Andides voogavad eluandvad veevood

Andide mäestik laiub keset Peruud, jagades riigi sademetevaeseks rannikualaks läänes ning lopsakaks ja auravaks džungliks idas. Selle mäestiku harjal elab üle kolmandiku Peruu 27-miljonilisest elanikkonnast. Nad elavad kas Andide kõrgetel platoodel ja järskudel mäenõlvadel või mäeaheliku pealtnäha põhjatutes kurudes ja viljarikastes orgudes.

 ANDIDE sakiline mäeahelik kaitseb seda paika välismõjude eest. Selle tulemusel on sealsed miljonid elanikud üsna isoleeritud ja väljaspool nende territooriumit toimuvad sündmused neid enamasti ei puuduta.

Väikesed külad on tekkinud nendesse paikadesse, kus on ligipääs eluandvale veele, mida vajavad nii põllutaimed kui ka laama-, alpaka-, vikunja- ja lambakarjad. Andides voolab ka teistsugune elutähtis vesi – kosutav vaimne vesi, mis tuleb Jehoova käest, „elava vee allikast” (Jeremija 2:13). Jumal kasutab oma tunnistajaid, et aidata kõrgetes Andides elavatel inimestel saada täpseid teadmisi tema ja ta eesmärkide kohta (Jesaja 12:3; Johannese 17:3).

Kuna Jumala tahe on see, et „kõik inimesed õndsaks saaksid ja tõe tunnetusele tuleksid”, on need jumalateenrid valmis igati pingutama, et külastada raskesti ligipääsetavaid kogukondi Piibli eluandva sõnumiga (1. Timoteosele 2:4). See Piiblil põhinev sõnum on valgustav ja ülev sõnum. See on vabastanud sealsed ausa südamega inimesed ebausust, kommetest ja õpetustest, mis tekitasid neis hirmu surnute, kurjade vaimude ja loodusjõudude ees. Mis veelgi tähtsam, see sõnum annab neile suurepärase lootuse elada igavesti paradiislikul maal.

Tehtud pingutused

Kuningriigi kuulutajail, kes neid kõrvalisi piirkondi külastavad, tuleb paljude asjadega kohaneda. Inimeste südameni jõudmiseks peab Piibli õpetajal olema mõningaid teadmisi ketšuast või aimaraast, mis on kaks kohalikku keelt.

Andide küladesse pole lihtne minna. Selles piirkonnas pole just eriti palju raudteid. Transport on juhuslik ning seda mõjutab karm kliima ja omapärane topograafia. Kuidas siis tunnistajad jõuavad inimesteni, et viia neile Kuningriigi sõnumit?

Julged hea sõnumi kuulutajad on selle väljakutse vastu võtnud ja vastanud prohvet Jesaja vaimus: „Siin ma olen, läkita mind!” (Jesaja 6:8.) Nende kasutuses on olnud kolm autoelamut, et nad saaksid reisida maa põhja-, kesk- ja lõunaaladel. Kümnete kastitäite Piiblite ja piiblilise kirjanduse abil on innukad pioneerid ehk täisajalised teenijad külvanud Piibli tõe seemneid sealsete sõbralike, külalislahkete ja ausa südamega inimeste südameisse.

Mägiteede käänakud on eriti ohtlikud. Mõne edukaks läbimiseks tuleb sõidukeil edasi-tagasi manööverdada. Ühe sellise manöövri ajal vaatas bussi tagapingil istuv misjonär aknast välja ja nägi, kuidas bussi tagaratas seisis täpselt umbes 200 meetri sügavuse kuristiku serval! Ta pigistas silmad kinni, niikaua kuni buss jälle edasi jõnksatas.

Mõned teed on halvas korras ja väga kitsad. Ühel konarlikul maa-alal hakkas autoelamu mööda kitsast teed allapoole sõitma, kuni kohtus ülespoole tuleva veoautoga. Autoelamul tuli ülesmäge tagurdada paigani, kus need kaks vaevu-vaevu teineteisest mööda mahtusid.

Kõigest hoolimata on selliste visade pingutuste tulemused olnud silmapaistvad. Kas tahaksid neist veelgi rohkem teada?

Titicaca järve „kastmine”

Asudes Andide mäestiku nõos umbes 3800 meetri kõrgusel merepinnast, on Titicaca järv maailma kõrgeim laevatatav siseveekogu. Lumemütsides mäetippudest, millest mitmed on üle 6500 meetri kõrgused, on saanud alguse enamik 25 jõest, mis suubuvad Titicaca järve. Kõrguse pärast on sealne kliima külm ja neil, kes pole kohalikud, tuleb võidelda kõrgustõve vastu.

 Mõni aeg tagasi külastas rühm ketšua ja aimaraa keelt kõnelevaid pioneere Amantani ja Taquile saari Titicaca järvel. Nad võtsid endaga kaasa slaidiprogrammi „Täpsem pilguheit kirikutele”, mis paljastab ristiusu kirikute valelikkust. Programm võeti hästi vastu. Üks mees tervitas vendi ja pakkus oma kodus avarat ruumi, kus nad võiksid peatuda ja Piiblit õpetada.

Esimene koosolek Amantanis tõi kokku 100 inimest. Taquiles oli koosolekul 140 inimest. Esitlus toimus ketšua keeles. Üks abielupaar, kes varem oli elanud maismaal, ütles: „Oligi juba aeg, et Jehoova tunnistajad meid meelde tuletaksid. Oleme palvetanud selle eest, et tuleksite.”

Lisaks neile kahele suurele saarele on hea sõnumiga jõutud veel Titicaca järve umbes 40-le „ujuvale” saarele. Ujuvale saarele? Jah, need on tehtud totora’test, kõrkjatest, mis kasvavad mõningates järve madalamates osades. Totora’d kasvavad vees ja sirguvad üle selle pinna. Saare moodustamiseks painutavad kohalikud kõrkjaid, mis on oma juurtega ikka veel järvepõhjas kinni, ja punuvad need platvormiks. Platvorme tihendatakse saviga ja tugevdatakse veel juurde lõigatud kõrkjatega. Inimesed elavad nende peale ehitatud kõrkjaonnides.

Jehoova tunnistajad muretsesid paadi, et Titicaca järve saartel elavatele inimestele kuulutada. Paat kannab 16 inimest. Pärast ujuval saarel sildumist käivad tunnistajad kõrkjaplatvormil elamust elamusse. Nad räägivad, et tavaliselt nad tunnevad, kuidas jalgealune pind veidi kõigub. See pole hea koht neile, kel on kalduvus merehaigeks jääda!

Aimaraa keelt rääkiv rahvas elab paljudes kogukondades ja külades, mis asuvad kaldaäärtel ja järve ulatuvatel poolsaartel. Nende juurde on lihtsam pääseda paadiga kui maismaad mööda. Arvestuste kohaselt elab selles piirkonnas, kuhu paadiga Kuningriigi sõnumit viiakse, ühtekokku ligi 400 000 inimest. Paatidega on edaspidigi palju tööd teha.

Vaimse janu kustutamine

Flavio elas Andides Santa Lucía külas Juliaca lähedal. Evangeelses kirikus oli talle õpetatud põrgutule doktriini. Ta elas aastaid selle igavese tulise nuhtluse hirmus. Sageli imestas ta, kuidas küll armastuse Jumal võib inimesi igavesti põrgus piinata. Kui täisajaline Jehoova teenija Tito tema külas käis, külastas ta ka Flaviot.

Üks esimesi küsimusi, mille Flavio esitas, oli: „Kas sinu usk õpetab, et inimesi piinatakse põrgutules?” Tito vastas, et selline mõte on Loojale vastik ja toob teotust armastuse Jumala Jehoova nimele. Kasutades Flavio enda Piiblit, näitas Tito talle, et surnud ei tea midagi ja et nad ootavad maist ülestõusmist Jumala Kuningriigi valitsuse all (Koguja 9:5; Johannese 5:28, 29). See avas Flavio silmad. Ta oli kohe valmis hakkama Piiblit uurima ja peagi sai temast ristitud kristlane.

Tänulik küla

Kujutle, kui vaimustav on viia Pühakiri inimestele, kes pole kunagi näinud ühtegi Piiblit, või kuulutada külades, kus inimesed pole kunagi kuulnud Jehoova tunnistajatest või heast sõnumist, millest nad räägivad. Just seda kogesid kolm pioneeri: Rosa, Alicia ja Cecilia, kes kuulutasid Izcuchaca ja Conayca külas, mis asuvad Kesk-Peruus 3600 meetri kõrgusel merepinnast.

Kui nad esimest korda külla saabusid, polnud neil kusagil ööbida. Nad rääkisid kohaliku politseiülemaga ja selgitasid, miks nad  külla olid tulnud. Mis oli selle tulemus? Politseiülem lubas neil ööbida politseijaoskonnas. Järgmisel päeval leidsid pioneerid veidi püsivama majutuspaiga, millest sai ka nende tegevuskeskus.

Peagi jõudis kätte iga-aastane Kristuse surma mälestusõhtu aeg. Pioneerid olid külastanud Izcuchaca küla igat maja, jätnud inimestele mitmeid Piibleid ja alustanud palju piibliuurimisi. Enne mälestusõhtut saatsid nad inimestele kutse, kus nad selgitasid selle sündmuse eesmärki ja mälestusteenistuse sümbolite tähendust. Mälestusõhtule oli appi kutsutud rühm vendi, kellest üks oli kõnepidaja. Kui tore oli näha sellel erilisel sündmusel 50 inimest sellest väikesest külast! Esimest korda võisid nad mõista, mida Issanda õhtusöömaaeg tegelikult tähendab. Ja kui väga nad hindasid võimalust hoida oma käes Jumala Sõna!

Raskest koormast vabanemine

Kosutavat Piibli tõevett on alati tore viia neile, kes on valereligiooni vangistuses. Pisac on iidse inkade impeeriumi kindlus. Enamikule inimestele, kes tänapäeval seal elavad, on õpetatud pühakirjavastast põrguõpetust. Nende preestrid räägivad neile, et nad võivad taevasse saada üksnes preestrite eestkostel.

Mõistagi janunevad sellised inimesed Piibli kosutavate tõevete järele. Jehoova tunnistajate täisajaline teenija Santiago sai ukselt uksele tööl selgitada ühele mehele, et õiglased inimesed on määratud elama paradiislikul maal (Laul 37:11). Santiago näitas Piiblist, et surnud äratatakse üles ja inimestele õpetatakse Jehoova täiuslikke teid, et neil oleks väljavaade elada igavesti (Jesaja 11:9). Mees, kes oli olnud pühendunud katoliiklane, oli senini tegelenud spiritismiga ja tal oli kalduvus purjutada. Nüüd oli ta saanud Piiblil põhineva lootuse ja elu eesmärgi – elada paradiisis. Ta põletas kõik oma spiritistlikud esemed ja lõpetas joomingud. Ta kogus kokku oma pere ja oli nõus hakkama Piiblit uurima. Peagi pühendusid kõik pereliikmed Jehoova Jumalale ja lasid end ristida.

Tervitatav külalislahkus

Mägirahvas on väga külalislahke. Kuigi kodud on tagasihoidlikud ja inimesed vaesed, pakuvad nad külalistele seda, mis neil on. Enne Piibli kõrgete normide õppimist võib võõrustaja pakkuda külalisele vestluse ajal närimiseks kokapõõsa lehti. Kuid pärast tunnistajaks saamist võib ta pakkuda lusikatäit suhkrut, mis on selles kõrvalises paigas sama suure väärtusega.

Üks vend kutsus ühe misjonäri endaga korduskülastusele kaasa. Vaevalise ronimise järel mööda järsku mägiteed plaksutasid nad käsi, teatamaks majarahvale oma saabumisest. Nad kutsuti roogkatusega majja, mille madalast uksest sisse minnes pidid nad kummarduma. Nad möödusid ettevaatlikult muldpõranda keskpaigast, kuhu ema oli kaevanud augu, mille ta oli polsterdanud riidega ja kuhu ta oli asetanud oma väikese tita. Seal lõksus olles lalises see beebi väga rõõmsalt, kui täiskasvanud vestlesid. Kui nad olid lõpetanud elava arutelu Kuningriigi õnnistuste üle, tõi naine välja kõrge nõu kohaliku joogiga. Peagi olid vennad taas teel mäest alla, et teha teisigi külastusi.

Rikkalik lõikus

Nüüd on selles piirkonnas umbes sada omaette gruppi ja üle tuhande inimese uurib Jehoova tunnistajatega Piiblit. Sinna on saadetud Lima teenistusväljaõppe kooli lõpetanuid, et aidata nendel gruppidel kasvada kogudusteks. Õiglase südamega inimesed, kes on kaua olnud valereligiooni ja ebausu vangistuses, on leidnud lõpuks vabaduse Kuningriigi hea sõnumi kaudu! (Johannese 8:32.) Nende janu tõevee järele on kustutatud.

[Pilt lk 10]

Kuulutustöö Titicaca järve „ujuvatel” saartel