Sul võib olla tõeline usk

Kui Sarah Jayne oli 19-aastane, sai ta teada, et tal on munasarjavähk. Pärast operatsiooni tundis ta ennast hästi ja oli tuleviku suhtes optimistlik. Ta oli koguni nii optimistlik, et ta kihlus 20-aastaselt ja hakkas tegema ettevalmistusi pulmadeks. Samal aastal tuli vähk tagasi ja talle öeldi, et tal on jäänud elada veel mõni nädal. Sarah Jayne suri 2000. aasta juunis, veidi enne 21-aastaseks saamist.

SEE, mis külastajatele haiglas Sarah Jayne’i juures muljet avaldas, oli tema rahulik ja kindel tulevikulootus ning sügav usk Jumalasse ja tema Sõnasse Piiblisse. Hoolimata oma traagilisest olukorrast, oli Sarah kindel ülestõusmislootuses – selles, et näeb kunagi jälle oma sõpru (Johannese 5:28, 29). „Ma näen teid kõiki Jumala uues maailmas,” ütles ta.

Mõned heidavad niisuguse usu tühja ettekujutusena kõrvale. „Eks ole, hauatagune elu pole midagi muud kui ebakindlate inimeste veendumus selles, et viimsepäeva pasuna hüüdes saabub ka nende jaoks pidu ja pillerkaar, et nad veedavad kuskil Eedeni rohuaias õnnelikke hetki nii nendega, kes on enne neid lahkunud, kui ka nendega, kes pärast saabuvad?” küsib Ludovic Kennedy. Sellele võiks vastata omakorda küsimusega, kumb on mõistlikum: kas uskuda, et „praegune elu on kõik, mis meil võib olla, ja seega tuleks meil võtta elult kõik, mis võtta annab”, nagu pakub välja Kennedy, või siis uskuda Jumalat ja tema tõotatud ülesäratamist? Sarah Jayne valis viimase. Kust ta sai sellise usu?

 Otsi Jumalat ja leia ta

Et kasvatada usku ja usaldust mõne inimese vastu, tuleb sul teda tunda ning teada, kuidas ta mõtleb ja tegutseb. See protsess on seotud nii südame kui mõistusega. Sama on siis, kui arendada tõelist usku Jumalasse. Sul on vaja teda tundma õppida, saada teada, millised on tema omadused ja isiksus, ning teha kindlaks, kui usaldusväärne on ta olnud seoses sellega, mida ta on öelnud ja teinud (Laul 9:11; 145:1–21).

Mõned arvavad, et see pole võimalik. Nad ütlevad, et Jumal on liiga kauge ja liiga mõistatuslik ning kahtlevad, kas ta on üldse olemas. „Kui Jumal on nii reaalne, nagu ta paistab olevat Sarah Jayne’i sarnastele kristlastele, siis miks ei anna ta endast märku ülejäänud inimestele?” võivad skeptikud küsida. Kas Jumal on tõesti liiga kauge ja mõistetamatu? Apostel Paulus ütles oma kõnes Ateena filosoofidele ja haritlastele, et „Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis seal sees”, on hoolitsenud ka kõige vajaliku eest, et teda oleks võimalik ’otsida ja leida’. Paulus ütles isegi, et Jumal „ei ole kaugel mitte ühestki meist” (Apostlite teod 17:24–27).

Kuidas siis saab Jumalat otsida ja leida? Mõned on teinud seda lihtsalt meid ümbritsevat universumit vaadeldes. Paljudele annab ainuüksi see piisavalt tõendeid, et veenduda Looja olemasolus. * (Laul 19:2; Jesaja 40:26; Apostlite teod 14:16, 17.) Neile tundub nagu apostel Pauluselegi, et Jumala „nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates” (Roomlastele 1:20; Laul 104:24).

Sul on vaja Piiblit

Et arendada endas tõelist usku Loojasse, vajad sa aga veel midagi, millega ta meid on varustanud. Mis see on? Piibel – Jumala inspireeritud Sõna, milles ta on avaldanud oma tahte ja eesmärgid (2. Timoteosele 3:16, 17). Keegi võib aga öelda: „Kuidas on üldse võimalik uskuda midagi, mida Piibel ütleb, kui inimesed, kes väidavad end seda järgivat, teevad nii palju kurja?” Tuleb tunnistada, et ristiusu kirikul on šokeerivalt silmakirjalik, julm ja ebamoraalne minevik. Kuid iga mõtlev inimene võib näha, et ristiusu kirik üksnes väidab end Piibli põhimõtteid järgivat (Matteuse 15:8).

Piibel ise hoiatab, et paljud väidavad end Jumalat teenivat, kuid tegelikult „salgavad ära peremehegi, kes nad on ostnud”. Apostel Peetrus ütles, et nende „pärast pilgatakse tõe teed” (2. Peetruse 2:1, 2). Jeesus Kristuse sõnul on nad „ülekohtutegijad”, kes on silmanähtavalt äratuntavad oma kurjade tegude pärast (Matteuse 7:15–23). Hüljata Jumala Sõna ristiusu kiriku tegude tõttu on sama kui visata ära usaldusväärse sõbra kiri lihtsalt selle pärast, et inimene, kes kirja sulle kohale toimetas, on halva kuulsusega.

Ilma Jumala Sõnata pole võimalik saavutada tõelist usku. Üksnes Piibli lehekülgede kaudu tutvustab Jehoova oma seisukohti. Ta valgustab selliseid tihti esitatavaid küsimusi nagu: miks ta on lubanud kannatusi ja vaeva ning mida ta selle olukorraga ette võtab (Laul 119:105; Roomlastele 15:4). Sarah Jayne hakkas uskuma, et Piibel on Jumala inspireeritud Sõna (1. Tessalooniklastele 2:13; 2. Peetruse 1:19–21). Miks? Mitte lihtsalt sellepärast, et vanemad seda käskisid, vaid ta võttis aega, et hinnata ausalt kõiki tõendeid, mis näitavad, et Piibel on ainulaadne ilmutus Jumalalt (Roomlastele 12:2). Näiteks pani ta tähele, millist võimsat mõju avaldas Piibel nende elule, kes pidasid kinni Piibli põhimõtetest. Raamatu abil „Kas Piibel on Jumala või inimese sõna?” („The Bible–God’s Word or Man’s?”) * uuris ta veel mitmeid piiblisiseseid tõendeid, mis kinnitavad selle jumalikku inspireeritust.

 ’Usk tuleb kuuldust’

Kuid ei piisa ka üksnes Piibli omamisest või lihtsalt uskumisest, et see on inspireeritud. ’Usk tuleb kuuldust,’ kirjutas apostel Paulus (Roomlastele 10:17). Piibli kuulamine, mitte üksnes omamine on see, mis kasvatab usku. Sa „kuulad”, mis Jumalal on öelda, kui loed ja uurid tema Sõna. Isegi noored võivad seda teha. Paulus ütles, et Timoteose ema ja vanaema olid õpetanud Timoteosele „lapsest saadik ... pühi kirju”. Kas see viitab mingisugusele ajuloputusele? Sugugi mitte! Timoteost ei manipuleeritud ega petetud mingil kombel. Teda „veendi uskuma” (UM) seda, mida ta kuulis ja luges (2. Timoteosele 1:5; 3:14, 15).

Sarah Jayne veendus samamoodi. Esimese sajandi beroialaste sarnaselt ’võttis ta sõna [oma vanemate ja teiste õpetajate käest] vastu kõige hea meelega’. Lapsena usaldas ta instinktiivselt seda, mida vanemad talle rääkisid. Kuid hiljem, kui ta suureks kasvas, ei võtnud ta kõike, mida talle õpetati, lihtsalt pimesi või passiivselt omaks. Ta uuris „iga päev Kirjast, kas see on nõnda, nagu kuulutati” (Apostlite teod 17:11).

Sa võid kasvatada endas tõelist usku

Sinagi võid kasvatada endas tõelist usku – sellist usku, mida apostel Paulus kirjeldas oma kirjas heebrea kristlastele. Ta ütles, et usk on „loodetud asjade kindel ootus, ilmne tõendus tegelikest asjadest, kuigi neid ei nähta” (Heebrealastele 11:1, UM). Kui sul on selline usk, oled sa täiesti kindel, et kõik, mida sa loodad ja ootad, kaasa arvatud Jumala tõotatud ülesäratamine, leiab aset. Sa oled veendunud, et sellise lootuse aluseks on kindel garantii, mitte mingi soovunelm. Sa tead, et Jehoova ei jäta kunagi oma lubadusi täitmata (Joosua 21:45; 23:14; Jesaja 55:10, 11; Heebrealastele 6:18). Jumala tõotatud uus maailm on nii reaalne, nagu see oleks juba käes (2. Peetruse 3:13). Ja sa näed oma ususilmadega selgelt, et Jehoova Jumal, Jeesus Kristus ja Jumala Kuningriik on tegelikud, mitte pettekujutlused.

Sul ei tule üksinda enda usku üles ehitada. Lisaks sellele, et Jehoova on teinud vabalt kättesaadavaks oma Sõna, on ta hoolitsenud ka ülemaailmse kristliku koguduse eest, kelle ülesandeks on aidata õiglase südamega inimestel  kasvatada usku Jumalasse (Johannese 17:20; Roomlastele 10:14, 15). Võta vastu kogu abi, mida Jehoova selle organisatsiooni kaudu pakub (Apostlite teod 8:30, 31). Ja kuna usk on Jumala püha vaimu vili, palu püsivalt endale seda vaimu, mis aitaks sul arendada tõelist usku (Galaatlastele 5:22, UM).

Ära lase end heidutada skeptikutest, kes irvitavad kõigi nende üle, kes tunnistavad endid uskuvat Jumalat ja tema Sõna (1. Korintlastele 1:18–21; 2. Peetruse 3:3, 4). Tegelikult on tõelisel usul tohutu jõud teha sind vastupidavaks taolistele rünnakutele (Efeslastele 6:16). Sarah Jayne veendus selles ja ta julgustas alati neid, kes teda haiglas vaatamas käisid, et nad kasvataksid oma usku. „Võta tõde südamesse,” tavatses ta ütelda. „Uuri Jumala Sõna. Jää Jumala organisatsiooni ligi. Palveta püsivalt. Ole tegus Jehoova teenistuses.” (Jakoobuse 2:17, 26.)

Nähes tema usku Jumalasse ja ülestõusmisse, ütles üks meditsiiniõde: „Sa tõesti usud seda, eks ole.” Kui Sarah’lt küsiti, mis andis talle hoolimata katsumustest nii optimistliku ellusuhtumise, vastas ta: „Usk Jehoovasse. Ta on mu tõeline sõber ja ma armastan teda väga.”

[Allmärkused]

[Pilt lk 6]

Ema ja vanaema õpetasid Timoteosele „lapsest saadik ... pühi kirju”

[Pilt lk 6]

Beroialasi kiideti selle eest, et nad uurisid iga päev Pühakirja

[Allikaviide]

„Loomise fotodraamast”, 1914

[Pildid lk 7]

Usku kasvatab Piibli kuulamine ja selle järgimine, mitte üksnes selle omamine

[Pilt lk 7]

„Ma näen teid kõiki Jumala uues maailmas”