehk maise lootusega kristlastel eesõigus teha head Jehoova võitutele – neile, kes 144 000st on veel maa peal ja kes saavad taevas surematuse (Johannese 10:16; 1. Korintlastele 15:50–53; Ilmutuse 14:1, 4). Jeesus suhtub sellistesse armastavatesse tegudesse nii, nagu oleksid need tehtud temale isiklikult, ning selliste heade tegude tulemuseks on Jehoova rikkalik õnnistus (Matteuse 25:34–40; 1. Johannese 3:18).

Hanna katsumused ja õnnistused

17. Milliseid katsumusi oli Hannal ning millist hoiakut ta ilmutas?

¹⁷ Jehoova õnnistus sai osaks ka jumalakartlikule naisele Hannale. Ta elas Efraimi mäestikus koos oma leviidist abikaasa Elkanaga. Elkanal oli ka teine naine, mis oli Seadusega lubatud ja sätestatud. Tolle nimi oli Peninna. Hanna oli lasteta, mis oli Iisraeli naise jaoks suur häbi. Peninnal oli aga mitu  last (1. Saamueli 1:1–3; 1. Ajaraamat 6:1, 18, 19). Selle asemel et Hannat lohutada, käitus Peninna tema vastu armastusetult, nõnda et Hanna nuttis ja tal polnud söögiisu. Mis veelgi halvem, see sündis „aastast aastasse”, iga kord, kui see pere läks Jehoova kotta Siilosse (1. Saamueli 1:4–8). Kui südametu oli küll Peninna ja milline katsumus oli see Hannale! Kuid Hanna ei süüdistanud kunagi Jehoovat, samuti ei jäänud ta koju, kui tema abikaasa läks Siilosse. Lõpuks sai talle seetõttu osaks rikkalik õnnistus.

18. Millise eeskuju andis Hanna?

¹⁸ Hanna andis hea eeskuju tänapäevasele Jehoova rahvale, eriti neile, kes on saanud haiget teiste lahkusetutest märkustest. Sellises olukorras pole enese teistest eraldamine lahenduseks (Õpetussõnad 18:1). Hanna ei lasknud katsumustel kahandada oma soovi olla seal, kus õpetatakse Jumala Sõna ja kogunetakse Jumala kummardamiseks. Seepärast jäi ta vaimselt tugevaks. Tema vaimsus ilmneb tema ilusas palves, mis on kirjas 1. Saamueli 2:1–10. *

19. Kuidas me saame näidata hindamist vaimsete asjade vastu?

¹⁹ Jehoova nüüdisaja teenijatena ei kummarda me teda kogudusetelgis. Sellest hoolimata võime ilmutada hindamist vaimsete asjade vastu, nagu seda tegi ka Hanna. Näiteks võime näidata oma sügavat hindamist vaimsete rikkuste vastu sellega, et käime korrapäraselt kristlikel koosolekutel, kokkutulekutel ja konventidel. Kasutagem neid võimalusi, et julgustada üksteist Jehoovat õigesti kummardama. Jehoova on andnud meile „eesõiguse kartmatult osaleda tema pühas teenistuses lojaalsuses ja õigluses” (Luuka 1:74, 75, UM; Heebrealastele 10:24, 25).

20., 21. Millise tasu sai Hanna Jumalale andumuse eest?

²⁰ Jehoova märkas, kui andunud Hanna talle on, ning ta tasus temale rikkalikult. Kord, kui nende pere oli oma iga-aastasel käigul Siilos, palus Hanna pisarsilmi innukalt Jumalat ja tõotas: „Vägede Jehoova, kui sa tõesti vaatad oma ümmardaja viletsusele ja mõtled minule ega unusta oma ümmardajat, vaid annad oma ümmardajale meessoost järglase, siis ma annan tema Jehoovale kogu ta eluajaks” (1. Saamueli 1:9–11). Jumal kuulis Hanna tungivat palvet ja õnnistas teda pojaga, kelle nimeks sai Saamuel. Kui poiss oli võõrutatud, viis ema ta Siilosse, et ta võiks teenida kogudusetelgis (1. Saamueli 1:20, 24–28).

²¹ Hanna ilmutas armastust Jumala vastu ja täitis oma tõotuse, mis ta oli andnud seoses Saamueliga. Ning mõtle kui rikkalikke õnnistusi said nad Elkanaga tänu sellele, et nende kallis poeg teenis Jehoovat kogudusetelgis! Paljudel kristlikel lapsevanematel on samasugune rõõm ja õnnistus sellest, et nende pojad ja tütred teenivad täisajaliselt pioneeridena, Peeteli pere liikmetena või mingil muul viisil, mis toob au Jehoovale.

Kuula pidevalt Jehoovat!

22., 23. a) Milles me võime olla kindlad, kui kuulame pidevalt Jehoova häält? b) Mida arutatakse järgmises artiklis?

²² Milles me võime olla kindlad, kui võtame Jehoovat pidevalt kuulda? Me saame vaimselt rikkaks, kui ilmutame südamesttulevat armastust Jumala vastu ja kui meie  eluviis näitab, et oleme tema pühendunud teenijad. Isegi kui selline elu toob kaasa ränki katsumusi, tabavad meid kindlasti Jehoova õnnistused ja seda tihtipeale suuremal määral, kui me oodatagi oskame (Laul 37:4; Heebrealastele 6:10).

²³ Jumala rahvale saab tulevikus osaks palju õnnistusi. Jehoovale kuuletumise tõttu hoitakse „suur hulk rahvast” elus „suure viletsuse” ajal ja nad võivad tunda rõõmu elust Jumala uues maailmas (Ilmutuse 7:9–14; 2. Peetruse 3:13). Seal täidab Jehoova täielikult kõigi oma teenijate õiglased soovid (Laul 145:16). Ent nagu näitab järgmine artikkel, neid, kes pidevalt kuulavad Jehoova häält, õnnistatakse juba praegu ’heade andide ja kõige täiusliku annetusega ülalt’ (Jakoobuse 1:17).

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Mida me võime õppida Iisraeli ajaloost Jumala õnnistuste kohta?

• Mille poolest erinesid Boas ja Naabal?

• Kuidas me võime jäljendada Hannat?

• Miks me peaksime Jehoova häält pidevalt kuulama?

Küsimused]

[Pilt lk 10]

Kuningas Saalomon palus endale sõnakuulelikku südant ning Jehoova õnnistas teda tarkusega

[Pilt lk 12]

Boas kohtles teisi austuse ja lahkusega

[Pilt lk 15]

Hannat õnnistati rikkalikult selle eest, et ta lootis Jehoovale