Redupaik tuule eest

EUROOPA kõrgmäestikes kasvab üks vastupidav põõsas – roostepruun rododendron, mida tuntakse alpiroosi nime all. Leidmaks kaitset karmide kõrgustikutuulte eest, kasvab see kääbusrododendron sageli madalate läbipääsmatute padrikutena, mis tihedalt vastu maad liibuvad. Neid alpitaimi ohustab vali tuul, mis alandab temperatuuri, vähendab õhu ja pinnase niiskust ning sikutab välja juuri.

Tihti leiab alpiroos varju laastava tuule eest, kasvades kaljulõhedes. Kuigi sellistes kohtades ei ole palju mulda, pakuvad need lõhed tuulekaitset ja aitavad taimel vett säilitada. Ehk küll see rododendron on suurema osa aastast peidus, kaunistab ta suvel oma mägiseid varjupaiku helepunaste õitega.

Prohvet Jesaja selgitas, et Jumal määrab ametisse „vürstid”, kes teenivad „otsekui redupaik tuule ... eest” (Jesaja 32:1, 2). Surve või raskuste ajal on need vaimsed vürstid ehk ülevaatajad Kuningas Jeesus Kristuse juhtimisel nagu tugevad kaljud. Nad pakuvad kindlat kaitset õnnetuse korral ja aitavad hädasolijatel säilitada Jumala Sõnast ammutatava vaimse vee varusid.

Tagakiusamise, masenduse või haiguse tuuled võivad kristlast tugevasti peksta, närtsitades ta usku, kui ta on kaitseta. Kristlikud kogudusevanemad võivad pakkuda kaitset, kui nad kuulavad tähelepanelikult tema probleemi, annavad piiblilist juhatust, julgustavad või aitavad mõnel praktilisel viisil. Ametisseseatud Kuninga Jeesus Kristuse sarnaselt tahavad nad olla abiks neile, kes on „vintsutatud” (Matteuse 9:36). Nad soovivad aidata ka neid, keda on kahjustanud valeõpetuse tuuled (Efeslastele 4:14). Selline abi õigel ajal võib olla ülitähtis.

„Minu elus oli raske aeg, kui mõned mu lähedased sõbrad lahkusid kogudusest ning samal ajal tabas mu isa ajuverejooks,” selgitab Miriam. „Soovisin masendusest üle saada ja hakkasin ühe ilmaliku mehega kohtamas käima. Tundes end väärtusetuna, tegin varsti kogudusevanematele teatavaks oma otsuse tõde maha jätta, kuna olin kindel, et Jehoova ei suuda mind sellisena armastada.

Sel kriitilisel hetkel tuletas üks kaastundlik kogudusevanem mulle meelde neid aastaid, mil olin teeninud üldpioneerina. Ta ütles mulle, et oli alati imetlenud minu ustavust, ja soovitas mulle lahkelt, et ma lubaksin kogudusevanematel end aidata, veendumaks taas Jehoova armastuses. Nende armastav huvi oli otsekui „varjupaik” sel otsustaval ajal, mil mu ümber mässas vaimne torm. Vähem kui kuu aja jooksul lõpetasin suhte selle mehega ja olen sellest ajast peale kõndinud tõeteel.”

Kogudusevanemad tunnevad, et nende pingutused on tasutud, kui nad näevad kaaskristlasi vaimselt õitsemas tänu õigel ajal pakutud kaitsele. Sellised „varjupaigad” annavad meile eelpildi rikkalikust vaimsest abist, mida võime nautida Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal.