Kas sa oled nende seas, keda Jumal armastab?

„Kellel on minu käsusõnad ja kes neid peab, see on, kes mind armastab; kes aga mind armastab, seda armastab minu Isa.” (JOHANNESE 14:21)

1., 2. a) Kuidas näitas Jehoova oma armastust inimeste vastu? b) Mille seadis Jeesus sisse aastal 33 m.a.j 14. niisani õhtul?

JEHOOVA armastab oma inimloodut. Tegelikult armastab ta inimesi koguni nii palju, „et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu” (Johannese 3:16). Kuna lähenemas on Kristuse surma mälestusõhtu, peavad tõelised kristlased rohkem kui kunagi varem olema teadlikud, et Jehoova on meid „armastanud ja on läkitanud oma Poja lepituseks meie pattude eest” (1. Johannese 4:10).

² Aastal 33 m.a.j 14. niisani õhtul kogunesid Jeesus ja tema 12 apostlit Jeruusalemmas ühes ülemises toas, et tähistada paasapüha ja meenutada iisraellaste vabanemist Egiptusest (Matteuse 26:17–20). Pärast selle juudi püha tähistamist saatis Jeesus minema Juudas Iskarioti ja seadis sisse mälestussöömaaja, millest pidi saama kristlik püha – Kristuse surma mälestusõhtu. * Jeesus pidas koos ülejäänud 11 apostliga osadussöömaaega. Tema füüsilise keha ja vere sümbolitena kasutasid nad hapnemata leiba ja punast veini. Jeesuse üksikasjalikud toimingud selle sündmuse ajal on kirjas sünoptilistes evangeeliumides, mille on kirjutanud Matteus, Markus ja Luukas, ning sellest on kirjutanud ka apostel Paulus, kes nimetas seda „Issanda õhtusöömaajaks” (1. Korintlastele 11:20; Matteuse 26:26–28; Markuse 14:22–25; Luuka 22:19, 20).

3. Mille poolest erineb teistest ülestähendustest apostel Johannese ülestähendus Jeesuse viimaste tundide kohta, mis ta veetis oma jüngritega ülemises toas?

³ On huvitav, et apostel Johannes ei maininud leiva ja veini pakkumist. Seda ilmselt sellepärast, et sel ajal, kui ta oma evangeeliumi kirja pani (umbes aastal 98 m.a.j), oli see komme algkristlaste seas juba laialt levinud (1. Korintlastele 11:23–26). Ent Johannes oli ainuke, kes inspiratsiooni all olles andis meile väga tähtsat teavet selle kohta, mida Jeesus ütles ja tegi vahetult enne ja pärast seda, kui ta seadis sisse oma surma mälestusõhtu. See põnev üksikasjalik teave moodustab Johannese evangeeliumist koguni viis peatükki. Nendest on täiesti selgelt näha, milliseid inimesi Jumal armastab. Uurigem Johannese evangeeliumist peatükke 13 kuni 17.

Võtkem eeskuju Jeesuse armastusest

4. a) Kuidas rõhutas Johannes seda peamist teemat, millest Jeesus rääkis oma jüngritega koosviibimisel, kui ta seadis sisse mälestusõhtu? b) Mis on üks tähtis põhjus, miks Jehoova armastab Jeesust?

⁴ Neis peatükkides, kus Jeesus annab enne lahkumist oma järelkäijatele nõuandeid, on peamiseks teemaks armastus. Sõna „armastus” esineb seal eri vormides 31 korda. Jeesuse sügav armastus Isa Jehoova ja oma jüngrite vastu pole kusagil mujal nii ilmne kui neis peatükkides. Jeesuse armastus Jehoova vastu ilmneb kõigist evangeeliumijutustustest,  kuid vaid Johannes on pannud kirja Jeesuse otsese ütluse: „Ma armastan Isa” (Johannese 14:31). Jeesus ütles ka, et Jehoova armastab teda ning ta selgitas miks. Ta sõnas: „Otsekui minu Isa on armastanud mind, nõnda olen ka mina teid armastanud; jääge minu armastusse. Kui te peate minu käsusõnu, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käsusõnu ja jään tema armastusse” (Johannese 15:9, 10). Jah, Jehoova armastab oma Poega tema kõhklematu kuulekuse pärast. Milline suurepärane õppetund kõigile Jeesus Kristuse järelkäijatele!

5. Kuidas ilmutas Jeesus armastust oma jüngrite vastu?

⁵ Jeesuse sügavat armastust oma järelkäijate vastu rõhutab Johannes kohe selle ülestähenduse alguses, kus ta kirjeldab Jeesuse viimast kohtumist apostlitega. Johannes kirjutas: „Enne paasapühi, kui Jeesus teadis tunni olevat tulnud, et ta siit maailmast läheb Isa juurde, armastas ta neid otsani, nõnda nagu ta oli armastanud omi, kes olid maailmas” (Johannese 13:1). Sel meeldejääval õhtul andis ta neile unustamatu õppetunni selle kohta, kuidas teisi armastavalt teenida. Ta pesi nende jalgu. Igaüks neist oleks pidanud soovima seda Jeesuse ja oma vendade heaks teha, kuid nad hoidsid end tagasi. Jeesus tegi ära selle alandlikkust nõudva töö ja ütles siis oma jüngritele: „Kui nüüd mina, Issand ja õpetaja, teie jalad olen pesnud, siis peate teiegi üksteise jalgu pesema. Sest ma olen teile andnud eeskuju, et ka teie nõnda teeksite, nagu mina teile olen teinud” (Johannese 13:14, 15). Tõelised kristlased peaksid olema rõõmuga valmis oma vendi teenima (Matteuse 20:26, 27; Johannese 13:17).

Järgi uut käsusõna

6., 7. a) Millise tähtsa üksikasja lisab Johannes mälestusõhtu sisseseadmise kohta? b) Millise uue käsusõna andis Jeesus oma jüngritele ja mis oli selles uut?

⁶ Johannese ülestähendus sellest, mis toimus 14. niisanil seal ülemises toas, on ainuke, mis räägib Juudas Iskarioti lahkumisest (Johannese 13:21–30). Evangeeliumide võrdlemine näitab, et Jeesus seadis sisse oma surma mälestusõhtu alles pärast seda, kui see reetur oli lahkunud. Seejärel rääkis ta põhjalikult oma ustavate apostlitega, andes neile enne lahkumist nõu ja juhtnööre. Valmistades end ette mälestusõhtul viibimiseks, peaksime olema väga huvitatud sellest, mida Jeesus tol korral ütles. Seda eriti just sellepärast, et tahame kindlasti olla nende seas, keda Jumal armastab.

⁷ Kõige esimene õpetus, mis Jeesus jüngritele pärast oma surma mälestusõhtu sisseseadmist andis, oli midagi uut. Ta teatas: „Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite! Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:34, 35). Mis oli selles käsusõnas uut? Natuke hiljem samal õhtul lisas Jeesus selgituseks: „See on minu käsusõna, et te armastaksite üksteist nõnda nagu mina teid olen armastanud! Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest!” (Johannese 15:12, 13). Moosese Seadus käskis iisraellastel ’armastada oma ligimest nagu iseennast’ (3. Moosese 19:18). Ent Jeesuse käsk läks veelgi kaugemale. Kristlased pidid armastama üksteist nii, nagu Kristus armastas neid, olles valmis ohverdama vendade eest isegi oma elu.

8. a) Mida hõlmab ennastohverdav armastus? b) Kuidas ilmutavad Jehoova tunnistajad tänapäeval ennastohverdavat armastust?

 ⁸ Mälestusajal on sobiv end läbi uurida, nii üksikisikutena kui ka kogudusena, et näha, kas meil ikka on olemas see tõeliste kristlaste tundemärk – kristlik armastus. Selline ennastohverdav armastus võib tähendada ja on mõnikord ka tähendanud, et kristlane on pigem riskinud eluga, kui reetnud oma vennad. Tavaliselt tähendab see aga seda, et oleme valmis jätma kõrvale isiklikud huvid, et aidata ja teenida oma vendi ja teisi inimesi. Apostel Paulus andis selles osas suurepärase eeskuju (2. Korintlastele 12:15; Filiplastele 2:17). Jehoova tunnistajaid tuntakse kogu maailmas ennastohverdava vaimu poolest. Nad aitavad oma vendi ja kaasinimesi ning pingutavad, et jagada ligimestele Piibli tõde (Galaatlastele 6:10). *

Suhted, mida tuleb kalliks pidada

9. Mida me rõõmuga teeme, et säilitada kalleid suhteid Jumalaga ja tema Pojaga?

⁹ Meie jaoks ei saa olla midagi kallihinnalisemat kui see, et meid armastavad Jehoova ja tema Poeg Kristus Jeesus. Selleks aga, et selline armastus meile osaks saaks ja et me seda tunneksime, on meil vaja midagi teha. Viimasel õhtul oma jüngritega koos olles ütles Jeesus: „Kellel on minu käsusõnad ja kes neid peab, see on, kes mind armastab; kes aga mind armastab, seda armastab minu Isa ja mina tahan teda armastada ja iseennast temale ilmutada!” (Johannese 14:21). Kuna me peame kalliks oma suhteid Jumala ja tema Pojaga, kuuletume rõõmuga nende käskudele. Sealhulgas ka uuele käsusõnale, mille kohaselt tuleb ilmutada ennastohverdavat armastust. Samuti hõlmab see korraldust, mille Kristus andis pärast ülestõusmist – „rahvale [tuleb] kuulutada ja tunnistada” ning püüda ’teha jüngreid’ neist, kes võtavad vastu hea sõnumi (Apostlite teod 10:42; Matteuse 28:19, 20).

10. Millised kallid suhted võivad olla võitutel ja „teistel lammastel”?

¹⁰ Hiljem sel õhtul, kui Jeesus vastas ustava apostli Juuda (Taddeuse) esitatud küsimusele, ütles ta: „Kui keegi mind armastab, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda, ja me tuleme tema juurde ja teeme eluaseme tema juurde” (Johannese 14:22, 23). Võitud kristlased, kes on kutsutud valitsema koos Kristusega taevas, on Jehoova ja tema Pojaga eriliselt lähedastes suhetes juba siin maa peal (Johannese 15:15; 16:27; 17:22; Heebrealastele 3:1; 1. Johannese 3:2, 24). Nende „teistest lammastest” kaaslastel, kel on lootus elada igavesti maa peal, on aga samuti kallihinnalised suhted oma „ühe karjase” Jeesus Kristusega ja Jumal Jehoovaga. Seda eeldusel, et nad jäävad sõnakuulelikeks (Johannese 10:16; Laul 15:1–5; 25:14).

 „Te ei ole maailmast”

11. Millise kainestava hoiatuse andis Jeesus oma jüngritele?

¹¹ Sel viimasel koosviibimisel ustavate apostlitega enne oma surma andis Jeesus kainestava hoiatuse: kui inimest armastab Jumal, siis vihkab teda maailm. Ta teatas: „Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta mind on enne teid vihanud. Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks oma. Aga et te ei ole maailmast, vaid mina olen teid ära valinud maailmast, sellepärast vihkab teid maailm! Pidage meeles seda sõna, mis ma teile olen öelnud: ei ole ori suurem oma isandast! On nemad mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga. On nad pidanud minu sõna, siis nad peavad teiegi sõna” (Johannese 15:18–20).

12. a) Miks hoiatas Jeesus oma jüngreid, et maailm hakkab neid vihkama? b) Mille üle oleks meil hea mõtiskleda seoses mälestusõhtu lähenemisega?

¹² Jeesus hoiatas nõnda seepärast, et need 11 apostlit ja kõik tõelised kristlased ei kaotaks julgust ega annaks alla maailma viha pärast. Ta lisas: „Seda ma olen teile rääkinud, et te ei taganeks. Nad heidavad teid kogudusest välja ja tuleb aeg, mil igaüks, kes teid tapab, arvab au andvat Jumalale. Ja seda nad teevad, sellepärast et nad ei tunne Isa ega mind” (Johannese 16:1–3). Üks Piibli leksikon selgitab, et üks vorm verbist, mis on tõlgitud vastega „taganema”, tähendab „tekitama inimeses umbusaldust isiku vastu ja jätma maha isikut, keda ta peaks usaldama ja kellele kuuletuma; põhjustama äralangemist”. Kuna lähenemas on mälestusaeg, peaksime kõik mõtisklema nii endistele kui praegustele ustavatele teenijatele ning jäljendama katsumustes nende vankumatust. Ära jäta maha Jehoovat ja Jeesust, kui koged vastupanu või tagakiusamist. Tee kindel otsus neid usaldada ja neile kuuletuda!

13. Mida palus Jeesus oma järelkäijate heaks Isal teha?

¹³ Enne sellest Jeruusalemmas olevast ülemisest toast äraminekut ütles Jeesus oma lõpupalves Isale: „Mina olen neile andnud sinu sõna ja maailm vihkab neid; sest nad ei ole maailmast, nõnda nagu mina ei ole maailmast. Mina ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa neid hoiaksid tigeda eest. Nad ei ole maailmast, nõnda nagu minagi ei ole maailmast” (Johannese 17:14–16). Me võime olla kindlad, et Jehoova jälgib inimesi, keda ta armastab, ning ta tugevdab neid, kui nad hoiavad end maailmast lahus (Jesaja 40:29–31).

Jää Isa armastusse ja Poja armastusse

14., 15. a) Millega Jeesus end võrdles ning mis on see „vohav viinapuu”? b) Kes on „tõelise viinapuu” „oksad”?

¹⁴ Selle südamliku vestluse ajal oma ustavate jüngritega 14. niisani õhtul võrdles Jeesus end „tõelise viinapuuga”. Ustavusetut Iisraeli oli aga nimetatud „vohavaks viinapuuks”. Jeesus ütles: „Mina olen tõeline viinapuu ja minu Isa on viinamäe aednik” (Johannese 15:1). Sajandeid varem oli prohvet Jeremija  pannud kirja Jehoova sõnad oma taganenud rahva kohta: „Mina olen sind istutanud heaks viinapuuks ... kuidas sa küll oled muutunud võõramaiseks roiskunud viinapuuks?” (Jeremija 2:21). Ning prohvet Hoosea kirjutas: „Iisrael on vohav viinapuu, mis kasvatab oma vilja; ... Nende süda on valelik” (Hoosea 10:1, 2).

¹⁵ Selle asemel, et tuua esile õige kummardamise vilja, sai Iisraelist ärataganeja ning ta kasvatas vilja iseenesele. Kolm päeva enne viimast kohtumist oma ustavate jüngritega ütles Jeesus silmakirjalikele juudi usujuhtidele: „Ma ütlen teile: Jumala riik võetakse teilt ära ja antakse sellele rahvale, kes selle vilja kannab” (Matteuse 21:43). See uus rahvas on „Jumala Iisrael”, mis koosneb 144 000st võitud kristlasest, keda võrreldakse „tõelise viinapuu”, Jeesus Kristuse „okstega” (Galaatlastele 6:16; Johannese 15:5; Ilmutuse 14:1, 3).

16. Mida innustas Jeesus oma 11 ustavat apostlit tegema ning mida võib öelda ustava jäänuse kohta sel lõpuajal?

¹⁶ Jeesus ütles 11 apostlile, kes olid koos temaga seal ülemises toas: „Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, tema kõrvaldab ja igaüht, mis kannab vilja, tema puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Jääge minusse ja mina jään teisse. Nagu oks ei või vilja kanda iseenesest, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minusse” (Johannese 15:2, 4). Jehoova rahva nüüdisajalugu näitab, et võitud kristlaste ustav jäänus on ühenduses Kristus Jeesusega, oma Peaga (Efeslastele 5:23). Nad on lasknud end puhastada ja kärpida (Malakia 3:2, 3). Alates aastast 1919 on nad kandnud rohkesti Kuningriigi vilja, milleks kõigepealt olid teised võitud kristlased ja seejärel aastast 1935 ka nende kaaslased, kes moodustavad järjest kasvava suure rahvahulga (Ilmutuse 7:9; Jesaja 60:4, 8–11).

17., 18. a) Millised Jeesuse sõnad aitavad võitutel ja teistel lammastel jääda Jehoova armastusse? b) Mil moel mälestusõhtul viibimine meile kasuks tuleb?

¹⁷ Järgmised Jeesuse sõnad käivad kõigi võitud kristlaste ja nende kaaslaste kohta: „Selles on minu Isa austatud, et te kannate palju vilja ja osutute minu jüngriteks. Otsekui minu Isa on armastanud mind, nõnda olen ka mina teid armastanud; jääge minu armastusse. Kui te peate minu käsusõnu, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käsusõnu ja jään tema armastusse” (Johannese 15:8–10).

¹⁸ Me kõik tahame jääda Jumala armastusse ja see ajendab meid olema viljakad kristlased. Me saame seda teha nii, kui haarame kinni igast võimalusest kuulutada „kuningriigi evangeeliumi” (Matteuse 24:14). Me teeme ka oma parima, et ilmutada oma elus „Vaimu vilja” (Galaatlastele 5:22, 23). Kristuse surma mälestusõhtul viibimine tugevdab meie otsusekindlust seda teha, sest seal tuletatakse meile meelde, kui suur on Jumala ja Kristuse armastus meie vastu (2. Korintlastele 5:14, 15).

19. Millisest täiendavast abist räägitakse järgmises artiklis?

¹⁹ Pärast mälestusõhtu sisseseadmist lubas Jeesus, et Isa saadab tema ustavatele järelkäijatele „aitaja, püha vaimu” (Johannese 14:26, UM). Seda, kuidas see vaim aitab võitutel ja teistel lammastel jääda Jehoova armastusse, arutatakse järgmises artiklis.

[Allmärkused]

Kordamisküsimused

• Millise praktilise õppetunni armastava teenimise kohta andis Jeesus oma jüngritele?

• Mille suhtes on mälestusajal sobiv end läbi uurida?

• Miks ei peaks meid panema taganema Jeesuse hoiatus, et maailm hakkab meid vihkama ja taga kiusama?

• Kes on „tõeline viinapuu”? Kes on „oksad” ja mida neilt oodatakse?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

Jeesus andis oma apostlitele unustamatu õppetunni armastava teenimise kohta

[Pildid lk 16, 17]

Jeesuse jüngrid kuuletuvad käsule ilmutada ennastohverdavat armastust