Jehoova õpetab meid päevi arvestama

„Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!” (LAUL 90:12)

1. Miks on sobiv paluda Jehoovat, et ta õpetaks meid „päevi arvestama”?

JEHOOVA JUMAL on meie Looja ja Eluandja (Laul 36:10; Ilmutuse 4:11). Järelikult ei suuda keegi teine meile paremini õpetada, kuidas kasutada oma eluaastaid targalt. Laulukirjutaja palus sobivalt Jumalat: „Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!” (Laul 90:12). See palve on kirjas Laulus 90, mida meil tasub kindlasti hoolikalt uurida. Kõigepealt tehkem lühike ülevaade sellest Jumala inspireeritud laulust.

2. a) Keda peetakse Laulu 90 koostajaks ning millal võib see laul olla kirjutatud? b) Kuidas peaks Laul 90 mõjutama meie ellusuhtumist?

² Laulu 90 pealdis ütleb, et see on „Moosese, jumalamehe palve”. Kuna see laul rõhutab inimelu kaduvust, koostati see ilmselt pärast seda, kui iisraellased olid vabanenud Egiptuse orjusest – nende 40 aasta pikkuse kõrberännaku ajal, mil tuhanded sellesse ustavusetusse sugupõlve kuulujad surid (4. Moosese 32:9–13). Igatahes näitab Laul 90, et ebatäiuslike inimeste elu on lühike. Kahtlemata peaksime seetõttu oma väärtuslikke päevi targalt kasutama.

3. Mis on Laulu 90 põhiline sisu?

³ Laulu 90 salmides 1 kuni 6 kirjeldatakse Jehoovat kui meie igavest eluaset. Salmid 7 kuni 12 näitavad, mida meil on vaja selleks, et kasutada oma kiirestimööduvaid eluaastaid temale meelepärasel viisil. Ning nagu on kirjas salmides 13 kuni 17, on meil tõsimeelne soov saada Jehoova helduse ja õnnistuse osaliseks. Loomulikult ei ennusta see laul, mida me isiklikult Jehoova teenijatena võime kogeda. Kuid sellest hoolimata peaks  igaüks meist võtma südamesse need palvemeelsed tundeavaldused. Uurigem seepärast hoolikalt Laulu 90 pühendunud jumalateenijate silme läbi.

Jehoova on meile „kindlaks eluasemeks”

4.–6. Kuidas on Jehoova meile „kindlaks eluasemeks”?

⁴ Laulukirjutaja alustab sõnadega: „Issand, sina oled olnud kindlaks eluasemeks põlvest põlve. Enne kui mäed sündisid ning maa ja ilmamaa olid tuhudes, oled sina, Jumal, igavesest igavesti” (Laul 90:1, 2, UT).

⁵ Jehoova, „igavene Jumal”, on meie jaoks „kindel eluase” – vaimne varjupaik (Roomlastele 16:26). Me tunneme end turvaliselt, sest ’ta kuuleb palvet’ ning on alati valmis meid aitama (Laul 65:3). Kuna me heidame mured Jumala armastatud Poja kaudu oma taevase Isa peale, siis ’Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab meie südameid ja mõtteid’ (Filiplastele 4:6, 7; Matteuse 6:9; Johannese 14:6, 14).

⁶ Me tunneme end vaimselt turvaliselt, sest Jehoova on meile otsekui „kindel eluase”. Ta annab meile ka „kambrid”, mida võib ilmselt tihedalt seostada tema rahva kogudustega. Need on nagu vaimsed pelgupaigad, kus armastavad karjased suurendavad tublisti meie turvatunnet (Jesaja 26:20; 32:1, 2; Apostlite teod 20:28, 29). Lisaks sellele kuuluvad mõned meist perekonda, kus on juba pikka aega Jumalat teenitud ning isiklikult kogetud, et ta on „kindlaks eluasemeks põlvest põlve”.

7. Mis mõttes mäed „sündisid” ja maa oli „tuhudes”?

⁷ Jehoova oli olemas juba enne, kui mäed „sündisid” ja maa oli „tuhudes”. Inimese seisukohalt vaadates nõudis maa loomine koos kõigi selle iseärasuste, keemiliste seoste ja keerukate mehhanismidega suuri jõupingutusi. Ning öeldes, et mäed „sündisid” ja maa oli „tuhudes”, väljendab laulukirjutaja sügavat austust selle vastu, kui palju tööd Jehoova kõike seda luues tegi. Kas meie ei peaks Looja kätetööd samamoodi austama ja hindama?

Jehoova on alati valmis meid aitama

8. Mida mõeldakse väljendiga, et Jehoova on Jumal „igavesest igavesti”?

⁸ Laulukirjutaja laulis: „[Sina oled] Jumal, igavesest igavesti!” Algkeelne sõna, mille vasteks on siinkohal „igavesti”, võib viidata asjadele, millel on küll lõpp, kuid mille kestus pole kindlaks määratud (2. Moosese 31:16, 17, UM; Heebrealastele 9:15). Kuid kirjakohas Laul 90:2 ja ka mõnes muus Heebrea Kirjade salmis tähendab see igavikku (Koguja 1:4). Meie mõistus ei suuda taibata, kuidas on võimalik, et Jumal on alati eksisteerinud. Ometigi pole Jehooval algust ning tal ei tule ka lõppu (Habakuk 1:12, UM). Ta jääb alatiseks elama ja on valmis meid aitama.

9. Millega võrdles laulukirjutaja perioodi, mis on inimeste jaoks tuhande aasta pikkune?

⁹ Laulukirjutajat inspireeriti mõtisklema, kui pikk aeg on inimeste jaoks tuhat aastat võrreldes sellega, kui lühike on see igavese Looja jaoks. Ta kirjutas Jumala kohta: „Sina viid inimese jälle põrmu ja ütled: „Tulge tagasi, inimlapsed!” Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel!” (Laul 90:3, 4).

10. Mis mõttes Jumal ’viib inimese jälle põrmu’?

¹⁰ Inimene on surelik ja Jumal ’viib ta jälle põrmu’. See tähendab, et inimene saab taas mullaks, ta laguneb. Jehoova otsekui ütleb: „Pöördu tagasi mullapõrmu, millest sa oled tehtud!” (1. Moosese 2:7; 3:19.) See käib meie kõigi kohta – olgu me tugevad või nõrgad, rikkad või vaesed. Ükski ebatäiuslik inimene ’ei või venna eest anda luna ega tema  eest maksta Jumalale lunastushinda, et too jääks elama’ (Laul 49:7–10). Ent kui tänulikud me oleme, et ’Jumal andis oma ainusündinud Poja, et igaüks, kes temasse usub saaks igavese elu’! (Johannese 3:16; Roomlastele 6:23.)

11. Miks me võime öelda, et meie jaoks pikk aeg on Jumala jaoks väga lühike?

¹¹ Jehoova vaatepunktist elas isegi 969-aastaselt surnud Metuusala vähem kui ühe päeva (1. Moosese 5:27). Jumala jaoks on tuhat aastat nagu eilne päev, kui see on möödunud – vaid 24-tunnine periood. Laulukirjutaja mainib veel, et Jumala jaoks on tuhat aastat nagu valvuri neljatunnine vahikord öisel laagriplatsil (Kohtumõistjate 7:19). Seega on selge, et meie jaoks pikk aeg on igavese Jumala Jehoova jaoks väga lühike.

12. Kuidas Jumal ’uhub ära’ inimesed?

¹² Kui võrrelda praegust inimiga Jumala igavese olemasoluga, siis on see tõesti lühike. Laulukirjutaja ütleb: „Sa uhud nad ära, nad on nagu uni, nagu rohi, mis hommikul haljendab! See õitseb hommikul ja haljendab, õhtul niidetakse ta ära [„see närtsib”, EP 97] ning ta kuivab ära!” (Laul 90:5, 6). Mooses nägi kõrbes tuhandete iisraellaste surma. Jumal ’uhtus nad ära’ otsekui uputusega. Selle salmi esimest osa on tõlgitud ka: „Sa uhud inimesed surmaunne” (New International Version). Teisest küljest on aga ebatäiuslike inimeste elu lühike „nagu uni”. Seda võib võrrelda ühe öö uinakuga.

13. Kuidas me oleme „nagu rohi” ning kuidas peaks see mõjutama meie mõtteviisi?

¹³ Me oleme ’nagu rohi, mis õitseb hommikul’, kuid on õhtuks tugeva päikesekuumuse tõttu närtsinud. Tõepoolest, meie elu on üürike nagu rohi, mis närtsib vaid ühe päevaga. Ärgem siis raisakem seda kallihinnalist aaret. Me peaksime hoopis otsima Jumala juhatust, et teada, kuidas elada need aastad, mis selle maailmaajastu lõpuni on veel jäänud.

Jehoova aitab meil ’päevi arvestada’

14., 15. Kuidas täitus Laul 90:7–9 iisraellaste puhul?

¹⁴ Laulukirjutaja lisab Jumala kohta: „Sinu viha tõttu me lõpeme ja su vihaleegist me ehmume! Sa paned meie pahateod enese ette, meie salapatud oma palge valguse ette! Sest kõik meie päevad mööduvad su raevu all, meie aastad lõpevad nagu mõtteke [„sosin”, UM]!” (Laul 90:7–9).

¹⁵ Uskmatud iisraellased ’lõppesid Jumala viha tõttu’. Nad ’ehmusid tema vihaleegist’. Mõned „löödi maha kõrbes”, kui Jumal nende üle kohut mõistis (1. Korintlastele 10:5). Jehoova ’pani nende pahateod enese ette’. Ta pidas neid vastutavaks avalike väärtegude eest, kuid isegi ’nende salapatud olid tema palge valguse ees’ (Õpetussõnad 15:3). Kuna kahetsematud iisraellased sattusid Jumala raevu alla, ’lõppesid nende aastad nagu sosin’. Seda silmas pidades on meie eluiga nagu sosinaga kaasnev hingeõhk, mis meie huultelt väljub.

16. Kui keegi patustab salaja, siis mida ta peaks ette võtma?

¹⁶ Kui keegi meist on salaja patustanud, siis  suudab ta seda teiste eest ehk mõnda aega varjata. Meie salapatud on aga Jehoova „palge valguse ees” ning meie teod võivad kahjustada meie suhteid temaga. Et saada Jehoovaga taas lähedaseks, peame paluma temalt andestust, lõpetama oma üleastumised ja võtma tänulikult vastu kristlike kogudusevanemate vaimse abi (Õpetussõnad 28:13; Jakoobuse 5:14, 15). See oleks kindlasti palju parem sellest, kui ’meie aastad lõppeksid nagu sosin’ ja meie igavese elu lootus oleks ohus.

17. Kui vanaks inimesed tavaliselt elavad ning millega on meie aastad täidetud?

¹⁷ Pidades silmas ebatäiuslike inimeste eluiga, ütles laulukirjutaja: „Meie elupäevi on seitsekümmend aastat, ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda; sest need mööduvad kiiresti ja me läheme lennates ära!” (Laul 90:10). On tavaline, kui inimene elab 70-aastaseks ning 85-aastane Kaaleb ütles enda kohta, et ta on harukordselt tugev. On olnud ka erandeid nagu Aaron (123), Mooses (120) ja Joosua (110) (4. Moosese 33:39; 5. Moosese 34:7; Joosua 14:6, 10, 11; 24:29). Ent see Egiptusest tulnud uskmatu sugupõlv – kõik nende äraloetud, kahekümneaastased ja üle selle – suri 40 aasta jooksul (4. Moosese 14:29–34). Tänapäeval elavad paljudes maades inimesed üldiselt nii vanaks, nagu laulukirjutaja mainis. Meie aastad on täidetud „vaeva ja hädaga”. Need mööduvad kiiresti „ja me läheme lennates ära” (Iiob 14:1, 2).

18., 19. a) Mida tähendab ’arvestada päevi, et saada omale tark süda’? b) Mida ajendab tarkus meid tegema?

¹⁸ Laulukirjutaja laulab edasi: „Kes tunneb su viha tugevust ja su raevu, nõnda nagu sind tuleb karta? Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!” (Laul 90:11, 12). Keegi meist ei ole tundnud Jumala viha täit tugevust ega tema raevu ulatust ning see peaks süvendama meis aukartust Jehoova ees. See peaks ajendama meid paluma temalt juhatust, kuidas me võiksime ’arvestada oma päevi, et saada omale tark süda’.

¹⁹ Laulukirjutaja palub, et Jehoova õpetaks oma rahvale, kuidas näidata üles tarkust allesjäänud elupäevade hindamisel ja nende kasutamisel Jumalale meelepärasel viisil. Seitsmekümne aasta pikkune eluiga tähendab, et meil on lootust elada umbes 25 500 päeva. Ent sõltumata oma vanusest me ’ei tea, missugune on homme meie elu; sest me oleme suits, mida pisut aega nähakse ja mis siis haihtub’ (Jakoobuse 4:13–15). Kuna ’aeg ja juhus tabab meid kõiki’, ei oska me öelda, kui kaua me veel elame. Palugem siis tarkust, et tulla toime katsumustega, kohelda teisi õigesti ja teha oma parim Jehoova teenistuses juba praegu – täna! (Koguja 9:11, UM; Jakoobuse 1:5–8.) Jehoova juhib meid oma Sõna, vaimu ja organisatsiooni kaudu (Matteuse 24:45–47; 1. Korintlastele 2:10; 2. Timoteosele 3:16, 17). Tarkus ajendab meid ’otsima esiti Jumala riiki’ ning kasutama oma päevi viisil, mis toob au Jehoovale ja rõõmustab tema südant (Matteuse 6:25–33; Õpetussõnad 27:11). Kui teenime teda kogu südamest, siis muidugi ei kao seetõttu kõik meie probleemid, kuid kindlasti me kogeme palju rõõmu.

Jehoova õnnistus toob rõõmu

20. a) Mis mõttes Jumal ’kahetseb’? b) Kuidas Jehoova meid kohtleb, kui oleme rängalt eksinud, ent seda südamest kahetseme?

²⁰ Kui tore oleks kogu oma ülejäänud elu rõõmus olla! Seepärast anub Mooses: „Pöördu tagasi, Jehoova! Oh kui kaua? Anna armu oma sulastele [„võta kahetseda oma sulaste pärast”, Piibli Raamat]! Toida meid varaselt oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja!” (Laul 90:13, 14). Jumal ei tee vigu. Sellest hoolimata ta ’kahetseb’ ja ’pöördub tagasi’ oma vihast. Ta ei karista õiguserikkujaid, kui need  kahetsevad ning muudavad oma hoiakut ja käitumist tema hoiatuse pärast (5. Moosese 13:18). Isegi kui oleme rängalt eksinud, kuid kahetseme seda südamest, ’toidab Jehoova meid oma heldusega’ ning meil on põhjust ’hõisata’ (Laul 32:1–5). Õigel teel käies me tunneme Jumala heldust ja võime olla „rõõmsad kogu oma eluaja” – tõepoolest, kogu ülejäänud elu.

21. Mida Mooses arvatavasti palus, kui ta lausus sõnad, mis on kirjas Laulus 90:15, 16?

²¹ Laulukirjutaja palub tõsimeelselt: „Rõõmusta meid niipalju päevi, kui sa meid vaevasid, niipalju aastaid, kui me nägime õnnetust! Saagu nähtavaks su töö su sulastele ja nende lastele su auhiilgus!” (Laul 90:15, 16). Mooses palus arvatavasti seda, et Jumal õnnistaks Iisraeli rõõmuga, mis kestaks sama palju aastaid, kui neid vaevati ja nad õnnetust nägid. Ta palus, et Jumala teenijad näeksid Tema „tööd” õnnistamise näol ja et Tema auhiilgus saaks nähtavaks nende lastele. Meilgi on kohane paluda, et Jumal õnnistaks sõnakuulelikke inimesi oma tulevases uues maailmas (2. Peetruse 3:13).

22. Mida meil on kohane paluda vastavalt kirjakohale Laul 90:17?

²² Laul 90 lõpeb palvega: „Issandal, meie Jumalal, olgu lahke meel meie vastu! Meie kätetööd ta kinnitagu meile! Kinnita meie kätetööd!” (Laul 90:17). Need sõnad näitavad, et on kohane paluda Jumalal õnnistada meie pingutusi, mida me teeme tema teenistuses. Olgu me siis võitud kristlased või nende  kaaslased „teised lambad”, me rõõmustame, et Jehooval on „lahke meel meie vastu” (Johannese 10:16). Kui õnnelikud me küll oleme, et Jumal on ’kinnitanud meie kätetööd’, kõike, mida oleme teinud Kuningriigi kuulutajatena ja muul viisil!

Jätkakem oma päevade arvestamist

23., 24. Mis kasu me saame Laulu 90 üle mõtisklemisest?

²³ Selle laulu üle mõtisklemine peaks süvendama arusaamist, et me sõltume Jehoovast, oma „kindlast eluasemest”. Kui mõtiskleme sõnadele, mis viitavad elu lühidusele, peaksime saama järjest teadlikumaks, et oma päevade arvestamisel on meil vaja Jumala juhatust. Kui me püsivalt otsime ja ilmutame Jumala tarkust, siis kogeme kindlasti Jehoova heldust ja õnnistust.

²⁴ Jehoova õpetab meile jätkuvalt, kuidas me saame oma päevi arvestada. Kui me tema õpetust järgime, võime arvestada oma päevi kogu igaviku vältel (Johannese 17:3). Kui me tõepoolest tahame igavesti elada, peab Jehoova olema meie varjupaik (Juuda 20, 21). Nagu me näeme järgmisest artiklist, selgitavad seda mõtet väga hästi Laulu 91 julgustavad sõnad.

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas on Jehoova meile „kindlaks eluasemeks”?

• Miks me võime öelda, et Jehoova on alati valmis meid aitama?

• Kuidas aitab Jehoova meil ’päevi arvestada’?

• Kuidas me saame olla „rõõmsad kogu oma eluaja”?

[Küsimused]

[Pilt lk 10]

Jehoova oli Jumal „enne kui mäed sündisid”

[Pilt lk 12]

Jehoova vaatepunktist elas isegi 969-aastaselt surnud Metuusala vähem kui ühe päeva

[Pildid lk 14]

Jehoova on ’kinnitanud meie kätetööd’