Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas tulla toime ”liha sisse antud vaiaga”

Kuidas tulla toime ”liha sisse antud vaiaga”

Kuidas tulla toime „liha sisse antud vaiaga”

„Sulle saab küllalt minu armust.” (2. KORINTLASTELE 12:9)

1., 2. a) Miks ei peaks meile olema võõras tõsiasi, et me kogeme katsumusi ja probleeme? b) Miks me võime katsumustes kindlaks jääda?

„KÕIKI, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga” (2. Timoteosele 3:12). Miks see nii on? Sest Saatan väidab, et inimene teenib Jumalat ainult omakasupüüdlikel põhjustel, ning ta püüab seda väidet meeleheitlikult tõestada. Jeesus hoiatas kord oma ustavaid apostleid: „Saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu!” (Luuka 22:31). Jeesus teadis hästi, et Jumal lubab Saatanal meid raskete probleemidega katsele panna. Muidugi ei tähenda see, et iga meie raskus oleks otseselt Saatana või tema deemonite põhjustatud (Koguja 9:11, UM). Saatan aga kasutab innukalt kogu oma jõudu, et meie laitmatust murda.

2 Piibel ütleb, et me ei peaks katsumusi võõraks pidama ehk nende üle hämmastust tundma. Mis meile ka ei juhtuks, pole see midagi ebatavalist ega ootamatut (1. Peetruse 4:12). Õigupoolest meie „vendadel maailmas tuleb neidsamu kannatusi täielikult kanda” (1. Peetruse 5:9). Tänapäeval rõhub Saatan eriliselt iga jumalateenrit. Kurat tunneb mõnu, kui ta näeb, et meid piinatakse nii paljude vaiataoliste probleemidega kui võimalik. Ta kasutab oma maailmakorraldust sellisel viisil, et otsekui lisada meie liha sisse vaiu või lükata neid sügavamale (2. Korintlastele 12:7). Sellest hoolimata ei peaks aga Saatana rünnakud meie laitmatust murdma. Nagu Jehoova ’valmistab meile väljapääsu’, et võiksime katsumustes vastu pidada, teeb ta sedasama, kui seisame silmitsi probleemidega, mis on nagu meie lihas olevad vaiad (1. Korintlastele 10:13).

Vaiaga toimetulek

3. Kuidas Jehoova vastas, kui Paulus palus tal ära võtta vaia oma lihast?

3 Apostel Paulus palus Jumalat, et ta võtaks ära vaia tema liha seest: „Sellesama pärast olen ma kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks.” Kuidas Jehoova vastas Pauluse härdale palvele? „Sulle saab küllalt minu armust; sest vägi saab nõtruses täie võimuse!” (2. Korintlastele 12:8, 9.) Analüüsigem seda vastust ning vaadakem, kuidas see võib aidata toime tulla iga vaiasarnase probleemiga, mis meile vaeva teeb.

4. Kuidas sai Paulus kasu Jehoova armust?

4 Pane tähele, et Jumal julgustas Paulust hindama seda armu, mis talle Kristuse kaudu oli juba osaks saanud. Tõepoolest, Paulus oli kogenud mitmel viisil suuri õnnistusi. Jehoova andis talle armastavalt eesõiguse saada Jeesuse jüngriks, ehkki ta oli olnud fanaatiline Jeesuse järelkäijate vastane (Apostlite teod 7:58; 8:3; 9:1–4). Seejärel andis Jehoova Paulusele palju suurepäraseid ülesandeid. On selge, mida see meile õpetab. Isegi halval ajal on meil palju õnnistusi, mille eest tänulik olla. Katsumused ei peaks meid kunagi panema unustama Jehoova suurt headust (Laul 31:20).

5., 6. a) Kuidas õpetas Jehoova Paulusele, et Jumala „vägi saab nõtruses täie võimuse”? b) Kuidas tõestas Paulus, et Saatan on valetaja?

5 Meil on Jehoova armu küllaldaselt ka muul moel. Jumalal on rohkem jõudu kui vaja, et meid katsumustes aidata (Efeslastele 3:20). Jehoova õpetas Paulusele, et Jumala „vägi saab nõtruses täie võimuse”. Kuidas? Ta andis Paulusele armastavalt jõudu, mida too vajas oma katsumusega toimetulemiseks. Pauluse vastupidavus ja kõhklematu usaldus Jehoova vastu tegi omakorda kõigile selgeks, et selles nõrgas ja patuses mehes tegutseb Jumala vägi. Mõtle nüüd, kuidas võis tunda end Saatan, kes väidab, et inimene teenib Jumalat ainult siis, kui ta elu on mugav ja lihtne. Pauluse laitmatus oli sellele laimajale nagu hoop näkku.

6 Paulus oli olnud endine Saatana liitlane võitluses Jumala vastu, kristlaste jultunud tagakiusaja, innukas variser. Kuna ta oli sündinud kõrgema klassi liikmeks, võis ta varem kahtlemata nautida mugavat elu. Nüüd teenis Paulus Jehoovat ja Kristust kui „apostlite seast kõige väiksem” (1. Korintlastele 15:9). Nii allus ta alandlikult esimese sajandi kristliku juhtiva kogu autoriteedile. Ta pidas ustavalt vastu, hoolimata oma lihas olevast vaiast. Saatana meelehärmiks ei suutnud eluraskused Pauluse innukust kustutada. Paulus ei kaotanud kunagi silmist lootust saada Kristuse taevasesse Kuningriiki (2. Timoteosele 2:12; 4:18). Ükski vai, hoolimata sellest, kui piinarikas see ka polnud, ei suutnud kahandada tema innukust. Olgem ka meie jätkuvalt innukad! Jehoova toetab meid katsumustes ja austab meid eesõigusega aidata tõestada, et Saatan on valetaja (Õpetussõnad 27:11).

Jehoova korraldused on elutähtsad

7., 8. a) Kuidas tugevdab Jehoova tänapäeval oma teenijaid? b) Miks on igapäevane piiblilugemine ja uurimine nii tähtsad, tulemaks toime lihas oleva vaiaga?

7 Tänapäeval tugevdab Jehoova ustavaid kristlasi oma Sõna, püha vaimu ja kristliku vennaskonna kaudu. Apostel Pauluse sarnaselt võime heita palves oma koorma Jehoova peale (Laul 55:23). Ehkki Jumal ei pruugi võtta ära meie katsumusi, võib ta anda tarkust nendega toimetulekuks. Seda isegi katsumuste puhul, mida on eriti raske taluda. Jehoova võib anda ka meelekindlust, et aidata meil vastu pidada – ta annab meile „üliväga suurt väge” (2. Korintlastele 4:7).

8 Kuidas me selle abi kätte saame? Me peame hoolikalt uurima Jumala Sõna, sest sealt me leiame tema lohutussõnu (Laul 94:19). Piiblist saame lugeda Jumala teenijate liigutavaid ütlusi, mida nad on lausunud Jumalalt abi paludes. Jehoova vastused, milles leiduvad tihtipeale lohutussõnad, annavad ainet mõtisklemiseks. Jumala Sõna uurimine teeb meid tugevamaks, nii et ’üliväga suur vägi on Jumala poolt ja mitte meist’. Nii nagu me vajame iga päev füüsilist rooga, et olla toidetud ja tugevad, nii peame toituma korrapäraselt ka Jumala sõnadest. Kas me teeme seda? Kui teeme, siis näeme, et võttes vastu „üliväga suure väe”, tuleme toime ükskõik millise piltliku vaiaga, mis meid praegu võib vaevata.

9. Kuidas võivad vanemad toetada neid, kes püüavad oma probleemidega toime tulla?

9 Jumalakartlik kristlik kogudusevanem võib olla otsekui redupaik muretuule või ulualune probleemidehoo eest. Vanemad, kes soovivad, et see inspireeritud kirjeldus käiks ka nende kohta, paluvad Jehoovalt omale alandlikult ja siiralt „õpetatute keelt”, et osata kannatajatele õigete sõnadega vastata. Kogudusevanemate sõnad võivad olla otsekui õrn vihmahoog, mis meid raskel ajal jahutab ja lohutab. „Rääkides lohutavalt masendunud hingedega”, toetavad vanemad oma vaimseid vendi ja õdesid, kes on ehk väsinud või kaotanud julguse mõne lihas oleva vaia pärast (Jesaja 32:2; 50:4, UM; 1. Tessalooniklastele 5:14, UM).

10., 11. Kuidas võivad Jumala teenijad julgustada neid, kel on ränki katsumusi?

10 Kõik Jehoova teenijad kuuluvad ühtsesse kristlikku perre. Tõepoolest, me oleme „üksikult igaüks üksteise liikmed” ja ’peame üksteist armastama’ (Roomlastele 12:5; 1. Johannese 4:11). Kuidas me seda kohustust täidame? Vastavalt kirjakohale 1. Peetruse 3:8 saame teha seda nii, et oleme „kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad” kõigi nende vastu, kes on meiega sama usku. Neile, kel on mingi eriliselt vaevategev vai, olgu nad siis noored või vanad, saavad kõik meist tähelepanu pöörata. Kuidas?

11 Me peaksime püüdma nende kannatustele kaasa tunda. Olles kalgid, tundetud või ükskõiksed, võime tahtmatult nende kannatusi raskemaks teha. Kui oleme teadlikud nende katsumustest, siis valime hoolikamalt oma sõnu ning vaatame, kuidas me midagi ütleme ja kuidas käitume. Kui oleme optimistlikud ja julgustavad, võib see leevendada vaeva, mida mõni vai kellelegi võib põhjustada. Nii saame olla teistele „tugevdavaks abiks” (Koloslastele 4:11, UM).

Kuidas mõned on edukalt toime tulnud

12.–14. a) Mida tegi üks kristlane, et tulla toime vähktõvega? b) Kuidas toetasid ja julgustasid seda naist vaimsed vennad ja õed?

12 Kuna viimsed päevad on lõppemas, suurenevad „vaevad” iga päevaga (Matteuse 24:8, Piibli Raamat). Katsumusi on siin maa peal igaühel, eriti aga Jehoova ustavatel teenijatel, kes püüavad täita tema tahet. Mõtle näiteks ühele kristlikule õele, kes oli täisajalises teenistuses. Tal avastati vähkkasvaja ning seetõttu ta pidi laskma opereerida oma süljenäärmed ja lümfisõlmed. Kui tema ja ta abikaasa said teada sellest haigusest, pöördusid nad otsekohe pikas ja härdas palves Jehoova poole. Hiljem see õde ütles, et nende peale tuli uskumatu rahu. Siiski pidi ta taluma paljusid tõuse ja mõõnu, eriti just selliseid, mis kaasnesid ravi kõrvalmõjudega.

13 Et oma olukorraga toime tulla, püüdis see õde vähktõve kohta teada saada nii palju kui võimalik. Ta konsulteeris oma arstidega. Ajakirjadest „Vahitorn” ja „Ärgake!” ning teistest kristlikest väljaannetest leidis ta kogemusi inimestest, kes olid selle haigusega kohanenud. Ta luges ka piiblisalme, mis näitasid Jehoova võimet toetada oma rahvast raskustes, ning muud vajalikku teavet.

14 Üks artikkel, mis rääkis meeleheites vastupidamisest, viitas järgmistele arukatele sõnadele: „Kes ennast teistest eraldab, otsib põhjust tüliks” (Õpetussõnad 18:1). Artiklis anti soovitus end teistest mitte eraldada. * See õde jutustab: „Paljud ütlesid mulle, et nad palvetavad minu eest, teised helistasid mulle. Kaks kogudusevanemat helistasid mulle korrapäraselt, et saada teada, kuidas mul läheb. Ma sain lilli ja hulgaliselt kaarte. Mõned valmistasid mulle isegi toitu. Paljud pakkusid ravikuuridel käimiseks transporti.”

15.–17. a) Kuidas tuli üks kristlane toime raskustega, mis tulenesid läbielatud autoavariidest? b) Millist abi pakkusid koguduseliikmed?

15 Üks kauaaegne Jehoova tunnistaja New Mexicost (USA) oli sattunud kahte autoavariisse. Selle õe kael ja õlad olid vigastatud ning see süvendas tema liigestehaigust, mis tal oli olnud juba üle 25 aasta. Ta jutustab: „Mul oli suuri raskusi oma pea püsti hoidmisega ja ma ei suutnud kanda midagi, mis kaalus üle kahe kilo. Mulle on olnud suureks abiks südamlikud palved Jehoova poole ja ka artiklid ajakirjas „Vahitorn”, mida me oleme uurinud. Üks artikkel kommenteeris kirjakohta Miika 6:8 (UM). Seal märgiti, et ’olla tagasihoidlik, käies koos oma Jumalaga’ tähendab teada oma piire. See aitas mul mõista, et hoolimata oma olukorrast, ei peaks ma kaotama julgust, isegi kui saan teenistuses olla vähem aega, kui sooviksin. Kõige tähtsam on see, et teenime Jumalat puhaste motiividega.”

16 Ta lisab: „Kogudusevanemad kiitsid mind alati, et tegin pingutusi koosolekutel käimiseks ja põlluteenistuses osalemiseks. Lapsed tervitasid mind kallistusega. Pioneerkuulutajad olid minuga nii kannatlikud ja muutsid tihti oma plaane, kui ma haige olin. Halva ilma korral kutsusid nad mind lahkelt korduskülastusi tegema või piibliuurimistele. Kui ma ei suutnud aga enam kanda oma kirjanduskotti, võttis kuulutustöökaaslane mu kirjanduse enda kotti.”

17 Pane tähele, kuidas kogudusevanemad ja kaasusklikud aitasid neil kahel õel tulla toime vaiataoliste haigustega. Nad pakkusid lahkelt praktilist abi, et rahuldada nende vaimseid, füüsilisi ja emotsionaalseid vajadusi. Kas ei julgusta see sind aitama vendi ja õdesid, kel on mingeid raskusi? Ka teie, noored, võite koguduses olla abiks neile, kes võitlevad lihas oleva vaiaga (Õpetussõnad 20:29).

18. Millist julgustust me võime leida elulugudest, mis ilmuvad ajakirjades „Vahitorn” ja „Ärgake!”?

18 Ajakirjades „Vahitorn” ja „Ärgake!” on ilmunud palju elulugusid ja kogemusi tunnistajatest, kes on tulnud ja tulevad siiani toime elumuredega. Kui loed selliseid artikleid korrapäraselt, võid näha, et paljud sinu vaimsed vennad ja õed üle kogu maailma on kogenud majandusraskusi, kaotanud õnnetuses või sõjas oma lähedase. Teistel on jõuetukstegevad haigused. Paljud ei saa teha ka kõige lihtsamaid asju, mis tervete inimeste jaoks on endastmõistetavad. Sellised haigused panevad nad tõsiselt proovile, eriti veel sel juhul, kui nad ei saa osaleda kristlikus tegevuses nii palju, kui tahaksid. Nad hindavad väga seda abi ja toetust, mida nende vennad ja õed, nii noored kui vanad, neile osutavad!

Vastupidavus toob rõõmu

19. Miks võis Paulus rõõmu tunda, hoolimata oma vaiataolistest katsumustest ja nõrkustest?

19 Paulusel oli rõõm näha, kuidas Jumal talle jõudu andis. Ta ütles: „Nii ma siis tahan meelsamini kiidelda oma nõtrustest, et Kristuse vägi asuks elama minusse. Sellepärast olen meeleldi nõtrustes, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja kitsikustes Kristuse pärast; sest kui olen nõder, siis olen vägev!” (2. Korintlastele 12:9, 10). Oma kogemuste põhjal võis Paulus kindlalt väita: „Ma ei ütle seda puuduse pärast; sest ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on. Oskan elada vähesega ja oskan elada külluses, olen kõigega ja kõigi oludega harjunud: nii olema söönud kui ka nägema nälga, elama nii külluses kui ka puuduses. Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks” (Filiplastele 4:11–13).

20., 21. a) Miks me võime leida rõõmu „nähtamatute asjade” üle mõtisklemisest? b) Milliseid „nähtamatuid asju” sa loodad näha maises paradiisis?

20 Seega, kui peame vastu, hoolimata igasugustest piltlikest lihas olevatest vaiadest, võime tunda suurt rõõmu ja näidata kõigile, et Jehoova vägi saab meie nõtruses täie võimuse. Paulus kirjutas: ’Me ei loidu, vaid meie sisemine inimene uueneb päev-päevalt. Sest see silmapilkne kerge viletsus saavutab meile määratu suure ja rohke igavese au, meile, kes me vaatame nähtamatuile asjadele, sest nähtamatud asjad on igavesed’ (2. Korintlastele 4:16–18).

21 Suurem osa Jehoova rahvast tänapäeval loodab elada maises paradiisis ja nautida tema lubatud õnnistusi. Need õnnistused võivad meile praegu „nähtamatud” tunduda. Ent kiiresti on lähenemas aeg, mil me näeme neid õnnistusi oma silmaga ning võime neid igavesti kogeda. Üheks õnnistuseks on see, et meil pole enam kunagi ühtki vaiasarnast probleemi! Jumala Poeg ’tühistab kuradi teod’ ja ’kaotab selle, kelle võimu all oli surm’ (1. Johannese 3:8; Heebrealastele 2:14).

22. Milline kindel teadmine ja otsusekindlus peaks meil olema?

22 Niisiis, ükskõik milline lihas olev vai meil praegu ka poleks, püüdkem sellega edaspidigi toime tulla. Nagu Paulusel, nii on ka meil jõudu sellega hakkama saada, sest Jehoova annab meile lahkelt oma väge. Maises paradiisis elades õnnistame Jehoovat, oma Jumalat, iga päev kõigi imeliste tegude eest, mis ta meie heaks on teinud (Laul 103:2).

[Allmärkus]

^ lõik 14 Vaata artiklit „Piibli seisukoht: kuidas meeleheites vastu pidada” ajakirjast „Ärgake!”, 8. mai 2000.

Kuidas sa vastaksid?

• Miks ja kuidas püüab Kurat murda tõeliste kristlaste laitmatust?

• Kuidas saab Jehoova vägi „nõtruses täie võimuse”?

• Kuidas võivad kogudusevanemad ja teised julgustada neid, keda vaevavad probleemid?

[Küsimused]

[Pilt lk 18]

Paulus palus kolmel korral, et Jumal võtaks ära tema lihas oleva vaia