Lugejate küsimusi

Mis on see „hingamine”, millest räägitakse kirjakohas Heebrealastele 4:9–11, ja kuidas saab keegi ’sellesse hingamisse minna’?

Apostel Paulus kirjutas esimese sajandi heebrea kristlastele: „Seega on Jumala rahval hingamisaeg veel ees. [„Seega jääb Jumala rahvale hingamispäeva puhkus”, UM.] Sest kes tema hingamisse on pääsenud, see hingab ka ise oma tegudest, otsekui Jumal oma tegudest. Siis olgem agarad sellesse hingamisse minema” (Heebrealastele 4:9–11).

Kui Paulus ütles, et Jumal hingab oma tegudest, viitas ta ilmselt sellele, millest räägib 1. Moosese 2:2: „Jumal lõpetas seitsmendal päeval oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud.” Miks Jehoova puhkas ehk „hingas seitsmendal päeval”? Kindlasti mitte sellepärast, et tal oleks olnud vaja koguda jõudu pärast „kõiki oma tegusid, mis ta oli teinud”. Järgmine salm annab vihje: „Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud” (1. Moosese 2:3; Jesaja 40:26, 28).

„Seitsmes päev” erines kõigist eelnevast kuuest päevast selle poolest, et Jumal õnnistas ja pühitses seda päeva, mis tähendab, et see päev eraldati erilise eesmärgi jaoks või pühendati sellele. Mis eesmärk see oli? Jumal oli juba varem teinud teatavaks, mis on tema eesmärk seoses inimkonna ja maaga. Ta ütles esimesele mehele ja selle naisele: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” (1. Moosese 1:28). Kuigi Jumal oli pannud inimkonnale ja maale täiusliku alguse, pidi kuluma aega, mil kogu maa on alistatud ja muudetud paradiisiks, kus elab täiuslik inimpere, nagu Jumal oli eesmärgiks seadnud. Seega „seitsmendal päeval” Jumal jäi hingama ehk lakkas tegelemast maise loomistööga, et lasta sellel, mille ta oli juba loonud, areneda kooskõlas oma tahtega. Selle „päeva” lõpuks on teostatud kõik, mis Jumal eesmärgiks seadis. Kui kaua see hingamine kestab?

Kui tulla tagasi selle juurde, mida Paulus ütles heebrealastele, siis võib tähele panna tema sõnu „Jumala rahvale jääb hingamispäeva puhkus” (UM) ja ka seda, et Paulus innustas kaaskristlasi olema agarad „sellesse hingamisse minema”. Siit järeldub, et ajal, mil Paulus need sõnad kirjutas, kestis ikka veel Jumala hingamisaja „seitsmes päev”, mis oli alanud ligikaudu 4000 aastat varem. See ei lõpe enne, kui Jumala eesmärk inimkonna ja maaga on lõplikult täitunud „hingamispäeva isanda” Jeesus Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpuks (Matteuse 12:8; Ilmutuse 20:1–6; 21:1–4).

Seda suurepärast väljavaadet silmas pidades selgitas Paulus, kuidas keegi võib minna Jumala hingamisse. Ta kirjutas: „Kes tema hingamisse on pääsenud, see hingab ka ise oma tegudest.” See näitab, et kuigi inimkonnal oli täiuslik algus, ei ole inimkond tervikuna läinud Jumala hingamisse. Nii juhtus sellepärast, et Aadam ja Eeva pidasid vaid lühikest aega kinni Jumala hingamisest „seitsmendal päeval”, tunnustades tema korraldusi, mis ta oli nende jaoks teinud. Siis hakkasid nad mässama ja tahtsid saada Jumalast sõltumatuks. Tegelikult läksid nad kaasa Saatana sepitsustega, selle asemel et tunnustada Jumala armastavat juhtimist (1. Moosese 2:15–17). Selle tagajärjel kaotasid nad väljavaate elada igavesti maises paradiisis ning sellest ajast peale on kogu inimkond patu ja surma orjuses (Roomlastele 5:12, 14).

Inimkonna mäss ei nurjanud Jumala eesmärki. Tema hingamisaeg jätkub. Kuid Jehoova pakkus välja armastava korralduse – lunastuse – oma Poja Jeesus Kristuse kaudu, nii et kõik, kes usu alusel selle vastu võtavad, võivad oodata vabanemist ning puhkust patu ja surma koorma alt (Roomlastele 6:23). Paulus õhutas seepärast kaaskristlasi ’hingama oma tegudest’. Neil tuli vastu võtta Jumala päästekorraldus ning mitte  püüda kindlustada oma tulevikku omaenda äranägemise järgi, nagu olid seda teinud Aadam ja Eeva. Samuti pidid nad vältima ennastõigustavaid tegusid.

Loobuda oma isekatest või ilmalikest taotlustest selleks, et täita Jumala tahet, on kahtlemata kosutav. Jeesus esitas kutse: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Matteuse 11:28–30).

Pauluse arutlus Jumala hingamise üle ja selle üle, kuidas saab sinna minna, julgustas kindlasti Jeruusalemma heebrea kristlasi, kes olid oma usu tõttu kogenud palju tagakiusamist ja pilkeid (Apostlite teod 8:1; 12:1–5). Samamoodi võivad Pauluse sõnad julgustada tänapäeva kristlasi. Kui mõistame, et peagi täitub Jumala tõotus rajada maapealne paradiis, mis allub tema õiglasele Kuningriigile, peaksime meiegi hingama oma tegudest ja olema agarad sellesse hingamisse minema (Matteuse 6:10, 33; 2. Peetruse 3:13).

[Pildid lk 31]

Jumala tõotus maisest paradiisist täitub tema hingamispäeva lõpus