Kas sa mäletad?

Kas sulle meeldis lugeda „Vahitorni” viimaseid numbreid? Proovi, kas oskad vastata järgmistele küsimustele.

• Missugune õiguslik võit saavutati Saksamaa Föderaalses Konstitutsioonikohtus religiooni puudutavas küsimuses?

See kohus tühistas ühe teise kohtu negatiivse otsuse Jehoova tunnistajate suhtes ja tunnustas neid avalik-õigusliku korporatsioonina. Selles võidukas kohtuotsuses märgiti, et see, kui mõni otsustab „alluda pigem usulistele tõekspidamistele kui seadusele”, jääb usuvabaduse piiridesse. (15/8, lk 8.)

• Kui pikka aega kestsid Iiobi kannatused?

Iiobi raamat ei viita sellele, et ta oleks mitmeid aastaid kannatanud. Iiobi kannatused ja tema kindel vastupidamine võisid kesta mõned kuud, võib-olla vähem kui aasta. (15/8, lk 31.)

• Miks me võime olla kindlad, et Kurat on midagi enamat kui ebausk?

Jeesus Kristus teadis, et Kurat on reaalne. Jeesust ründas reaalne isik, mitte tema enda sees pesitsev kurjus (Matteuse 4:1–11; Johannese 8:44; 14:30). (1/9, lk 5, 6.)

• Õpetussõnades 10:15 öeldakse: „Rikka varandus on tema tugev linn, viletsaile on nende vaesus hukatuseks!” Mismoodi see salm tõeks osutub?

Rikkus võib ebakindluse eest elus mõningat kaitset pakkuda, nii nagu kindlustatud linn pakub oma elanikele mõningat kaitset. Vaesus aga võib olla hukutav, kui elus toimub mingi ootamatu pööre. (15/9, lk 24.)

• Mis mõttes hakati Enose päevil „Jehoova nime appi hüüdma”? (1. Moosese 4:26.)

Jumala nime on kasutatud alates inimajaloo algusest, järelikult ei tähendanud Enose päevil alanud appihüüdmine mitte Jehoova usus appihüüdmist. Inimesed võisid kasutada Jumala nime teotavalt, nimetades sellega iseennast või teisi inimesi, kelle kaudu nad väitsid end Jumalat kummardavat. (15/9, lk 29.)

• Mida tähendab sõna „karistus” Piiblis kasutatuna?

See sõna ei viita mingile väärkohtlemisele ega jõhkrusele (Õpetussõnad 4:13; 22:15). Vastav kreekakeelne sõna on seotud peamiselt õpetamise, kasvatamise, parandamise ning mõnikord ka kindlameelse, kuid armastava karistamisega. Üks tähtis viis, kuidas lapsevanemad saavad jäljendada Jehoovat, on see, kui nad püüavad hoida suhtluskanalid enda ja laste vahel avatud (Heebrealastele 12:7–10). (1/10, lk 8, 10.)

• Kuidas näitavad tõelised kristlased tänapäeval, et nad alluvad Jumala valitsusele?

Jumala Kuningriiki toetades ei sekku Jehoova tunnistajad poliitikasse ega õhuta mässu. Seda isegi maades, kus Jehoova tunnistajate tegevus on keelatud (Tiitusele 3:1). Nad tahavad anda ühiskonna heaks oma panuse nagu Jeesus ja tema esimesed jüngrid, ning nad püüavad aidata inimestel hinnata seda, mida Piibel väärtuslikuks peab, näiteks ausust, moraalset puhtust ja head tööeetikat. (15/10, lk 6.)

• Kuidas voogavad Andides eluandvad veevood?

Jehoova tunnistajad on teinud pingutusi, et sealsetele inimestele Piibli tõde viia, seda ka kahes kohalikus, ketšua ja aimaraa keeles. Jehoova tunnistajad külastavad inimesi ka Titicaca järve saartel, sealhulgas „ujuvatel” saartel, mis on valmistatud selles järves kasvavatest kõrkjatest. (15/10, lk 8–10.)

• Mida sellist on Jumal teinud meie juhatuseks, mida võiks võrrelda moodsate reisilennukite programmeeritud juhtimissüsteemiga?

Jumal on varustanud inimese võimega, mis pakub moraalset juhatust – sisemise moraalitajuga. See on meie päritud südametunnistus (Roomlastele 2:14, 15). (1/11, lk 3, 4.)

• Miks on Jeesuse surmal suur väärtus?

Kui täiuslik inimene Aadam patustas, võttis ta eluvõimaluse nii endalt kui ka oma järeltulijatelt (Roomlastele 5:12). Täiusliku inimesena ohverdas Jeesus oma elu, tuues nõnda lunastuse, mis võimaldab ustavatel inimestel saada igavese elu. (15/11, lk 5, 6.)

• Kes olid kirjakohas Koloslastele 3:11 mainitud sküüdid?

Sküüdid olid Euraasia steppide rändrahvas, kes hoidis seal ülevõimu ajavahemikul 700 kuni 300 e.m.a. Nad olid muljetavaldavad ratsanikud ja sõjamehed. Tekstis Koloslastele 3:11 ei mõelda ilmselt üht konkreetset rahvast, vaid kõige metsikumaid inimesi. (15/11, lk 24, 25.)

• Miks võime öelda, et kuldne reegel on õpetus, mis väärib meie pidevat tähelepanu?

Seda eetilist põhimõtet on tõlgendanud nii judaism, budism, kreeka filosoofia kui ka konfutsianism. Ent Jeesuse mäejutluses esitatud juhis nõuab positiivset tegutsemist ning see mõjutab inimeste elu igas paigas ja igal ajastul (Matteuse 7:12). (1/12, lk 3.)