Arenda oma südames Jehoova kartust

„Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja peaksid alati kõiki mu käske.” (5. MOOSESE 5:29)

1. Miks me võime olla kindlad, et tuleb aeg, mil inimesed ei tarvitse tunda hirmu?

KARTUS on palju sajandeid inimesi painanud. Nälja-, haiguse-, kuritegevuse- või sõjakartus hoiab miljoneid inimesi pidevas ärevuses. Seepärast on inimõiguste ülddeklaratsiooni preambulas kirjas soov püüelda sellise maailma poole, kus ühelgi inimesel „ei tarvitse tunda hirmu”. * Õnneks kinnitab Jumal ise meile, et selline maailm saabub, kuid seda mitte tänu inimeste pingutustele. Prohvet Miika kaudu tõotab Jehoova meile, et uues õiglases maailmas „ükski ei peleta” tema rahvast (Miika 4:4).

2. a) Kuidas innustab Pühakiri meid Jumalat kartma? b) Millised küsimused võivad kerkida, kui pidada silmas kohustust karta Jumalat?

² Ent teisest küljest võib kartus olla ka positiivne jõud. Pühakirjas innustatakse korduvalt Jumala teenijaid kartma Jehoovat. Mooses ütles iisraellastele: „Karda Jehoovat, oma Jumalat, ja teeni teda” (5. Moosese 6:13). Sajandeid hiljem kirjutas Saalomon: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!” (Koguja 12:13). Oma tunnistustööga, mida juhivad inglid, innustame meiegi kõiki inimesi ’kartma Jumalat ja andma temale austust’ (Ilmutuse 14:6, 7). Lisaks sellele, et kristlased kardavad Jehoovat, peavad nad teda kõigest oma südamest armastama (Matteuse 22:37, 38). Kuidas me võime Jumalat armastada ja samal ajal ka karta? Miks on vaja karta armastavat Jumalat? Mis kasu võib meil olla jumalakartuse arendamisest? Et neile küsimustele vastust saada, peame kõigepealt mõistma, mida tähendab jumalakartus ja kuidas selline kartus moodustab peamise osa meie suhetest Jehoovaga.

Imetlus, austus ja kartus

3. Mida tähendab jumalakartus?

³ Jumalakartus on tunne, mida kristlased peaksid tundma oma Valmistaja vastu. Ühe definitsiooni kohaselt on see „imetlus ja sügav austus Looja vastu ning mõistlik hirm temale meelepaha valmistada”. Seega mõjutab jumalakartus meie elus kahte tähtsat aspekti: kuidas me suhtume Jumalasse ja kuidas me suhtume eluviisi, mida ta vihkab. Endastmõistetavalt on need mõlemad aspektid olulised ja väärivad hoolikat mõtisklemist. Vastavalt ühele sõnaraamatule on see aukartus kristlaste jaoks ’nii vaimsetes asjades kui ka moraaliküsimustes juhtiv elumotiiv’. (Vine’i Expository Dictionary of New Testament Words.)

4. Kuidas me võime arendada imetlust ja austust oma Looja vastu?

⁴ Kuidas me võime arendada imetlust ja austust oma Looja vastu? Me imetleme ilusat maastikku, muljetavaldavat juga või vaatemängulist päikeseloojangut. Need tunded muutuvad veelgi tugevamaks, kui näeme ususilmadega kõigi nende loomistööde taga Jumala kätt. Lisaks tajume enda tähtsusetust võrreldes Jehoova imetlusväärse loomistööga,  nagu tajus ka kuningas Taavet, öeldes: „Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled?” (Laul 8:4, 5). Selline sügav imetlus tekitab austust, mis ajendab meid Jehoovat tänama ja kiitma kõige selle eest, mida ta meie heaks teeb. Taavet kirjutas veel: „Ma tänan sind, et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks; imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi!” (Laul 139:14).

5. Miks me peaksime Jehoovat kartma ja milline hea eeskuju meil selleks on?

⁵ Imetlus ja austus tekitavad mõistliku ja aupakliku kartuse Jumala vastu, kel on Loojana suur vägi, ning tema autoriteedi vastu olla universumi õiguspärane Valitseja. Johannes nägi oma nägemuses, kuidas „need, kes olid võitnud metsalise ja ta kuju” – Kristuse võitud järelkäijad oma taevasel positsioonil –, kuulutasid: „Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa rahvaste Kuningas! Kes ei peaks kartma sind, Issand, ja andma austust sinu nimele?” (Ilmutuse 15:2–4). Jumalakartus, mis tuleneb sügavast austusest Jumala majesteetlikkuse vastu, paneb Kristuse kaasvalitsejad taevases Kuningriigis tooma au Jumalale, kel on kõrgeim võim. Kui mõtiskleme kõigele, mida Jehoova on korda saatnud, ja tema õiglusele, millega ta valitseb universumit, siis kas pole meil küllaldaselt põhjust teda karta? (Laul 2:11; Jeremija 10:7.)

6. Miks peaks meil olema mõistlik hirm Jehoovale meelepaha valmistada?

⁶ Lisaks imetlusele ja austusele peaks jumalakartus hõlmama ka mõistlikku hirmu valmistada Jumalale meelepaha või olla talle sõnakuulmatu. Miks? Jehoova on „pika meelega ja rikas heldusest”, ent on vaja pidada meeles, et ta „siiski ei jäta süüdlast karistamata” (2. Moosese 34:6, 7). Jehoova on küll armastav ja halastav, kuid ta ei salli ebaõiglust ja tahtlikku üleastumist (Laul 5:5, 6; Habakuk 1:13). Need, kes teevad tahtlikult ja kahetsematult seda, mis on Jehoova silmis  kuri, ning seavad end tema vastasleeri, ei saa nii toimida karistamatult. Apostel Paulus ütles: „Hirmus on elava Jumala kätte langeda!” Kui meil on mõistlik hirm sellisesse olukorda sattuda, siis on see meile kindlasti kaitseks. (Heebrealastele 10:31.)

„Te peate ... hoidma tema poole”

7. Milliseid põhjusi on meil uskumaks Jehoova päästvasse väesse?

⁷ Aupaklik jumalakartus ja teadlikkus Jehoova imetlusväärsest väest on eelduseks, et meil oleks tema vastu kindel usaldus ja et loodaksime temale. Nagu väike laps tunneb end oma isa läheduses kaitstuna, nii tunneme ka meie end turvaliselt ja kindlalt Jehoova suunava käe all. Pangem tähele, kuidas iisraellased toimisid pärast seda, kui Jehoova oli juhtinud nad välja Egiptusest: „Iisrael nägi seda suurt kätt, mida Jehoova näitas egiptlastele, ja rahvas kartis Jehoovat ning nad uskusid Jehoovat” (2. Moosese 14:31). Ka Eliisa kogemus kinnitab tõsiasja, et „Jehoova ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad, ja ta vabastab nad” (Laul 34:8; 2. Kuningate 6:15–17). Jehoova rahva tänapäevane ajalugu ja tõenäoliselt ka meie endi kogemused kinnitavad, et Jumal kasutab oma väge nende heaks, kes teda teenivad (2. Ajaraamat 16:9). Nii me hakkame mõistma, et „Jehoova kartuses on tugeva lootus” (Õpetussõnad 14:26).

8. a) Miks ajendab jumalakartus meid käima Jumala teedel? b) Selgita, kuidas me peaksime hoidma Jehoova poole.

⁸ Mõistlik jumalakartus mitte ainult ei anna kindlust ja lootust, vaid ajendab ka käima Jumala teedel. Kui Saalomon pühitses templit, palvetas ta Jehoova poole: „Et nad [iisraellased] kardaksid sind ja käiksid su teedel kõigil neil päevil, mil nad elavad maal, mille sa oled andnud meie vanemaile!” (2. Ajaraamat 6:31). Varem oli Mooses õhutanud iisraellasi: „Te peate käima Jehoova, oma Jumala järel, ja te peate teda kartma, pidama tema käske, kuulama tema häält, teenima teda ja hoidma tema poole!” (5. Moosese 13:5). Nagu need salmid selgesti näitavad, tuleb soov käia Jehoova teedel ja ’hoida tema poole’ kindlast usust ja lootusest Jumalasse. Tõepoolest, jumalakartus ajendab meid Jehoovale kuuletuma, teda teenima ja tema poole hoidma, just nagu väike laps hoiab oma isa poole, kelle peale ta kõhklematult loodab (Laul 63:9; Jesaja 41:13).

Jumalat armastada tähendab teda karta

9. Kuidas on omavahel seotud Jumala armastamine ja kartmine?

⁹ Pühakirja järgi ei välista Jumala kartmine mitte mingil moel tema armastamist. Otse vastupidi, iisraellasi õpetati ’kartma Jehoovat, käima kõigil tema teedel ja armastama teda’ (5. Moosese 10:12). Seega on Jumala kartmine ja armastamine omavahel tihedalt seotud. Jumalakartus ajendab meid käima Jumala teedel ja see omakorda tõendab meie armastust tema vastu (1. Johannese 5:3). See on loogiline, sest kui me armastame kedagi, on meil kohane kartus talle haiget teha. Iisraellased tegid meelehaiget Jehoovale, kui nad olid kõrbes mässumeelsed. Kindlasti ei taha me teha midagi, mis sellisel viisil meie taevast Isa kurvastaks (Laul 78:40, 41). Teisest küljest, kuna „Jehooval on hea meel neist, kes teda kardavad”, rõõmustab meie sõnakuulelikkus ja ustavus tema südant (Laul 147:11; Õpetussõnad 27:11). Armastus Jumala vastu ajendab meid talle meelepärased olema ning jumalakartus hoiab meid talle haiget tegemast. Need omadused pole vasturääkivad, vaid täiendavad teineteist.

10. Kuidas Jeesus näitas, et ta tundis Jehoova kartusest heameelt?

¹⁰ Jeesus Kristuse elu näitab selgelt, kuidas on võimalik Jumalat samal ajal nii armastada kui ka karta. Prohvet Jesaja kirjutas Jeesuse kohta: „Tema peal hingab Jehoova Vaim, tarkuse  ja mõistuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Jehoova tundmise ja kartuse Vaim! Tema õndsus on Jehoova kartuses!” (Jesaja 11:2, 3). Selle prohvetiennustuse kohaselt ajendas Jumala vaim Jeesust kartma oma taevast Isa. Pealegi on näha, et see kartus tõi rahuldust ning polnud kaugeltki mitte koormav. Jeesus tundis heameelt Jumala tahte täitmisest ja tema rõõmustamisest ning seda ka kõige raskemates oludes. Seistes silmitsi hukkamisega piinapostil, ütles ta Jehoovale: „Mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!” (Matteuse 26:39). Jehoova kuulas meelsasti oma Poja palveid, tugevdas teda ja päästis ta surmast tänu tema jumalakartusele (Heebrealastele 5:7).

Kuidas õppida Jehoovat kartma

11., 12. a) Miks me peame õppima Jumalat kartma? b) Kuidas õpetab Jeesus meid Jehoovat kartma?

¹¹ Kui näeme looduse väge ja majesteetlikkust, siis tekib imetlus meis spontaanselt. Jumalakartus ei tule aga iseenesest. Seepärast käib Suurema Taaveti Jeesus Kristuse kutse ka meie kohta: „Tulge, lapsed, kuulge mind, ma õpetan teile Jehoova kartust!” (Laul 34:12). Kuidas me saame õppida Jeesuselt Jehoova kartmist?

¹² Jeesus õpetab meid kartma Jehoovat nii, et aitab meil mõista taevase Isa suurepärast isiksust (Johannese 1:18). Jeesuse eeskujust ilmneb, kuidas Jumal mõtleb ja teistega tegeleb, sest Jeesus peegeldab täiuslikult oma Isa isiksust (Johannese 14:9, 10). Pealegi saame Jeesuse ohvri kaudu läheneda Jehoovale, kui palume andestust oma pattude pärast. See tähelepanuväärne Jumala halastuse väljendus on juba iseenesest vägev põhjus, miks teda karta. Laulukirjutaja kirjutas: „Sinu käes on andeksand, et sind kardetaks!” (Laul 130:4).

13. Millised Õpetussõnade raamatus välja toodud sammud aitavad meil karta Jehoovat?

¹³ Õpetussõnade raamat toob välja mitu järjestikust sammu, mis aitavad meil arendada jumalakartust. „Mu poeg! Kui sa mu sõnad vastu võtad ja mu käsud enesele talletad, lased oma kõrva tarkust tähele panna, pöörad oma südame mõistuse poole, jah, kui sa aru appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale mõistuse heaks, ... siis sa mõistad Jehoova kartust ja leiad Jumala tunnetuse!” (Õpetussõnad 2:1–5.) Järelikult on meil Jumala kartmiseks vaja uurida tema Sõna, püüda tõsimeelselt mõista selle juhiseid ja panna hoolsalt tähele selle nõuandeid.

14. Kuidas me võime järgida nõuannet, mis anti Iisraeli kuningatele?

¹⁴ Muistses Iisraelis pidi iga kuningas tegema ärakirja käsuõpetusest ja ’lugema seda kõik oma elupäevad, et ta õpiks kartma Jehoovat, oma Jumalat ja peaks kõiki selle käsuõpetuse sõnu’ (5. Moosese 17:18, 19). Piibli lugemine ja uurimine on sama tähtis meile, kui tahame õppida Jehoovat kartma. Rakendades oma elus Piibli põhimõtteid, omandame järk-järgult jumalikku tarkust ja teadmisi. Me hakkame ’mõistma Jehoova kartust’, sest  me näeme, milliseid häid tulemusi see annab, ning me peame kalliks oma suhteid Jumalaga. Kui me saame korrapäraselt kokku kaasusklikega, võivad nii noored kui vanad kuulda Jumala õpetust, õppida kartma Jumalat ja käia tema teedel (5. Moosese 31:12).

Õnnelik on igaüks, kes kardab Jehoovat

15. Kuidas on jumalakartus seotud meie kummardamisviisiga?

¹⁵ Eelnevast me nägime, et jumalakartus on mõistlik omadus, mida me kõik peaksime arendama, sest see on Jehoova kummardamise alus. See ajendab meid teda kõhklematult usaldama, tema teedel käima ja tema poole hoidma. Jumalakartus võib ka ajendada meid elama oma pühendumistõotuse kohaselt nüüd ja igavesti, nagu see ajendas Jeesus Kristust.

16. Miks julgustab Jehoova meid teda kartma?

¹⁶ Jumalakartus pole mingi haiglane hirm, see pole ka liiga piirav. „Õnnis on igaüks, kes kardab Jehoovat, kes käib tema teedel,” kinnitab meile Piibel (Laul 128:1). Jehoova julgustab meid teda kartma, sest ta teab, et see omadus kaitseb meid. Jumala armastav hool ilmneb tema sõnadest Moosesele: „Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja peaksid alati kõiki mu käske, et nende ja nende laste käsi igavesti hästi käiks!” (5. Moosese 5:29).

17. a) Millist kasu me saame jumalakartusest? b) Milliseid jumalakartuse tahke käsitletakse järgmises artiklis?

¹⁷ Kui arendame oma südames jumalakartust, tuleb see meile kasuks. Mil viisil? Esiteks meeldib selline hoiak Jumalale ning see tõmbab meid tema ligi. Taavet teadis oma isiklikust kogemusest, et „tema [Jumal] teeb nende meele järgi, kes teda kardavad, ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid” (Laul 145:19). Teiseks tuleb jumalakartus meile kasuks seetõttu, et see mõjutab meie suhtumist kurja (Õpetussõnad 3:7). Järgmises artiklis uurime, kuidas selline kartus kaitseb meie vaimsust ohtu sattumise eest, ning vaatame Pühakirjast mõningaid näiteid inimestest, kes kartsid Jumalat ja pöördusid ära kurjast.

[Allmärkus]

Kas oskad vastata järgmistele küsimustele?

• Mida tähendab jumalakartus ja kuidas see meid mõjutab?

• Mis seos on jumalakartusel ja koos Jumalaga käimisel?

• Kuidas näitab Jeesuse eeskuju, et Jumala kartmine ja armastamine on omavahel seotud?

• Mil viisil me võime arendada oma südames Jehoova kartust?

[Küsimused]

[Pilt lk 17]

Iisraeli kuningatel kästi teha endale ärakiri käsuõpetusest ja lugeda seda iga päev

[Pilt lk 18]

Jehoova kartus ajendab meid teda usaldama, nagu poeg usaldab oma isa

[Pildi allikaviide lk 15]

Tähed: Photo by Malin, © IAC/RGO 1991