Jehoova on ülim headuse eeskuju
Jehoova on ülim headuse eeskuju
„Tänage vägede Jehoovat, sest Jehoova on hea.” (JEREMIJA 33:11)
1. Miks me tahame Jumalat tema headuse eest kiita?
JEHOOVA JUMAL on täiuslikult hea. „Oo, kui suur on tema headus!” hüüatas prohvet Sakarja (Sakarja 9:17, UM). Tõepoolest, headus peegeldub kõiges, mida Jumal tegi, kui ta valmistas maa nii, et meil oleks siin mõnus elada (1. Moosese 1:31). Me ei suuda kunagi täielikult mõista kõiki neid keerukaid seadusi, mis Jumal universumit luues kehtima pani (Koguja 3:11; 8:17). Ent see vähene, mida me teame, ajendab meid Jumalat tema headuse eest kiitma.
2. Kuidas sa defineeriksid headust?
2 Mis on headus? See on moraalne laitmatus, voorus. Ometi on see midagi rohkemat kui mis tahes kurjuse puudumine. Headus, osa vaimu viljast, on positiivne omadus (Galaatlastele 5:22, 23, EP 97). Me ilmutame headust, kui teeme teistele midagi head ja kasulikku. Praeguses maailmas on see, mis mõnede inimeste arvates on hea, teiste arvates halb. Kui me aga tahame nautida rahu ja õnne, peab meil olema üksainus headuse mõõdupuu. Kellel on õigus see mõõdupuu seada?
3. Mida näitab 1. Moosese 2:16, 17 headuse mõõdupuu kohta?
3 Headuse mõõdupuu kehtestab Jumal. Inimajaloo alguses oli Jehoova see, kes andis esimesele inimesele seaduse: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1. Moosese 2:16, 17). Tõepoolest, inimesed peavad otsima oma Loojalt teadmisi selle kohta, mis on hea ja mis kuri.
Ärateenimata headus
4. Mida on Jumal inimeste heaks teinud pärast Aadama pattulangemist?
4 Inimeste lootus olla igavesti õnnelikud ja täiuslikud sattus ohtu, kui Aadam patustas ja keeldus tunnustamast Jumala õigust kehtestada headuse mõõdupuu (1. Moosese 3:1–6). Jumal tõotas täiusliku Seemne tulekut enne, kui sündisid Aadama järeltulijad, kes pärisid patu ja surma. Pöördudes „vana mao”, Kurat Saatana poole, kuulutas Jehoova: „Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (Ilmutuse 12:9; 1. Moosese 3:15). Jehoova eesmärk oli lunastada patune inimkond. Jehoova on ilmutanud ärateenimata headust ja on teinud korralduse päästa inimesed, kes usuvad tema kalli Poja lunastusohvrisse (Matteuse 20:28; Roomlastele 5:8, 12).
5. Miks me saame ilmutada headust hoolimata sellest, et oleme pärinud kurja südame?
5 Aadama patu tõttu oleme muidugi pärinud kurja südame (1. Moosese 8:21). Õnneks aitab Jehoova meil siiski headust ilmutada. Kui teeme jätkuvalt seda, mida oleme õppinud tema kallihinnalistest pühadest kirjadest, siis me mitte ainult ei saa ’tarkust päästeks’ ega ole ’varustatud igale heale teole’, vaid ka suudame teha seda, mis on hea Jumala silmis (2. Timoteosele 3:14–17, EP 97). Et aga saada kasu Pühakirja õpetusest ja ilmutada headust, peab meil olema samasugune hoiak nagu laulukirjutajal, kes laulis: „Sina [Jehoova] oled hea ja teed head; õpeta mulle oma määrusi!” (Laul 119:68).
Jehoova headust ülistatakse
6. Millist väljendit kasutasid leviidid ühes oma laulus pärast seda, kui kuningas Taavet oli toonud seaduselaeka Jeruusalemma?
6 Muistse Iisraeli kuningas Taavet tunnustas Jumala headust ja otsis temalt juhatust. „Hea ja õiglane on Jehoova,” ütles Taavet. „Sellepärast ta õpetab patustele õiget teed!” (Laul 25:8.) Õpetus, mida Jumal iisraellastele andis, hõlmas kümmet tähtsat seadust – kümmet käsku –, mis kirjutati kahele kivitahvlile ning mida hoiti pühas kastis, seaduselaekas. Pärast seda kui Taavet oli toonud selle laeka Iisraeli pealinna Jeruusalemma, laulsid leviidid laulu, kus oli muu hulgas ka järgmine väljend: „Tänage Jehoovat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!” (1. Ajaraamat 16:34, 37–41). Kui meeldiv oli ilmselt küll kuulda neid sõnu leviitidest lauljate suust!
7. Mis juhtus pärast seda, kui seaduselaegas oli toodud kõige pühamasse paika ja Saalomon oli esitanud pühitsemispalve?
7 Neidsamu kiitusesõnu rõhutati siis, kui pühitseti Taaveti poja Saalomoni ehitatud Jehoova templit. Pärast seda kui seaduselaegas oli pandud vastvalminud templi kõige pühamasse paika, hakkasid leviidid kiitma Jehoovat, „sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti”. Sel korral täitus tempel ime läbi pilvega, mis sümboliseeris Jehoova aulist juuresolekut (2. Ajaraamat 5:13, 14). Kui Saalomon oli esitanud pühitsemispalve, „tuli taevast tuli ja põletas põletusohvri ja tapaohvrid”. Seda nähes „kõik Iisraeli lapsed ... heitsid ... silmili maha kivipõrandale, kummardasid ja tänasid Jehoovat, et tema on hea, et tema heldus kestab igavesti” (2. Ajaraamat 7:1–3). Pärast 14 päeva kestnud pidu pöördusid iisraellased tagasi koju. Rahvas „oli rõõmus ja heas meeleolus selle hea pärast, mida Jehoova oli teinud Taavetile, Saalomonile ja oma Iisraeli rahvale” (2. Ajaraamat 7:10).
8., 9. a) Kuidas iisraellased hakkasid käituma, hoolimata sellest, et nad kiitsid Jehoovat tema headuse eest? b) Mida ennustas Jeremija Jeruusalemma kohta ning kuidas see prohvetiennustus täitus?
8 Kahjuks ei elanud iisraellased edaspidi kooskõlas oma kiituslauludega, mida nad Jumalale esitasid. Aja jooksul hakkas Juuda rahvas Jehoovat vaid ’huultega austama’ (Jesaja 29:13). Selle asemel et järgida Jumala headuse mõõdupuud, hakkasid nad tegema kurja. Milles nende kurjus seisnes? Nad tegelesid ebajumalakummardamise ja ebamoraalsusega, rõhusid vaeseid ning tegid muid ränki patte. Selle tagajärjel hävitati Jeruusalemm aastal 607 e.m.a ja Juuda elanikud viidi Babüloni vangi.
9 Jumal karistas nõnda oma rahvast. Ent prohvet Jeremija kaudu ennustas ta, et Jeruusalemmas kuuldakse veel ütlust: „Tänage vägede Jehoovat, sest Jehoova on hea, sest tema heldus kestab igavesti!” (Jeremija 33:10, 11). Nii see ka oli. Pärast seda, kui maa oli seisnud 70 aastat laastatuna, pöördus juutide jäänus aastal 537 e.m.a Jeruusalemma tagasi (Jeremija 25:11; Taaniel 9:1, 2). Nad taastasid altari Morija mäel paigas, kus oli olnud tempel, ning hakkasid seal ohverdama. Templi vundament rajati teisel aastal pärast tagasipöördumist. Kui rõõmus aeg see küll oli! Esra kirjutab: „Kui ehitajad Jehoova templile alust panid, siis astusid ette ametirüüs preestrid pasunatega, ja leviidid, Aasafi pojad, simblitega, et Iisraeli kuninga Taaveti korra järgi Jehoovat kiita. Ja nad laulsid Jehoovat kiites ning tänades: „Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti Iisraeli vastu!”” (Esra 3:1–11).
10. Millise tähelepanuväärse väljendiga Laul 118 algab ja lõpeb?
10 Sarnane Jehoova headust kiitev väljend esineb paljudes lauludes, näiteks Laulus 118, mida Iisraeli pered laulsid paasapüha lõpus. See laul algab ja lõpeb sõnadega: „Tänage Jehoovat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!” (Laul 118:1, 29). Need võisid olla viimased kiitussõnad, mida Jeesus Kristus laulis koos oma apostlitega ööl enne oma surma aastal 33 m.a.j (Matteuse 26:30).
„Näita siis mulle oma auhiilgust!”
11., 12. Millist teadaannet kuulis Mooses tol korral, kui ta sai aimduse Jumala auhiilgusest?
11 Seos Jehoova headuse ja helduse vahel tehti esimest korda sajandeid enne Esra aega. Vahetult pärast seda, kui iisraellased olid kummardanud kõrbes kuldvasikat ja üleastujad olid surmatud, palus Mooses Jehoovat: „Näita siis mulle oma auhiilgust!” Teades, et Mooses ei saa näha tema nägu ja jääda elama, ütles Jehoova: „Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu [„headuse”, Piibli Raamat]” (2. Moosese 33:13–20).
12 Jehoova headus möödus Moosese eest järgmisel päeval Siinai mäel. Sel korral sai Mooses aimduse Jumala auhiilgusest ja kuulis järgmist teadaannet: „Jehoova, Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patud lastele ja lastelastele kolmanda ja neljanda põlveni!” (2. Moosese 34:6, 7). Need sõnad näitavad, et Jehoova headus on seotud tema heldusega ja teiste isikuomadustega. Selle üle mõtisklemine võib aidata meil ilmutada headust. Arutlegem kõigepealt omaduse üle, mida mainitakse selles Jumala headuse kirjelduses kaks korda.
Jumal, kes on „rikas heldusest”
13. Millist omadust mainitakse Jumala headuse kirjelduses kaks korda ning miks on see sobiv?
13 „Jehoova on ... Jumal, ... rikas heldusest ..., kes säilitab heldust tuhandeile.” Heebreakeelne sõna, mis on tõlgitud vastega „heldus”, tähendab ka ’lojaalset armastust’. See on ainuke omadus, mida selles Jumala teadaandes Moosesele on mainitud kaks korda. Kui sobiv see küll on, kuna Jehoova peamine omadus on armastus! (1. Johannese 4:8.) Tuntud väljend Jehoova kiitmiseks – „sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti” – rõhutab seda omadust.
14. Kes kogevad eriliselt Jumala headust ja heldust?
14 Jehoova headuse üks ilming on see, et ta on „rikas heldusest”. Seda on eriti hästi näha tema õrnas hooles, mida ta osutab inimestele, kes teda pühendunult ja ustavalt teenivad (1. Peetruse 5:6, 7). Jehoova tunnistajad võivad kinnitada, et ta „säilitab heldust” neile, kes teda armastavad ja teenivad (2. Moosese 20:6). Sünnipärane Iisrael ei saanud tunda Jehoova heldust ehk lojaalset armastust, sest see rahvas hülgas tema Poja. Jumala headus ja lojaalne armastus kõigist rahvustest kristlaste vastu kestab aga igavesti (Johannese 3:36).
Jehoova on halastaja ja armuline
15. a) Millise väljendiga algas teadaanne, mida Mooses kuulis Siinai mäel? b) Mida hõlmab halastus?
15 Teadaanne, mida Mooses kuulis Siinai mäel, algas väljendiga: „Jehoova, Jehoova on halastaja ja armuline Jumal.” Heebreakeelne sõna, mille tõlkevaste on „halastus”, võib viidata ’sisikonnale’ ning on tähenduselt ligilähedane sõnaga ’emakas’. Halastus hõlmab seega õrna kaastunnet, mis on sügaval inimese sisemuses. Ent halastus on midagi rohkemat kui haletsus. See peaks ajendama meid tegutsema selle nimel, et kergendada teiste kannatusi. Armastavad kristlikud kogudusevanemad näevad näiteks vajadust olla halastavad kaasusklike vastu ja ’ilmutavad halastust rõõmuga’, kui see on kohane (Roomlastele 12:8, UM; Jakoobuse 2:13; Juuda 22, 23).
16. Miks võib öelda, et Jehoova on armuline?
16 Jumala headus ilmneb ka tema armulisuses. Armuline isik arvestab märkimisväärselt teiste tunnetega ja ilmutab lahkust eriti just nõrgemate vastu. Jehoova on andnud oma ustavate teenijatega tegeledes parima eeskuju armulisuse ilmutamises. Inglite vahendusel tugevdas Jumal näiteks eakat prohvet Taanieli ning teatas neitsi Maarjale, et sel on eesõigus tuua ilmale Jeesus (Taaniel 10:19; Luuka 1:26–38). Jehoova rahvana me kindlasti hindame seda armulist viisi, kuidas ta Piibli kaudu meie poole pöördub. Me kiidame teda selle headuse ilmingu eest ja püüame ka ise olla teistega tegeledes armulised. Kui vaimselt võimekad parandavad kaasusklikku „tasase vaimuga”, püüavad nad olla õrnad ja armulised (Galaatlastele 6:1).
Pika meelega Jumal
17. Miks me oleme tänulikud selle eest, et Jehoova on „pika meelega”?
17 „Jumal, [kes on] pika meelega.” Need sõnad rõhutavad veel üht Jehoova headuse tahku. Jehoova on kannatlik meie eksimuste suhtes ning ta annab meile aega saada üle oma nõrkustest ja edeneda vaimselt (Heebrealastele 5:12–6:3; Jakoobuse 5:14, 15). Jumala kannatlikkus tuleb kasuks ka neile, kes pole veel saanud tema kummardajateks. Neil on veel aega avaldada positiivset vastukaja Kuningriigi sõnumile ja kahetseda (Roomlastele 2:4). Ent ehkki Jehoova on kannatlik, ajendab headus teda mõnikord ka väljendama oma viha, nagu see juhtus siis, kui iisraellased kummardasid kuldvasikat Siinai mäel. Jumala viha avaldub varsti veelgi suuremal määral, kui ta teeb lõpu Saatana kurjale maailmale (Hesekiel 38:19, 21–23).
18. Milline suur erinevus on Jehoova ja inimjuhtide vahel selles osas, mis puudutab tõde?
18 „Jehoova on ... Jumal, ... [kes on] rikas ... tõest.” Jehoova erineb väga inimjuhtidest, kes annavad suuri lubadusi, kuid ei suuda neid siis täita. Vastupidi sellele võivad Jehoova kummardajad loota kõigele, mida öeldakse tema inspireeritud Sõnas. Kuna Jumal on rikas tõest, võime alati olla kindlad tema tõotuste usaldusväärsuses. Oma headuse tõttu vastab meie taevane Isa lakkamatult meie palvetele, jagades meile rikkalikult vaimseid tõdesid (Laul 43:3; 65:3).
19. Millisel silmapaistval viisil on Jehoova ilmutanud headust kahetsevate patustanute vastu?
19 „Jehoova on ... Jumal, ... kes ... annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu.” Oma headuses on Jehoova valmis andestama kahetsevatele patustanutele. Kindlasti oleme väga tänulikud, et meie armastav taevane Isa on Jeesuse ohvri alusel teinud võimalikuks andestamise (1. Johannese 2:1, 2). Me oleme rõõmsad selle üle, et kõik, kes usuvad lunastusse, saavad olla heades suhetes Jehoovaga ja loota lõputule elule tema tõotatud uues maailmas. Kui suurepärased põhjused kiita Jehoovat tema headuse eest, mida ta ilmutab inimeste vastu! (2. Peetruse 3:13.)
20. Mis tõendab, et Jumal ei vaata kurjusele läbi sõrmede?
20 „[Jehoova] siiski ei jäta süüdlast karistamata.” See on tegelikult veel üks põhjus tänada Jehoovat tema headuse eest. Miks? Headuse oluline külg on igasuguse kurjuse mittesallimine. Pealegi, „kui Issand Jeesus ilmub taevast oma väe inglitega ... maksab [ta] kätte neile, kes ei tunne Jumalat ja kes ei alistu ... evangeeliumile”. Nad „saavad nuhtluseks igavese hukatuse” (2. Tessalooniklastele 1:6–9). Ellujäänud Jehoova kummardajad saavad siis täiel määral elu nautida ning neid ei häiri jumalakartmatud inimesed, kes on „hea põlgajad” (2. Timoteosele 3:1–3).
Jäljenda Jehoova headust
21. Miks me peaksime ilmutama headust?
21 Kindlasti on meil palju põhjusi, miks Jehoovat tema headuse eest kiita ja tänada. Kas ei peaks me tema teenijatena tegema kõik, et seda omadust ilmutada? Tõepoolest, sest apostel Paulus innustas kaaskristlasi: „Võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed” (Efeslastele 5:1). Meie taevane Isa ilmutab pidevalt headust ja seda peaksime tegema ka meie.
22. Mida me arutame järgmises artiklis?
22 Kui me oleme Jehoovale kogu südamest pühendunud, siis soovime tema headust kahtlemata jäljendada. Kuna me oleme patuse Aadama järeltulijad, ei ole meil kerge teha seda, mis on hea. Ent järgmises artiklis me näeme, kuidas meil on võimalik ilmutada headust. Arutame ka erinevaid viise, kuidas me saame jäljendada ja peaksime jäljendama Jehoovat – ülimat headuse eeskuju.
Kuidas sa vastaksid?
• Mis on headus?
• Milline Pühakirja väljend rõhutab Jumala headust?
• Millised on mõned Jehoova headuse ilmingud?
• Miks me peaksime jäljendama Jehoova headust?
[Küsimused]
[Pilt lk 12]
Jehoova karistas muistsel ajal oma rahvast selle eest, et nad ei elanud kooskõlas oma kiitusväljenditega
[Pilt lk 12]
Ustav jäänus pöördus tagasi Jeruusalemma
[Pilt lk 13]
Mooses kuulis aukartustäratavat teadaannet Jumala headuse kohta
[Pilt lk 15]
Jehoova headus ilmneb selles, kuidas ta Piibli kaudu meie poole pöördub