Lapsi kasvatades jäljenda Jehoovat

„Milline poeg on see, keda isa ei karista?” (HEEBREALASTELE 12:7)

1., 2. Miks on vanematel tänapäeval laste kasvatamisega probleeme?

MÕNED aastad tagasi Jaapanis tehtud küsitluse käigus ütlesid umbes pooled intervjueeritud täiskasvanutest, et nende arvates suhtlevad vanemad ja lapsed liiga vähe ning et vanemad hellitavad oma lapsi liialt. Ühes teises küsitluses selsamal maal möönis peaaegu neljandik vastanutest, et nad ei tea, kuidas lastega suhelda. Selline suundumus ei ole omane vaid Idamaadele. Üks ajaleht teatas: „Paljud Kanada lapsevanemad tunnistasid, et nad ei tea eriti, kuidas olla hea vanem.” („The Toronto Star”.) Kõikjal leiavad lapsevanemad, et lapsi on raske kasvatada.

² Miks vanematel on oma laste kasvatamisega probleeme? Peamine põhjus on see, et me elame „viimseil päevil” ning et käes on „rasked ajad” (2. Timoteosele 3:1). Lisaks sellele näitab Piibel, et „inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale” (1. Moosese 8:21). Ning eriti just noored on kaitsetud Saatana rünnakute eest, kes püüab kogenematuid nagu „möirgaja lõukoer” (1. Peetruse 5:8). Seega on palju takistusi kristlikel lapsevanematel, kes on võtnud nõuks kasvatada oma lapsi „juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi” (Efeslastele 6:4, EP 97). Kuidas võivad vanemad aidata oma lastel kasvada küpseteks Jehoova kummardajateks, kes on võimelised „vahet tegema hea ja kurja vahel”? (Heebrealastele 5:14.)

3. Miks on väga oluline, et vanemad õpetaksid ja juhataksid oma lapsi?

³ „Meeletus on seotud poisi südamesse,” märkis tark kuningas Saalomon (Õpetussõnad 13:1; 22:15). Saamaks lahti oma südames pesitsevast meeletusest, vajavad lapsed, et vanemad neid armastavalt parandaksid. Kuid noored ei võta sellist parandamist alati heal meelel vastu. Tegelikult panevad nad nõuannet tihtipeale pahakski, hoolimata sellest, kes seda annab. Vanemad peavad seega õppima, kuidas ’õpetada poisile teed, mida ta peab käima’ (Õpetussõnad 22:6). Kui lapsed sellest õpetusest kinni haaravad, võib see tähendada neile elu (Õpetussõnad 4:13). Kui tähtis on küll vanematel teada, mida hõlmab laste õpetamine!

Mida hõlmab distsiplineerimine

4. Mis on sõna „karistus” peamine tähendus Piiblis?

⁴ Mõned vanemad hoiduvad oma lapsi karistamast, kartes, et neid võidakse süüdistada laste füüsilises, sõnalises või emotsionaalses väärkohtlemises. Meil aga ei peaks olema selliseid kartusi. Piiblis ei viita sõna „karistus” mingile väärkohtlemisele ega tigedusele. Vastav kreekakeelne sõna on seotud peamiselt õpetamise, kasvatamise, parandamise ning mõnikord ka kindlameelse, kuid armastava karistamisega.

5. Miks on kasulik vaadelda, kuidas Jehoova on oma rahvaga tegelenud?

⁵ Jehoova Jumal annab sellises distsiplineerimises täiusliku eeskuju. Võrreldes Jehoovat inimisaga, kirjutas apostel Paulus: „Milline poeg on see, keda isa ei karista? [––] Sest nemad [lihased isad] on küll meid mõnd päeva oma heaksarvamist mööda karistanud, aga tema karistab meid tõesti selle hea otstarbega,  et me saaksime osa tema pühadusest” (Heebrealastele 12:7–10). Tõepoolest, Jehoova distsiplineerib oma rahvast selleks, et see võiks olla püha ehk puhas. Me saame kindlasti palju õppida laste distsiplineerimise kohta, kui vaatleme, kuidas Jehoova on oma rahvast õpetanud (5. Moosese 32:4; Matteuse 7:11; Efeslastele 5:1).

Armastus on liikumapanev jõud

6. Miks võib vanematel olla raske jäljendada Jehoova armastust?

⁶ „Jumal on armastus,” ütleb apostel Johannes. Jehoova õpetab seega alati ajendatuna armastusest (1. Johannese 4:8; Õpetussõnad 3:11, 12). Kas see tähendab, et vanematel, kel on loomupärane kiindumus oma järglaste vastu, on selles osas kerge Jehoovat jäljendada? Mitte tingimata. Jumala armastus rajaneb põhimõtetel. Üks kreeka keele õpetlane märgib, et selline armastus „ei lähtu alati loomupärasest poolehoiust”. Jumalat ei pimesta sentimentaalsus. Ta arvestab alati sellega, mis on tema rahvale parim (Jesaja 30:20, UM; 48:17).

7., 8. a) Millise eeskuju andis Jehoova põhimõtetel rajaneva armastuse kohta oma rahvaga tegeledes? b) Kuidas võivad vanemad jäljendada Jehoovat, kui nad aitavad lastel arendada oskust elada Piibli põhimõtete järgi?

⁷ Vaadelgem, kuidas Jehoova ilmutas armastust iisraellastega tegeledes. Mooses kasutas kaunist näidet, kirjeldamaks Jehoova armastust noore Iisraeli rahva vastu: „Nõnda nagu kotkas oma pesakonda lendu ergutades hõljub kaitstes oma poegade kohal, nõnda laotas ta [Jehoova] oma tiivad, võttis tema [Jaakobi] ja kandis teda oma tiivasulgedel! Jehoova üksi juhtis teda.” (5. Moosese 32:9, 11, 12.) Õpetamaks poegi lendama, ergutab kotkaema oma pesakonda. Ta vehib energiliselt tiibadega, et innustada poegi õhku tõusma. Kui siis linnupoeg väljub lõpuks pesast, mis asub tavaliselt kõrgel kaljurünkal, hõljub emalind tema kohal. Kui paistab, et poeg hakkab maapinnale kukkuma, sööstab ema tema alla ja kannab teda oma tiivasulgedel. Jehoova hoolitses äsja sündinud Iisraeli rahva eest samasugusel armastaval moel. Ta andis rahvale Moosese Seaduse (Laul 78:5–7). Seejärel jälgis Jumal hoolega oma rahvast, olles häda korral valmis teda aitama.

⁸ Kuidas saavad kristlikud lapsevanemad jäljendada Jehoova armastust? Kõigepealt peavad nad õpetama lastele Jumala Sõnas leiduvaid põhimõtteid ja mõõdupuid (5. Moosese 6:4–9). Eesmärk on aidata noorel õppida langetama otsuseid kooskõlas Piibli põhimõtetega. Armastavad lapsevanemad otsekui hõljuvad laste kohal, kui nad jälgivad, kuidas lapsed rakendavad ellu õpitud põhimõtteid. Kui lapsed kasvavad ja järk-järgult rohkem vabadust saavad, on hoolitsevad lapsevanemad iga ohu korral valmis justkui nende juurde sööstma ja ’kandma neid oma tiivasulgedel’. Ent millised need ohud võivad olla?

9. Millise ohu suhtes peavad vanemad eriti valvsad olema? Too näide.

 ⁹ Jehoova Jumal hoiatas iisraellasi, millised tagajärjed võivad olla halval seltsingul (4. Moosese 25:1–18; Esra 10:10–14). Vales seltskonnas viibimine on levinud oht ka tänapäeval (1. Korintlastele 15:33, EP 97). Kristlikud lapsevanemad peaksid selles valdkonnas jäljendama Jehoovat. 15-aastane Lisa hakkas huvi tundma poisi vastu, kes ei tunnustanud selliseid moraalseid ja vaimseid väärtusi nagu Lisa pere. „Mu vanemad märkasid otsekohe muutust minu hoiakus ja oli näha nende muret selle pärast,” jutustab Lisa. „Mõnikord nad parandasid mind, mõnikord julgustasid hellalt.” Nad istusid Lisa kõrvale ja kuulasid teda kannatlikult, aidates tal nii tulla toime probleemiga, mille nad mõistsid olevat kõige selle taga – soov saavutada eakaaslaste heakskiit. *

Hoia suhtluskanalid avatud

10. Mil moel andis Jehoova hea eeskuju iisraellastega suheldes?

¹⁰ Et vanemad oleksid laste õpetamisel edukad, peavad nad püüdma hoida suhtluskanalid enda ja laste vahel avatud. Ehkki Jehoova teab, mis on meie südames, julgustab ta meid endaga suhtlema (1. Ajaraamat 28:9). Pärast seda, kui Jehoova oli andnud iisraellastele Seaduse, määras ta leviidid neid õpetama ning saatis prohvetid neid veenma ja parandama. Ta näitas ka, et on valmis kuulama nende palveid (2. Ajaraamat 17:7–9; Laul 65:3; Jesaja 1:1–3, 18–20; Jeremija 25:4; Galaatlastele 3:22–24).

11. a) Kuidas saavad vanemad oma lastega head suhtlemist arendada? b) Miks on tähtis, et vanemad oleksid oma lastega suheldes head kuulajad?

¹¹ Kuidas võivad lapsevanemad oma lastega suheldes Jehoovat jäljendada? Eelkõige peavad nad nende jaoks aega võtma. Vanematel oleks ka hea vältida hoolimatuid pilkavaid märkusi nagu „Ja see ongi kõik? Arvasin, et sul on midagi tähtsat öelda”; „See on rumal”; „Seda võiski oodata”; „Sa oled veel laps” (Õpetussõnad 12:18). Et julgustada lapsi end avama, püüavad targad lapsevanemad olla head kuulajad. Vanemad, kes ei arvesta oma lastega, kui need on veel väikesed, võivad kogeda, et suureks kasvades ei arvesta lapsed ka oma vanematega. Jehoova on alati olnud valmis oma rahvast kuulama. Ta kuulab neid, kes pöörduvad alandlikult tema poole palves (Laul 91:15; Jeremija 29:12; Luuka 11:9–13).

12. Milliseid omadusi võiksid vanemad ilmutada, et lastel oleks kergem nende poole pöörduda?

 ¹² Mõelgem ka, kuidas Jumala isiksuse teatavate külgede tõttu on tema rahval kerge tema poole pöörduda. Võtame näiteks juhtumi, kui muistse Iisraeli kuningas Taavet patustas rängalt, olles abieluvälistes suhetes Batsebaga. Kuna Taavet oli ebatäiuslik inimene, tegi ta oma elu jooksul ka teisi ränki patte. Ta aga ei loobunud kunagi Jehoova poole pöördumast ning temalt andestust ja noomitust palumast. Pole kahtlustki, et Jumala heldus ja halastus aitas Taavetil Jehoova juurde tagasi pöörduda (Laul 103:8). Kui vanemad ilmutavad selliseid Jumala omadusi nagu kaastunne ja halastus, võivad nad hoida suhtluskanalid avatud isegi siis, kui lapsed patustavad (Laul 103:13; Malakia 3:17).

Ole mõistlik

13. Mida tähendab olla mõistlik?

¹³ Oma lapsi kuulates peavad vanemad olema mõistlikud ja peegeldama „tarkust, mis on ülalt” (Jakoobuse 3:17). Apostel Paulus kirjutas: „Teie leebus [„mõistlikkus”, UM] saagu teatavaks kõigile inimestele” (Filiplastele 4:5). Mida tähendab olla mõistlik? Sõnale „mõistlik” vastava kreekakeelse sõna üheks definitsiooniks on „ei nõua seadusetähe ranget järgimist”. Kuidas võivad lapsevanemad olla mõistlikud ning hoida samal ajal kinni kindlatest moraalinormidest ja vaimsetest mõõdupuudest?

14. Kuidas Jehoova ilmutas mõistlikkust Lotiga tegeledes?

¹⁴ Jehoova annab mõistlikkuses silmapaistva eeskuju (Laul 10:17). Kui ta innustas Lotti ja tema peret hävingule määratud Soodoma linnast lahkuma, siis Lott kõhkles. Hiljem, kui Jehoova ingel palus tal põgeneda mäestikku, ütles Lott: „Ma ei suuda põgeneda mäestikku ... Vaata, see linn taamal [Soar] on nii ligidal, et sinna võiks põgeneda ja on pisitilluke! Kui ma ometi sinna pääseksin – eks ole, see on ju pisitilluke [„pisiasi”, UM]?” Mida Jehoova seepeale tegi? Ta ütles: „Vaata, ma võtan sind kuulda ka selles asjas ega paiska segi linna, millest sa räägid!” (1. Moosese 19:16–21, 30). Jehoova oli valmis Loti palvet rahuldama. Lapsevanemad peavad hoidma kinni mõõdupuudest, mis Jehoova Jumal on oma Sõnas Piiblis sätestanud. Ent kui noorte soovid ei ole vastuolus Piibli põhimõtetega, on nendega ehk võimalik arvestada.

15., 16. Mida võivad vanemad õppida näitest, mis on kirjas Jesaja 28:24, 25?

¹⁵ Olla mõistlik tähendab muu hulgas ka lapse südame ettevalmistamist nõuande vastuvõtmiseks. Jesaja võrdles Jehoovat põllumehega, öeldes: „Kas kündja kogu päeva külvi tarvis künnab, kohendab ja äestab oma põllumaad? Eks ole nõnda: kui ta on pinna tasandanud, siis ta puistab tilli ja riputab köömneid, paneb paika nisu, hirsi ja odra ning serva okasnisu?” (Jesaja 28:24, 25.)

¹⁶ Jehoova ’künnab külvi tarvis’ ning „kohendab ja äestab oma põllumaad”. Seega valmistab ta ette oma teenijate südame, enne kui hakkab neid distsiplineerima. Kui vanemad parandavad oma lapsi, siis kuidas nad võivad oma järeltulijate südant otsekui ’künda’? Üks isa jäljendas Jehoovat, kui ta distsiplineeris oma nelja-aastast poega. Kui tema poeg oli löönud naabripoissi, kuulas isa kannatlikult kõigepealt oma poja vabandusi. Et nii-öelda ’künda’ poja südant, rääkis isa talle seejärel loo väikesest poisist, kes pidi kohutavalt kannatama ühe löömamehe pärast. Pärast selle loo kuulmist ütles poiss, et seda löömameest tuleks karistada. Niisugune „kündmine” valmistas ette poisi südant ning aitas tal mõista, et ka naabripoisi löömine oli löömamehe tegu ja et see oli vale (2. Saamueli 12:1–14).

17. Millise õppetunni parandamise kohta annab lapsevanematele kirjakoht Jesaja 28:26–29?

¹⁷ Edasi võrdles Jesaja seda, kuidas Jehoova parandab, ühe teise põllutööga – viljapeksuga. Talumees kasutab vastavalt vilja tugevusele erinevaid viljapeksuriistu. Keppi  kasutatakse õrna tilli jaoks ja vitsa köömnete jaoks, ent pahmarege või vankriratast kasutatakse tugevamate viljade peksmisel. Sellegipoolest ei peksta tugevamaid viljaterasid katki. Samamoodi toimib ka Jehoova. Kui ta tahab eemaldada oma rahvast midagi sobimatut, siis valib ta selleks erinevaid mooduseid vastavalt vajadusele ja olukorrale. Ta pole kunagi türanlik või karmikäeline (Jesaja 28:26–29). Mõnele lapsele piisab vaid ühest vanema heidetud pilgust ja muud polegi vaja. On lapsi, kellele peab tegema korduvalt meeldetuletusi, ning on lapsi, kes vajavad tugevat veenmist. Mõistlikud lapsevanemad kohaldavad parandamise vastavalt iga lapse vajadustele.

Tee perekondlikud arutelud nauditavaks

18. Kuidas saavad vanemad leida aega korrapäraseks perekondlikuks piibliuurimiseks?

¹⁸ Teised head viisid laste õpetamiseks on korrapärane perekondlik piibliuurimine ja igapäevane päevateksti arutelu. Perekondlik uurimine on kõige efektiivsem sel juhul, kui see toimub korrapäraselt. Kui see jääb juhuse hooleks või hetke otsustada, siis on tõenäoline, et parimal juhul toimub see lihtsalt harva. Vanemad peaksid seega ’ostma aega’ uurimiseks (Efeslastele 5:15–17, UT). Kõigile sobiva kindla aja leidmine võib olla raske. Üks perekonnapea nägi, et laste kasvades on järjest raskem nende erinevate päevaplaanide tõttu terve perekonnaga kokku saada. Kuid see pere oli alati koos koguduse koosolekute õhtutel. Isa korraldaski siis perekondliku uurimise ühel sellisel õhtul. See korraldus oli tulemusrikas. Kõik tema kolm last on nüüd ristitud Jehoova teenijad.

19. Kuidas võivad vanemad jäljendada Jehoovat perekondlikku uurimist juhatades?

¹⁹ Ent ei piisa vaid mingi Pühakirjal põhineva materjali läbivõtmisest uurimise ajal. Jehoova õpetas kodumaale naasnud iisraellasi preestrite kaudu, kes ’peatükkide kaupa andsid seletust’ Seaduse kohta, „nõnda et loetust aru saadi” (Nehemja 8:8). Üks isa, kes aitas kõigil oma seitsmel lapsel Jehoovat armastama hakata, läks alati enne perekondlikku uurimist oma tuppa, et teha ettevalmistusi ja kohandada materjali iga lapse vajadustega. Ta  tegi uurimise oma lastele nauditavaks. „Uurimine oli alati mõnus,” meenutab üks tema täiskasvanud poegadest. „Kui me olime väljas palli mängimas ning kui meid kutsuti perekondlikule uurimisele, siis jätsime palli otsekohe sinnapaika ja jooksime uurima. See oli üks toredamaid õhtuid nädalas.”

20. Millist võimalikku probleemi laste kasvatamisel tuleks veel käsitleda?

²⁰ Laulukirjutaja kuulutas: „Vaata, lapsed on pärand Jehoovalt, ihusugu on tasu temalt!” (Laul 127:3). Laste õpetamine nõuab aega ja pingutusi. Kui aga teeme seda õigesti, võib see tähendada laste jaoks igavest elu. Milline suurepärane tasu see küll on! Jäljendagem seega innukalt Jehoovat, õpetades oma lapsi. Vanematele on küll usaldatud vastutus kasvatada lapsi „juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi”, kuid edu ei ole alati tagatud (Efeslastele 6:4, EP 97). Isegi parima hoolitsuse juures võib laps hakata mässama ja lakata Jehoovat teenimast. Mida sel juhul ette võtta? Sellest räägib järgmine artikkel.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastad?

• Kuidas võivad vanemad jäljendada Jehoova armastust, mida kirjeldatakse 5. Moosese 32:11, 12?

• Mida sa õppisid sellest, kuidas Jehoova suhtles iisraellastega?

• Mida õpetab meile see, et Jehoova kuulas Loti palvet?

• Millist õpetust laste parandamise kohta said sa kirjakohast Jesaja 28:24–29?

[Küsimused]

[Pilt lk 8, 9]

Mooses tõi võrdluse, et Jehoova õpetab oma rahvast nagu kotkas oma poegi

[Pildid lk 10]

Vanemad peavad võtma oma laste jaoks aega

[Pilt lk 12]

„See oli üks toredamaid õhtuid nädalas”