Mis on tõeliselt väärtuslik?

Millegi tõeliselt väärtusliku omamine võib valmistada rõõmu. Ent mis see võiks olla? Kopsakas rahasumma? Kallihinnaline või haruldane juveel? Kuulsus ja silmapaistvus? Paljud inimesed hindavad selliseid asju väga. Nende omamine võib olla elatusallikaks, teha elu sisukamaks või rahuldada sisemist vajadust tunnustuse ja kordaminekute järele. Kas me püüame endale selliseid asju saada, lootes, et nende abil võime täide viia oma tulevikueesmärgid ja -taotlused?

INIMESED hindavad asju tavaliselt selle põhjal, kas need rahuldavad nende vajadusi ja soove. Me peame kalliks asju, mis tekitavad heaolutunde, pakuvad turvalist tulevikku ning toovad silmapilkse kergenduse, rahulolu või tunnustuse. Ent on pinnapealne ja lühinägelik määrata millegi väärtust iseenda muutuvate soovide ja huvide põhjal. Tegelikult on tõeliselt väärtuslik see, mida me kõige rohkem vajame.

Mida me aga vajame kõige rohkem? Millelgi pole väärtust, kui puudub kõige tähtsam – elu. Kui meil pole elu, pole meid olemas. Muistse Iisraeli kuningas Saalomon kirjutas: „Surnud ei tea enam midagi ... Surmavallas, kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust!” (Koguja 9:5, 10.) Kui me sureme, peame loobuma kõigest, mis meil on. Seega me vajame kõige rohkem midagi sellist, mis hoiaks meid elus. Mis see võiks olla?

Mis hoiab meid elus?

Kuningas Saalomon väitis, et raha pakub varju (Koguja 7:12). Kui meil on piisavalt raha, võime osta selle eest toitu ja elada mugavas kodus. Raha eest saame tunda mõnu kaugetesse paikadesse reisimisest. See võib rahuldada meie esmased  vajadused, kui me ei saa enam töötada kõrge ea või haigusnõtruse tõttu. Rahast võib olla palju kasu. Ent raha ei hoia meid elus. Apostel Paulus ütles Timoteosele: „Neid, kes on rikkad selles maailmas, manitse mitte olla suurelised ega loota kaduva rikkuse peale, vaid elava Jumala peale” (1. Timoteosele 6:17). Ka kogu maailma raha eest ei saa me endale osta elu.

Vaadelgem Hitoshi-nimelise mehe kogemust. Ta kasvas üles vaeses peres ning seepärast oli tal suur himu rikkaks saada. Ta uskus niivõrd raha väesse, et tema arvates sai isegi inimesi selle eest ära osta. Kord tuli aga üks mees Hitoshi uksele ning küsis temalt, kas ta teab, et Jeesus Kristus suri tema eest. See küsimus äratas Hitoshis huvi, sest ta arvas, et mitte keegi ei sureks sellise inimese eest nagu tema. Ta käis kuulamas üht piiblilist avalikku kõnet ning teda hämmastas manitsus ’hoida oma silm terve’. Kõneleja selgitas, et silm on „korras”, kui see näeb kaugele ja on fokuseeritud vaimsetele asjadele (Luuka 11:34). Selle asemel et raha pärast rügada, seadis Hitoshi tasapisi oma elus esikohale vaimsed väärtused.

Materiaalne omand võib anda meile ka mingil määral stabiilsus- ja turvatunnet. Rikkus võib vabastada meid murest igapäevaste vajaduste pärast. Kena kodu mainekas ümbruskonnas võib anda tunde, et oleme midagi suurt saavutanud. Stiilsed rõivad ja ilus auto kutsuvad ehk esile teiste imetluse.

On õnnistus ’näha head kogu oma raske töö eest’ (Koguja 3:13, UM). Ning kui meil jääb midagi üle, saame ehk aidata oma lähedasi, et ka nemad võiksid ’olla rahul, süüa, juua ja olla rõõmsad’. Kuid materiaalsete asjade väärtus on üürike. Jeesus Kristus hoiatas ahnuse eest, öeldes: „Külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” (Luuka 12:15–21). Varandus, ükskõik kui suur see ka on, ei taga meile elu.

Näiteks Liz abiellus majanduslikult eduka mehega. Ta jutustab: „Meil oli ilus kodu ja kaks autot ning meie rahanduslik olukord lubas meil nautida kõike, mida sel maailmal oli materiaalses mõttes pakkuda ... Võib tunduda imelik, kuid ma muretsesin ikka veel raha pärast.” Ta selgitab: „Meil oli nii palju kaotada. Paistab, et mida jõukam sa oled, seda vähem turvalisena sa end tunned.”

Paljud hindavad ka kuulsust ja silmapaistvust, sest need võivad meile tuua kiitust ja au. Tänapäeva maailmas on edukas karjäär saavutus, mida kadestatakse. Ainulaadse talendi või oskuse arendamine aitab meil endale kuulsust tuua. Teised võivad meid kiita, meie seisukohti austada ja püüda kõigest väest meie poolehoidu võita. Kõik see võib tuua meile rõõmu ja rahuldust, ent lõpuks see ikkagi kaob. Saalomonil oli kogu au ja vägi, mis ühel kuningal üldse võib olla, kuid ta kurtis: „Niihästi targast kui albist ei jää igavest mälestust, ... kõik [on] juba ammu unustatud” (Koguja 2:16). Kuulsus või silmapaistvus ei taga elu.

Üks skulptor, kelle nimi on Celo, hakkas hindama midagi palju väärtuslikumat, kui seda on kuulsus. Ta oli andekas ning ta arendas koolis oma oskusi edasi. Varsti said tema tööd nii pressi kui kunstikriitikute kiituse osaliseks. Paljusid tema skulptuure eksponeeriti Euroopa suuremates linnades. Celo jutustab: „Ma pean möönma, et mingi aja vältel oli kunst minu elus kõige tähtsam. Ent ma sain aru, et karjääri jätkamine oleks minu jaoks võrreldav kahe isanda teenimisega (Matteuse 6:24). Ma veendusin, et tähtsaim asi, mida ma saan teha, on kuulutada head sõnumit Jumala Kuningriigist. Nõnda tegin ma otsuse skulptoritööst loobuda.”

 Mis on kõige väärtuslikum?

Kuna millelgi pole mõtet ega väärtust eluta, siis mida me võiksime omandada, mis kindlustaks meile elu? Igasugune elu saab alguse Jehoova Jumalalt (Laul 36:10). Tõepoolest, „temas meil on elu ja me liigume ja oleme olemas” (Apostlite teod 17:28, UM). Ta annab igavese elu armuannina neile, keda ta armastab (Roomlastele 6:23). Mida me peame tegema, et ka meie saaksime selle armuanni?

Igavese elu saamiseks peab meil olema lähedane suhe Jehoovaga. Tema heakskiidul on seega suurem väärtus kui millelgi muul, mis meil võib olla. Kui meil on Jumala heakskiit, on meil väljavaade kogeda tõelist ja igavest õnne. Ent ilma selleta saab meile osaks igavene häving. Kahtlemata on seega kõik, mis aitab arendada häid suhteid Jehoovaga, mõõtmatu väärtusega.

Mida me peame tegema

Meie edu sõltub teadmiste omandamisest. Täpsete teadmiste allikas on Jehoova Sõna Piibel. Vaid sealt saame teada, mida me peame tegema, et Jumalale meele järgi olla. Seepärast on meil vaja hoolega Pühakirja uurida. Kui pingutame, et saada Jehoova Jumala ja Jeesus Kristuse kohta teada kõik mis võimalik, on tulemuseks teadmised, mis viivad igavesse ellu (Johannese 17:3). Sellised teadmised on varandus, mida tuleb kalliks pidada (Õpetussõnad 2:1–5).

Jumala Sõnast saadavad teadmised ajendavad meid astuma järgmist sammu – ilmutama usku Jeesus Kristusesse. Jehoova on teinud korralduse, et kõik, kes tahavad tulla tema juurde, peavad seda tegema Jeesuse kaudu (Johannese 14:6). Tegelikult „ühegi muu sees ei ole päästet” (Apostlite teod 4:12). Meie lõplik ellujäämine ei sõltu hõbedast ega kullast, vaid Kristuse kallist verest (1. Peetruse 1:18, 19). Me peame ilmutama oma usku sel viisil, et usume Jeesuse õpetusi ja järgime tema eeskuju (Heebrealastele 12:1–3; 1. Peetruse 2:21). Kui väärtuslik tema ohver küll on! Seeläbi kindlustatakse inimkonnale igavene tulevik. Kui seda meie heaks täielikult kasutatakse, antakse meile tõeliselt väärtuslik and – igavene elu (Johannese 3:16).

Jeesus ütles: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest” (Matteuse 22:37). Kui me armastame Jehoovat, siis „me peame tema käske” (1. Johannese 5:3). Tema käskude kohaselt tuleb meil olla lahus sellest maailmast, käituda moraalselt ja toetada lojaalselt tema Kuningriiki. Nii me valime elu, mitte surma (5. Moosese 30:19). Kui ’tuleme Jumala ligi, siis tema tuleb meie ligi’ (Jakoobuse 4:8).

Kinnitus Jumala heakskiidust on väärt palju enam kui kogu maailma rikkused. Need, kel on Jumala heakskiit, on maailma rikkaimad inimesed! Püüdkem seega saada tõeliselt väärtuslikku varandust – Jehoova heakskiitu. Võtkem tingimata südamesse apostel Pauluse manitsus: „Taotle õigust, jumalakartust, usku, armastust, kannatlikkust, tasadust! Võitle head usuvõitlust, hakka kinni igavesest elust” (1. Timoteosele 6:11, 12).

[Pildid lk 21]

Mida sina pead väärtuslikuks? Raha, materiaalset omandit, kuulsust või midagi muud?

[Pilt lk 23]

Meil on vaja hoolega Pühakirja uurida