Targad omal moel

„TÄISKASVANUD on targad, kuid lapsed on targad omal moel,” ütleb üks Nigeeria vanasõna. Nigeerias elav kristlik kogudusevanem Edwin leidis, et see on tõsi.

Ühel päeval avastas Edwin kodust oma laua alt metallkarbi.

„Kelle oma see on?” küsis Edwin oma kolmelt lapselt.

„Minu,” vastas 8-aastane Emmanuel. Poiss lisas kiiresti, et see väike roostes karp, mille ülaosas on pilu, on mõeldud annetuste kogumiseks Jehoova tunnistajate ülemaailmse töö jaoks. Ta selgitas: „Kuna ma ei käi kuningriigisaalis iga päev, otsustasin teha niisuguse karbi, et alati, kui ma ei kasuta oma toiduraha, võiksin panna selle sinna.”

Emmanueli isal oli kodus laegas, kuhu ta kogus raha iga-aastasele piirkonnakonvendile sõiduks. Ent ootamatult oli nende perel olnud vaja seda raha varem kasutada. Olemaks kindel selles, et tema annetusi ei kasutataks mingil muul eesmärgil, viis Emmanuel keevitaja kätte ühe vana plekkpurgi, et ta selle kinni keevitaks. Kui keevitaja sai teada, milleks Emmanuelil seda purki vaja on, tegi ta temale hoopis vanametallist karbi. Ka Michael, Emmanueli viieaastane vend, lasi teha omale karbi.

Edwin oli hämmastunud laste teost ning ta uuris, mis põhjusel nad seda tegid. Michael vastas: „Ma tahan annetada!”

Emmanuel, Michael ja nende 9-aastane õde Uchei olid vanemate teadmata hoidnud alles osa oma lõunasöögiraha ja pannud selle karpidesse. Kust tuli neil selline mõte? Kohe kui lapsed said nii vanaks, et suutsid raha käes hoida, õpetasid vanemad neid kuningriigisaalis raha annetuskasti panema. On selge, et lapsed olid sellest hästi õpetust võtnud.

Kui karbid said täis, siis need avati. Ühtekokku oli seal raha umbes 55 Eesti krooni väärtuses. See pole sugugi tühine summa maal, kus ühe inimese keskmine aastasissetulek on võrdne umbes 5000 Eesti krooniga. Sellised vabatahtlikud annetused toetavad Jehoova tunnistajate kuulutustööd, mida tehakse praegu üle kogu maailma 235 maal.