Abi stressi leevendamiseks

„Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina kosutan teid.” (MATTEUSE 11:28, UM)

1., 2. a) Mida sellist on Piiblis, mis aitab liigset stressi leevendada? b) Kui mõjusad on Jeesuse õpetused?

TÕENÄOLISELT oled sa nõus, et ülemäärane stress on kahjulik – see mõjub muserdavalt. Piibel näitab, et terve inimkond on niivõrd rusutud, et paljud ootavad igatsusega tänapäeva pingetele kergendust (Roomlastele 8:20–22). Ent Pühakiri näitab samuti, kuidas meil on võimalik juba praegu ahastusele märgatavat leevendust leida. Leiame seda, kui järgime ühe 2000 aastat tagasi elanud noore mehe nõuannet ja eeskuju. Ta oli puusepp, kuid rohkem kui oma tööd, armastas ta inimesi. Tema sõnad läksid neile südamesse ning ta pööras tähelepanu nende vajadustele, aidates nõrku ja lohutades rõhutuid. Veelgi enam, ta aitas paljudel arendada vaimseid võimeid. Sel viisil leidsid nad liigsele stressile leevendust, ja seda võid leida sinagi (Luuka 4:16–21; 19:47, 48; Johannese 7:46).

² See mees – Naatsareti Jeesus – ei juhindunud keerukatest teadmistest, mida omandati muistse Rooma, Ateena või Aleksandria koolides. Siiski on tema õpetused tuntud. Nende peateemaks on valitsus, mille abil Jumal hakkab kogu maad juhtima. Jeesus selgitas ka peamisi elureegleid – põhimõtteid, mis on tänapäeval tõeliselt väärtuslikud. Jeesuse õpetuste uurimine ja ellurakendamine avaldab otsekohe kasulikku mõju ja muu hulgas leevendab ülemäärast stressi. Kas ei tahaks sinagi seda võimalust kasutada?

3. Millise meeldiva kutse esitas Jeesus?

³ Sa ehk kahtled, kuidas võib nii kaua aega tagasi elanud inimene su elu praegusel ajal mõjutada? Ent kuula Jeesuse kutset: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Matteuse 11:28–30). Mida Jeesus sellega öelda tahtis? Uurigem neid sõnu veidi lähemalt ja vaadelgem, kuidas need aitavad rõhuvat stressi leevendada.

4. Kellega Jeesus rääkis ning miks võis tema kuulajaile tunduda, et neil on raske teha seda, mis neilt nõutakse?

⁴ Jeesus ütles need sõnad paljudele, kes püüdsid tõsimeelselt teha seda, mis on õige, kuid kes ’olid koormatud’, sest juutide juhid muutsid Jumala teenimise koormavaks (Matteuse 23:4). Nad keskendusid lõpututele reeglitele, mida leidus peaaegu kõigi eluvaldkondade kohta. Kas pole närvesööv pidevalt kuulda, et „sa ei tohi” teha seda ega teist? Jeesuse kutse aga juhatas teda kuulda võtnud inimesed tõe, õigluse ja parema elu juurde. Tõelise Jumala tundmaõppimine hõlmas  tähelepanu pööramist Jeesus Kristusele, sest tema läbi võisid – ja võivad – inimesed näha, milline isik on Jehoova. Jeesus ütles: „Kes mind on näinud, see on näinud Isa” (Johannese 14:9).

Kas sinu elu on liiga pingeline?

5., 6. Kuidas on Jeesuse-aegsed töötingimused ja palk võrreldavad nüüdisaegsetega?

⁵ See teema pakub sulle ehk huvi, kuna sinu töö või perekondlik olukord võib sind raskesti rõhuda. Ka teised kohustused võivad sind otsekui enda alla matta. Kui see on nii, siis oled sa samas olukorras nagu need siirad inimesed, kellega Jeesus kokku puutus ja keda ta aitas. Näiteks vaadelgem elatise teenimise raskusi. Paljud näevad tänapäeval sellega vaeva ja samuti oli lugu Jeesuse päevil.

⁶ Tol ajal rassis tööinimene tööd teha 6 päeva nädalas ja 12 tundi päevas ning seda sageli kõigest ühe teenari eest päevas (Matteuse 20:2–10). Kuidas on see võrreldav sinu või su sõprade töötasuga? Vanaaja töötasu tänapäevasega võrrelda on keeruline. Üks võimalus seda teha on arvestada raha ostujõudu. Ühe õpetlase sõnul maksis neljast klaasist jahust tehtud leivapäts Jeesuse päevil umbes ühe tunni palga. Teine õpetlane ütleb, et kruusitäis head veini maksis umbes kahe tunni tasu. Neist üksikasjadest on näha, et tolleaegsetel inimestel tuli elatise teenimiseks pikki tunde kõvasti tööd teha. Nad vajasid kergendust ja kosutust, nii nagu meiegi vajame. Kui oled töövõtja, võid sa tunda survet olla tulemusrikkam. Sageli ei leia me aega, et langetada hästi läbimõeldud otsuseid. Sa võid igatseda kergendust.

7. Kuidas inimesed Jeesuse sõnadele reageerisid?

⁷ Mõistagi meeldis kutse, mille Jeesus kõigile „vaevatud ja koormatud” inimestele esitas, väga paljudele tolleaegsetele kuulajatele (Matteuse 4:25; Markuse 3:7, 8). Meenuta, et Jeesus tõotas veel: „Mina kosutan teid.” Sama tõotus on jõus tänapäeval. Selle tõesust võime kogeda ise, kui oleme „vaevatud ja koormatud”, ning seda võivad kogeda ka meie lähedased, kelle olukord on tõenäoliselt samasugune.

8. Kuidas laste kasvatamine ja kõrge iga suurendavad stressi?

⁸ Inimesi rõhuvad veel teisedki raskused. Laste kasvatamine on üks keerulisemaid ülesandeid.  Isegi lapseeas olemine võib olla katsumus. Järjest suuremal hulgal igast vanuseklassist inimestel on psüühilisi ja füüsilisi tervisehäireid. Kuigi inimeste eluiga on pikenenud, seisavad eakate inimeste ees omad raskused, millega nad peavad võitlema, vaatamata arstiteaduse edusammudele (Koguja 12:1).

Ikke all

9., 10. Mida sümboliseeris ike muistsel ajal ja miks õhutas Jeesus inimesi võtma endi peale tema ike?

⁹ Kas panid tähele, et tsiteeritud kirjakohas Matteuse 11:28, 29 ütles Jeesus: „Võtke endi peale minu ike ja õppige minust”? Tol ajal võis lihtinimesele tunduda, nagu töötaks ta ikke all. Juba ammustest aegadest on ike olnud orja- või sunnitöö sümboliks (1. Moosese 27:40; 3. Moosese 26:13; 5. Moosese 28:48). Paljud päevatöölised, keda Jeesus kohtas, kandsid õlgadel ehtsaid ikkepuid ja vedasid raskeid koormaid. Sõltuvalt sellest, kuidas ikkepuud olid valmistatud, võisid need kaelale ja õlgadele toetudes olla mugavad või hõõruda need marraskile. Kuna Jeesus oli puusepp, oli ta tõenäoliselt valmistanud ikkepuid ja teadis, kuidas teha häid ikkeid. Võib-olla vooderdas ta kohad, kus ike vastu kaela ja õlgu puutus, naha või riidega, et muuta ike nii mugavaks kui võimalik.

¹⁰ Sõnadega „võtke endi peale minu ike” võis Jeesus võrrelda end isikuga, kes pakub korralikult valmistatud ikkepuid, mis on head töömehe kaelale ja õlgadele. Seepärast lisas Jeesus: „Minu koorem on kerge.” See tähendas seda, et iket polnud ebameeldiv kasutada ja et ka töö ei olnud sunnitöö. On tõsi, et kutsudes kuulajaid võtma endi peale tema ike, ei pakkunud Jeesus neile võimalust leida kohe leevendust kõikidele olukordadele, mis neid rõhusid. Siiski oleks tema pakutud teistsugune suhtumine toonud inimestele märkimisväärset kosutust. Muudatused elustiilis ja harjumuspärastes tegutsemisviisides oleksid samuti nende elu kergendanud. Ja mis veelgi tähtsam, selge ja kindel lootus võis aidata neil elus pingeid vähendada.

Sa võid leida kosutust

11. Miks ei soovitanud Jeesus lihtsalt ikkeid vahetada?

¹¹ Pane tähele, Jeesus ei öelnud, et inimesed saavad ühe ikke teise vastu välja vahetada. Nende maa pidi endiselt jääma Rooma võimu alla, nagu ka tänapäeva kristlastel tuleb alluda riigivalitsustele. Esimese sajandi Rooma maksukoorem ei oleks kuhugi kadunud. Tervisehädad ja majandusraskused oleksid jätkunud. Ebatäius ja patt oleksid inimesi edasi mõjutanud. Kui nad aga Jeesuse õpetuse omaks võtsid, võisid nad leida kosutust, ja seda võime leida ka meie.

12., 13. Millist kosutuse allikat tõstis Jeesus esile ja kuidas mõned sellele reageerisid?

¹² Jeesuse ikke-näite peamine rakendus sai ilmsiks seoses inimeste jüngriteks tegemise tööga. Pole kahtlustki, et Jeesuse põhitegevus oli jagada teistele õpetust, mille pearõhk oli Jumala Kuningriigil (Matteuse 4:23). Niisiis, kui ta ütles: „Võtke endi peale minu ike”, pidi see kindlasti tähendama ka tema jäljendamist selles töös. Evangeeliumi jutustus näitab, et Jeesus kutsus siiraid inimesi vahetama oma ametit, mis on paljude elus suurim põhimure. Tuleta meelde tema kutset Peetrusele, Andreasele, Jakoobusele ja Johannesele: „Tulge minu järele ja ma teen teist inimesepüüdjad!” (Markuse 1:16–20). Ta näitas nendele kalameestele, kui suurt rahuldust pakuks neile töö, mille tema oli oma elus esikohale seadnud, kui nad teeksid seda tema juhatuse ja abiga.

¹³ Mõned juutidest kuulajad mõistsid tema õpetust ja tegutsesid selle järgi. Kujuta endale ette sündmusi mere ääres, millest räägib kirjakoht Luuka 5:1–11. Neli kalameest olid öö läbi rassinud, kuid polnud saanud ainsatki kala. Järsku olid nende võrgud täis! See ei olnud juhus, vaid Jeesuse vahelesekkumise tulemus. Kui nad kalda poole vaatasid, nägid nad tohutul hulgal inimesi, kes tundsid elavat  huvi Jeesuse õpetuste vastu. See aitas selgitada seda, mida Jeesus neile neljale ütles: „Nüüdsest alates pead sa inimesi püüdma!” Kuidas nad sellele reageerisid? „Nad vedasid paadid maale ja jätsid kõik maha ja järgisid teda.”

14. a) Kuidas me võime tänapäeval kosutust leida? b) Millist kosutavat head sõnumit Jeesus kuulutas?

¹⁴ Põhimõtteliselt võid sinagi sama moodi reageerida. Töö, mida tehakse selleks, et inimestele Piibli tõde õpetada, käib ikka veel. Umbes kuus miljonit Jehoova tunnistajat kogu maailmas on vastanud Jeesuse kutsele võtta endi peale tema ike ja on hakanud „inimeste püüdjaiks” (Matteuse 4:19). Mõned teevad seda tööd täisajaliselt, teised teevad nii palju, kui suudavad, osaajaliselt. Kõik nad leiavad sellest kosutust ja nii muutub nende elu pingevabamaks. See töö hõlmab tegevust, mis neile meeldib – rääkida teistele midagi head, „head sõnumit kuningriigist” (Matteuse 4:23, UM). Alati on tore millestki heast rääkida, ja eriti just sellest heast sõnumist. Piiblist saame lähtematerjali, mille abil veenda paljusid, et nad võivad elada stressivabamat elu (2. Timoteosele 3:16, 17).

15. Mida meil tuleb teha, kui tahame, et Jeesuse õpetused meie elu paremaks muudaksid?

¹⁵ Mingil määral on Jeesuse õpetused sellest, kuidas elada, aidanud isegi neid inimesi, kes on alles hakanud Jumala Kuningriigi kohta teadmisi koguma. Paljud võivad ausalt öelda, et Jeesuse õpetused on neid kosutanud ja aidanud neil oma elu täielikult muuta. Sa võid seda oma elus kogeda, kui uurid mõningaid  elu põhimõtteid, millest räägivad Jeesuse elu ja teenistust puudutavad jutustused, eriti Matteuse, Markuse ja Luuka evangeelium.

Kuidas leida kosutust

16., 17. a) Kus on kirjas mõningad Jeesuse peamised õpetused? b) Mida meil tuleks teha, et saaksime Jeesuse õpetustest kosutust?

¹⁶ Jeesus pidas 31. aasta kevadel kõne, mis on tänini maailmas tuntud. Tavaliselt nimetatakse seda mäejutluseks. See on kirjas Matteuse evangeeliumi peatükkides 5 kuni 7 ja Luuka evangeeliumi peatükis 6 ning teeb kokkuvõtte paljudest tema õpetustest. Teisi Jeesuse õpetusi võib leida teistest evangeeliumide osadest. Paljud tema sõnad on iseenesestmõistetavad, kuid nende järgi elamine ei pruugi kerge olla. Lugegem hoolikalt ja mõttega neid peatükke. Laskem tema mõtete jõul mõjutada meie meelt ja hoiakut.

¹⁷ Muidugi võib Jeesuse õpetusi mitut moodi liigitada, kuid rühmitagem meie tema peamised õpetused nii, et kuu iga päeva kohta oleks üks õpetus, ning seadkem eesmärgiks need ellu rakendada. Kuidas seda teha? Ära võta igat järgmist õpetust ette liiga rutakalt. Tuleta meelde rikast ülemat, kes küsis Jeesus Kristuselt: „Mis ma pean tegema, et ma igavese elu päriksin?” Kui Jeesus kordas Jumala Seaduse elutähtsaid nõudeid, kostis mees, et ta juba vastab nendele nõuetele. Kuid ta taipas, et ta peaks veel midagi tegema. Jeesus soovitas tal teha suuremaid pingutusi, et rakendada oma elus Jumala põhimõtteid ja  saada tema jüngriks. Ilmselt pidas mees seda aga liiga paljuks (Luuka 18:18–23). Seepärast, kui keegi tahab praegusel ajal Jeesuse õpetusi tundma õppida, peab ta meeles pidama, et üks asi on nende õpetustega nõustuda ja teine asi need tegelikult südamesse võtta, nõnda et see alandaks stressi.

18. Selgita, kuidas sa saaksid kasutada eelmistel lehekülgedel olevat kasti.

¹⁸ Jeesuse õpetusi uurima ja rakendama hakates vaata eelmistel lehekülgedel olevast kastist punkti 1. Seal viidatakse kirjakohale Matteuse 5:3–9. Igaüks meist peaks eraldama küllaldaselt aega selleks, et mõtiskleda neis salmides esitatud imeliste nõuannete üle. Kui neid tervikuna vaadata, siis millise järelduse sa teed oma hoiaku kohta? Kui sa tahad liigse stressiga oma elus tõesti toime tulla, siis mis aitab sul seda teha? Kuidas aitab sind see, et pöörad enam tähelepanu vaimsetele asjadele ja mõtled nendele rohkem? Kas su elus on mõningaid huvialasid, millele pead väiksemat tähtsust omistama, võimaldades vaimsetele asjadele rohkem tähelepanu? Kui sa seda teed, oled sa juba praegu õnnelikum.

19. Mida sa võiksid teha, et oma arusaamu süvendada?

¹⁹ Nüüd võta ette järgmine samm. Arutle neid salme mõne usukaaslasega – kas abikaasa, lähedase sugulase või sõbraga (Õpetussõnad 18:24; 20:5). Pea meeles, et rikas ülem rääkis sel teemal kellegi teisega – Jeesusega. Saadud vastus oleks võinud suurendada tema väljavaadet elada õnnelikku ja kestvat elu. Usukaaslane, kellega sa neid salme arutad, pole muidugi võrdne Jeesusega, kuid siiski võib arutelu Jeesuse õpetuste üle teile mõlemale kasuks tulla. Püüa seda teha üsna pea.

20., 21. Millise kava järgi võiksid sa Jeesuse õpetusi tundma õppida ja mille järgi võiksid sa oma edenemist hinnata?

²⁰ Vaata veel kord kasti „Õpetused, millest on abi”. Need õpetused on rühmitatud nii, et sa saad iga päev võtta vaatluse alla vähemalt ühe õpetuse. Kõigepealt võid sa lugeda, mida Jeesus viidatud salmides ütles. Seejärel mõtle tema sõnade üle järele. Kaalu, kuidas sa võiksid neid oma elus rakendada. Kui tunned, et sa niimoodi juba teedki, siis mõtiskle selle üle, kuidas sa saaksid paremini selle jumaliku õpetuse järgi elada. Püüa seda õpetust kogu päeva jooksul ellu rakendada. Kui sa pead pingutama, et õpetusest aru saada või näha, kuidas selle järgi tegutseda, siis tegele sellega veel üks päev. Pea siiski meeles, et sa ei pea õpitut täiuslikult valdama, enne kui edasi liigud. Järgmisel päeval võid sa võtta vaatluse alla järgmise õpetuse. Nädala lõpul võid üle vaadata, kui hästi sul on õnnestunud neid nelja või viit Jeesuse õpetust ellu rakendada. Järgmisel nädalal lisa õpetusi juurde, päev päeva haaval. Kui näed, et oled mõne õpetuse vastu eksinud, siis ära heida meelt. Seda juhtub kõigi kristlastega (2. Ajaraamat 6:36; Laul 130:3; Koguja 7:20; Jakoobuse 3:8). Jätka õpetuste ellurakendamist kolmandal ja neljandal nädalal.

²¹ Umbes kuu aja pärast oled sa ehk läbi töötanud kõik 31 punkti. Kuidas sa end tunned? Kas pole sa mõnevõrra rõõmsam, võib-olla veidi pingevabam? Isegi kui sa teed üksnes väikesi edusamme, tunned sa tõenäoliselt vähem stressi või vähemalt tuled stressiga paremini toime ja sul on edasiminekuks olemas  oma meetod. Ära unusta, et Jeesuse õpetustes on veel palju teisi häid mõtteid, mida siin pole mainitud. Miks mitte neist mõningaid üles otsida ja ellu rakendada? (Filiplastele 3:16.)

22. Milline tulemus võib olla Jeesuse õpetuste järgimisel ja millist ikke tahku tuleks meil veel uurida?

²² Nagu näha, pole Jeesuse ike kaalutu, kuid see ike on tõesti hea. Jeesuse õpetuste ja jüngriksolemise koorem on kerge. Jeesuse armas sõber apostel Johannes tegi oma üle 60-aastase kogemuse põhjal järelduse: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked” (1. Johannese 5:3). Sa võid olla selles sama veendunud. Mida kauem sa Jeesuse õpetusi ellu rakendad, seda enam sa tõded, et see, mis teeb tänapäeval paljude elu väga pingeliseks, ei tekita sulle enam nii suurt stressi. Sa näed, et oled leidnud märgatavat leevendust (Laul 34:9). Kuid Jeesuse heal ikkel on veel üks tahk, mida sa peaksid arvestama. Jeesus mainis veel, et ta on „tasane ja südamelt alandlik”. Kuidas see on seotud Jeesusest õppimise ja eeskuju võtmisega? Arutame seda järgmises artiklis (Matteuse 11:29).

Mida sa vastaksid?

• Miks pöörata tähelepanu Jeesusele, kui otsime ülemäärasele stressile leevendust?

• Mida ike sümboliseeris ja miks?

• Miks õhutas Jeesus inimesi, et nad tema ikke enda peale võtaksid?

• Kuidas leida vaimset kosutust?

[Küsimused]

[Väljavõte lk 14]

Jehoova tunnistajate aastatekst 2002. aastal on: „Tulge minu juurde ... ja mina kosutan teid” (Matteuse 11:28, UM).

[Kast/pilt lk 12, 13]

Õpetused, millest on abi

Milliseid häid mõtteid võib leida Matteuse evangeeliumi peatükkidest 5 kuni 7? Neis peatükkides on kirjas õpetused, millest rääkis Galileas ühel mäenõlval meisterlik õpetaja Jeesus. Lugegem oma Piiblist järgnevalt mainitud kirjakohti ja mõelgem nendega seotud küsimustele.

1. 5:3–9 Mida räägib see minu üldise hoiaku kohta? Mida ma võiksin teha, et olla õnnelikum? Kuidas ma saan oma vaimsetele vajadustele rohkem tähelepanu pöörata?

2. 5:25, 26 Mida oleks parem teha, selle asemel et jäljendada paljude riiuhimulist vaimu? (Luuka 12:58, 59)

3. 5:27–30 Mida rõhutab Jeesus seoses romantiliste fantaasiatega? Kuidas võib neist hoidumine edendada minu õnne ja meelerahu?

4. 5:38–42 Miks peaksin püüdma vältida tänapäeva ühiskonna suundumust suruda teistele peale oma tahet?

5. 5:43–48 Kuidas tuleb mulle kasuks see, kui tunnen paremini kaaslasi, keda oleksin võinud pidada vaenlasteks? Kuidas see tõenäoliselt aitab vähendada või kõrvaldada pingeid?

6. 6:14, 15 Kui kipun vahel olema halastamatu, kas võib selle peamiseks põhjuseks olla kadedus või vimm? Kuidas ma saan olukorda muuta?

7. 6:16–18 Kas kaldun muret tundma rohkem oma välimuse kui sisemise isiksuse pärast? Millele peaksin enam tähelepanu pöörama?

8. 6:19–32 Mis oleks selle tagajärg, kui tunneksin liiga suurt muret raha ja omandi pärast? Millele mõtlemine aitab mul säilitada selles suhtes tasakaalu?

9. 7:1–5 Kuidas ma tunnen end inimeste keskel, kes on kohtumõistjalikud ja kriitilised ning kes alati leiavad teistes vigu? Miks ma peaksin selliseid omadusi vältima?

10. 7:7–11 Kui Jumalat paludes on hea olla järjekindel, siis kuidas on lood teiste eluvaldkondadega? (Luuka 11:5–13)

11. 7:12 Kuigi ma tean kuldset reeglit, kui tihti ma rakendan seda suhetes teistega?

12. 7:24–27 Kuna ma vastutan oma elu korraldamise eest, siis kuidas võin ma olla paremini valmistunud raskuste tormideks ja probleemide uputusteks? Miks peaksin sellele praegu mõtlema? (Luuka 6:46–49)

Veel õpetusi, millele võiksin mõelda:

13. 8:2, 3 Kuidas ma võin ilmutada kaastunnet hädasolijate vastu, nagu Jeesus seda sageli tegi?

14. 9:9–38 Kui palju ma ilmutan oma elus halastust ja kuidas ma võiksin seda rohkem teha?

15. 12:19 Kas püüan vältida tülitekitavaid vaidlusi, võttes eeskuju Jeesuse kohta käivast prohvetiennustusest?

16. 12:20, 21 Mida head võin ma saavutada, kui ma ei rusu teisi oma sõnade ja tegudega?

17. 12:34–37 Millest ma räägin suurema osa ajast? Tean, et kui pressin apelsini, tuleb sellest apelsinimahla – niisiis, miks peaksin mõtlema sellele, mis on mu südames? (Markuse 7:20–23)

18. 15:4–6 Mida ma mõistan Jeesuse kommentaari põhjal selle kohta, kuidas eakate inimeste eest armastavalt hoolitseda?

19. 19:13–15 Mille tegemiseks peaksin aega võtma?

20. 20:25–28 Miks on tulutu kasutada võimu enda huvides? Kuidas ma saaksin selles suhtes Jeesust jäljendada?

Markuse kirjapandud lisamõtted:

21. 4:24, 25 Mis tähtsust on sellel, kuidas ma teisi kohtlen?

22. 9:50 Kui see, mida ma ütlen ja teen on maitsekas, siis milliseid häid tulemusi võin ma oodata?

Lõpuks mõningad õpetused, mille pani kirja Luukas:

23. 8:11, 14 Kui ma lasen murel, rikkusel ja lõbudel oma elu valitseda, siis mis võib olla selle tagajärg?

24. 9:1–6 Kuigi Jeesusel oli võime haigeid tervendada, mida pidas ta sellest tähtsamaks?

25. 9:52–56 Kas ma solvun kergesti? Kas väldin kättemaksuvaimu?

26. 9:62 Kuidas ma peaksin suhtuma oma kohustusse rääkida Jumala Kuningriigist?

27. 10:29–37 Kuidas ma saan näidata, et olen ligimene, mitte osavõtmatu inimene?

28. 11:33–36 Milliseid muudatusi ma võiksin teha, et oma elu lihtsustada?

29. 12:15 Kuidas on omavahel seotud elu ja vara?

30. 14:28–30 Kui võtan aega otsuste hoolikaks kaalumiseks, siis mida ma võin vältida ja milliste tulemustega?

31. 16:10–12 Miks tasub elada laitmatut elu?

[Pildid lk 10]

Elupäästev töö Jeesuse ikke all on kosutav