Kui väärtuslik on tõde sinu jaoks?
Kui väärtuslik on tõde sinu jaoks?
„[Te] tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!” (JOHANNESE 8:32)
1. Kui erinevalt kasutasid sõna „tõde” Pilaatus ja Jeesus?
„MIS on tõde?” Kui Pilaatus selle küsimuse esitas, pidas ta arvatavasti silmas tõde üldises mõttes. Jeesus oli just öelnud: „Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin” (Johannese 18:37, 38). Vastupidi Pilaatusele rääkis Jeesus aga Jumala tõest.
Kuidas maailm suhtub tõesse
2. Milline Jeesuse ütlus näitab tõe väärtust?
2 Paulus ütles: „Usk ei ole mitte igaühe oma” (2. Tessalooniklastele 3:2). Sama võib öelda tõe kohta. Isegi kui paljudele antakse võimalus õppida Piibli tõde tundma, keelduvad nad sellest vabatahtlikult. Tõde on aga väärtuslik. Jeesus ütles: „[Te] tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!” (Johannese 8:32).
3. Millist hoiatust petlike õpetuste kohta tuleks meil tähele panna?
3 Apostel Paulus ütles, et tõde ei saa leida inimfilosoofiatest ja pärimustest (Koloslastele 2:8). Sellised õpetused on tõepoolest petlikud. Paulus hoiatas Efesose kristlasi, et neid õpetusi uskudes on nad nagu „väetid lapsed, keda õõtsutatakse ... igas õpetuse tuules inimeste pettemänguga ja nende vembutamisega eksiõpetusse võrgutamiseks” (Efeslastele 4:14). Tänapäeval teevad „inimeste pettemänguga” propagandat need, kes on Jumala tõe vastased. Vastavalt „Võõrsõnade leksikonile” on propaganda „sihikindel selgitustöö mingi veendumuse, maailmavaate [või] harrastuse ... jaoks suurema poolehoidjate hulga võitmiseks”. Propaganda moondab tõe kavalalt valeks ja esitab valesid tõe pähe. Et sellise salakavala surve all tõde leida, tuleb meil hoolega Pühakirja uurida.
Kristlased ja maailm
4. Kellele on tõde kättesaadav ning milline kohustus on neil, kes selle vastu võtavad?
4 Viidates oma jüngritele, palus Jeesus Kristus Jehoovat: „Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde!” (Johannese 17:17). Need inimesed pühitsetakse, eraldatakse Jehoova teenimiseks ning tema nime ja Kuningriigi kuulutamiseks (Matteuse 6:9, 10; 24:14). Jehoova tõde ei ole küll kõigil inimestel, ent see on tasuta and kõigile, kes seda otsivad, olenemata nende rahvusest, rassist või kultuurist. Apostel Peetrus ütles: „Ma mõistan tõesti, et Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi” (Apostlite teod 10:34, 35).
5. Miks kristlasi sageli taga kiusatakse?
5 Kristlased jagavad Piibli tõde teistele inimestele, kuid mitte igal pool ei võeta neid hea meelega vastu. Jeesus hoiatas: „Siis antakse teid viletsusse ja teid tapetakse ja te olete kõigi rahvaste all minu nime pärast” (Matteuse 24:9). Iiri vaimulik John R. Cotter kommenteeris seda salmi aastal 1817 nõnda: „Nende [kristlaste] püüded parandada inimeste elu oma kuulutustöö kaudu ei tekita inimestes mingit tänutunnet. Otse vastupidi, nad vihkavad jüngreid ja kiusavad neid taga selle pärast, et nad toovad esile nende pahed.” Sellised tagakiusajad ei ’võta vastu tõearmastust, mis võiks nad päästa’. Seepärast „Jumal läkitab neile vägeva eksituse, et nad hakkavad uskuma valet, et mõistetaks hukka kõik need, kes ei ole uskunud tõde, vaid kellel on olnud hea meel ülekohtust” (2. Tessalooniklastele 2:10–12).
6. Milliseid soove kristlased ei peaks arendama?
6 Apostel Johannes manitseb vaenulikus maailmas elavaid kristlasi: „Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas. ... Sest kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast” (1. Johannese 2:15, 16). Johannes ütleb „kõik”, ta ei jäta midagi välja. Seepärast ei tohiks me arendada soovi mitte millegi järele, mida see maailm võib pakkuda ja mis võib meid tõest eemale viia. Kui järgime Johannese nõuannet, avaldab see meie elule tugevat mõju. Kuidas?
7. Mida ajendab tõe tundmine õiglase südamega inimesi tegema?
7 Teenistusaastal 2001 juhatasid Jehoova tunnistajad kogu maailmas igal kuul üle nelja ja poole miljoni koduse piibliuurimise. Nad õpetasid üksikisikutele ja gruppidele Jumala nõudeid, mida on vaja täita elu saamiseks. Selle tulemusena ristiti 263 431 inimest. Tõevalgus sai nende uute jüngrite jaoks väärtuslikuks ning nad hülgasid halva seltsingu, ebamoraalse ja Jumalale häbitoova eluviisi, mis selles maailmas on laialt levinud. Pärast ristimist on nad edaspidigi elanud normide kohaselt, mis Jehoova kõigile kristlastele on seadnud (Efeslastele 5:5). Kas tõde on ka sinu jaoks nii väärtuslik?
Jehoova hoolitseb meie eest
8. Kuidas vastab Jehoova meie pühendumisele ning miks on tark ’otsida esiti Jumala riiki’?
8 Hoolimata meie ebatäiuslikkusest kiidab Jehoova armulikult heaks meie pühendumise. Ta alandub meieni, et meid otsekui tõmmata enda juurde. Nii õpetab ta meid seadma omale kõrgemaid eesmärke ja soove (Laul 113:6–8). Samal ajal on Jehoova teinud võimalikuks selle, et meil võivad olla temaga isiklikud suhted ning ta lubab meie eest hoolitseda, kui ’otsime esiti Jumala riiki ja tema õigust’. Kui me seda teeme ja oma vaimsust kaitseme, siis ta lubab, et kõike muud ’antakse meile pealegi’ (Matteuse 6:33).
9. Kes on „ustav ja mõistlik sulane” ning kuidas Jehoova selle „sulase” kaudu meie eest hoolitseb?
9 Jeesus Kristus valis omale 12 apostlit ja rajas aluse võitud kristlaste kogudusele, mida hakati nimetama „Jumala Iisraeliks” (Galaatlastele 6:16; Ilmutuse 21:9, 14). Hiljem kirjeldati seda kui „elava Jumala kogudust, tõe sammast ja alustuge” (1. Timoteosele 3:15). Jeesus nimetas selle koguduse liikmeid „ustavaks ja mõistlikuks sulaseks” ning „ustavaks ja mõistlikuks majapidajaks”. See ustav sulane on Jeesuse sõnul vastutav selle eest, et anda kristlastele ’määratud moona õigel ajal’ (Matteuse 24:3, 45–47; Luuka 12:42). Ilma toiduta me sureksime nälga. Sama kehtib ka vaimse toidu puhul – ilma selleta me jääksime nõrgaks ja meie vaimsus sureks. Seega on „ustava ja mõistliku sulase” olemasolu veel üks tõend selle kohta, et Jehoova hoolitseb meie eest. Hinnakem alati seda väärtuslikku vaimset toitu, mida meile selle „sulase” kaudu antakse (Matteuse 5:3, UM).
10. Miks on eluliselt tähtis käia koosolekutel korrapäraselt?
10 Vaimse toidu söömine hõlmab isiklikku uurimist. See hõlmab ka teiste kristlastega suhtlemist ja koguduse koosolekutel käimist. Kas sa mäletad täpselt, mida sa sõid kuus kuud või isegi kuus nädalat tagasi? Arvatavasti mitte. Ükskõik mida sa ka ei söönud, andis see roog sulle tarvilikke toitaineid, mida sa vajad elus püsimiseks. Ilmselt oled sa hiljemgi samasugust toitu söönud. Nii on ka vaimse toiduga, mida antakse kristlikel koosolekutel. Võib-olla ei mäleta me iga üksikasja, mida oleme koosolekutel kuulnud. Sarnast teavet on jagatud ka rohkem kui üks kord. Siiski on see vaimne roog ja eluliselt tähtis meie heaoluks. Meie koosolekutel on alati hea vaimne toit ja seda serveeritakse õigel ajal.
11. Millised kohustused meil on, kui käime kristlikel koosolekutel?
11 Kristlikel koosolekutel käimine paneb meie õlule ka ühe kohustuse. Kristlasi manitsetakse ’julgustama üksteist’ ja õhutama koguduseliikmeid „armastusele ja headele tegudele”. Kui valmistame ette kõigiks kristlikeks koosolekuteks, käime ja osaleme neil, tugevdab see igaüht isiklikult ja julgustab teisi (Heebrealastele 10:23–25, UM). Lapsed võivad mõnikord olla toidu suhtes valivad. Samamoodi võivad mõned vajada pidevat julgustust vaimse roa söömiseks (Efeslastele 4:13). On armastusväärne julgustada abivajajaid, et nad võiksid edeneda kristliku küpsuse poole. Apostel Paulus kirjutas küpsete kristlaste kohta: „Täisealiste jaoks on tahke roog, nende jaoks, kelle meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel” (Heebrealastele 5:14).
Kuidas oma vaimsuse eest hoolitseda
12. Kellel lasub peamine vastustus, et me jääksime tõe teele? Selgita.
12 Abikaasa või vanemad võivad meid julgustada tõeteel edasi käima. Niisamuti võivad kogudusevanemad teha karjasetööd, et hoolitseda karja eest, kes nende hoolde on antud (Apostlite teod 20:28). Kellel lasub aga peamine vastutus, et me püsiksime eluteel, mis põhineb tõel? See vastutus lasub meil igaühel endal, olenemata sellest, kas on rahulik või raske aeg. Mõtle järgmisele juhtumile.
13., 14. Kuidas me võime saada vajaduse korral vaimset abi, kui tuua võrdluseks lugu lambatallest?
13 Šotimaal sõid mõned lambatalled karjamaal rohtu, kuid üks neist eksis künka teisele poole ära ja kukkus kaljulõhesse. Ta ei saanud küll viga, kuid ta oli hirmunud ega suutnud sealt välja ronida. Nii hakkas ta haledalt määgima. Emalammas kuulis seda ja hakkas samuti määgima, kuni karjane tuli ja talle päästis.
14 Pane tähele, millises järjekorras sündmused arenesid. Lambatall kutsus abi, emalammas tegi omalt poolt kisa ning ergas karjus jooksis kohe looma päästma. Kui isegi noor loom ja tema ema suudavad tajuda ohtu ja kohe abi kutsuda, siis kas meie ei peaks sama tegema, kui komistame vaimselt või kogeme ootamatuid ohte Saatana maailmast? (Jakoobuse 5:14, 15; 1. Peetruse 5:8.) Me peaksime seda tegema ja eriti veel juhul, kui meil on vähe kogemusi ja kui oleme noored või olnud tões suhteliselt lühikest aega.
Jumala juhatuse järgimine toob õnne
15. Mida tundis üks naine, kui ta hakkas läbi käima kristliku kogudusega?
15 Mõtle, kui väärtuslik on Piibli mõistmine ja meelerahu, mida kogevad need, kes teenivad tõe Jumalat. Üks 70-aastane naine, kes oli käinud kogu oma elu anglikaani kirikus, oli nõus ühe Jehoova tunnistajaga Piiblit uurima. Varsti sai ta teada, et Jumala nimi on Jehoova. Samuti hakkas ta ütlema „aamen” südamlike avalike palvete lõpus, mida esitati kohalikus kuningriigisaalis. Ta ütles tundeliselt: „Selle asemel, et kujutada Jumalat ette meist surelikest kusagil kaugel ja kõrgel, võime ta otsekui tuua meie sekka nagu hea sõbra. Midagi sellist pole ma kunagi varem kogenud.” See huviline ei unusta ilmselt kunagi esimest muljet, mida tõde talle avaldas. Ärgem ka meie kunagi unustagem, kui väärtuslik oli tõde meie jaoks siis, kui me selle vastu võtsime.
16. a) Mis võib juhtuda, kui meie peamine eesmärk on saada palju raha? b) Kuidas me võime leida tõelist õnne?
16 Paljud arvavad, et kui neil oleks rohkem raha, oleksid nad õnnelikumad. Kui aga meie elu peamine eesmärk on saada raha, võime kogeda „äraarvamata palju hingevalu” (1. Timoteosele 6:10, Phillips). Mõtle, kui paljud ostavad loteriipileteid, raiskavad raha kasiinodes või hangeldavad hulljulgelt aktsiaturul, unistades suurest rahasummast. Imevähestele saab aga loodetud õnn osaks. Isegi nemad leiavad tihtipeale, et äkiline rikastumine ei too õnne. Otse vastupidi, püsiv õnn tuleneb Jehoova tahte täitmisest ning sellest, kui töötame koos kristliku kogudusega Jehoova püha vaimu juhtimisel ja tema inglite abiga (Laul 1:1–3; 84:5, 6; 89:16). Kui me seda teeme, võime kogeda ootamatuid õnnistusi. Kas tõde on ka sinu jaoks piisavalt väärtuslik, et võiksid kogeda taolisi õnnistusi?
17. Mida näitab apostel Peetruse suhtumise kohta see, et ta jäi nahaparkija Siimona kotta?
17 Mõtle apostel Peetruse kogemusele. Aastal 36 m.a.j tegi ta misjonireisi Saaroni tasandikule. Ta peatus Lüddas, kus ta ravis terveks halvatud mehe Ainease ning läks siis edasi sadamalinna Joppesse. Seal äratas ta üles Tabiita. Apostlite teod 9:43 ütleb: „Peetrus jäi mõneks päevaks Joppesse ühe nahkru Siimona juurde.” See põgus viide näitab, kui eelarvamustevabalt teenis Peetrus selle linna inimesi. Kuidas nii? Piibliõpetlane Frederic W. Farrar kirjutab: „Nahaparkija majja ei oleks asunud elama ükski range ja kindlameelne suulise [Moosese] Seaduse järgija. Selle töö tõttu puututi iga päev kokku mitmesuguste loomanahkade ja lihakehadega ning selle ametiga seotud ainetega. See oli ebapuhas ja vastik kõigi täpsete seadusejärgijate silmis.” Isegi kui Siimona mererannas asuv maja polnud parkimistöökojale väga lähedal, oli Siimon Farrari sõnul hõivatud äriga, millesse suhtuti vastikusega ja mis alandas igaühe eneseväärikust, kes sellega tegeles (Apostlite teod 10:6).
18., 19. a) Miks oli Peetrus oma nägemuse tõttu segaduses? b) Millise ootamatu õnnistuse sai Peetrus?
18 Eelarvamustevaba Peetrus võttis vastu Siimona külalislahkuse ja sai seal ootamatult Jumalalt juhatust. Ta nägi nägemust, kus tal kästi süüa loomi ja linde, mis olid juudi seaduse järgi ebapuhtad. Peetrus protesteeris, et ta pole kunagi „söönud seda, mis on keelatud ja roojane”. Talle öeldi aga kolm korda: „Mis Jumal on puhastanud, seda sina ära arva keelatuks!” Mõistagi oli Peetrus „iseeneses kahevahel, mis tema nähtud nägemus küll võiks tähendada” (Apostlite teod 10:5–17; 11:7–10).
19 Peetrus ei teadnud, et eelmisel päeval oli 50 kilomeetri kaugusel Kaisareast pagan nimega Korneelius saanud samuti ühe nägemuse. Jehoova ingel käskis Korneeliusel saata oma teenijad otsima Peetrust nahkur Siimona majast. Korneelius saatis oma teenijad Siimona majja ja Peetrus läks koos nendega tagasi Kaisareasse. Seal kuulutas ta Korneeliusele, tema sugulastele ja sõpradele. Selle tulemusena said nad esimesteks usklikeks ümberlõikamata paganate seast, kes said püha vaimu kui Kuningriigi pärijad. Need mehed olid küll ümberlõikamata, kuid kõik, kes kuulsid Peetrust, ristiti. See võimaldas nüüd rahvastel, kes olid olnud juutide silmis ebapuhtad, saada kristliku koguduse liikmeteks (Apostlite teod 10:1–48; 11:18). Milline suurepärane eesõigus Peetrusele! Ta pani tähele Jehoova juhatust ja tegutses usus ning kõik tänu sellele, et tõde oli tema jaoks väärtuslik.
20. Millist abi Jumal meile annab, kui paneme tõe oma elus esikohale?
20 Paulus innustab: „Et me tõtt taotledes armastuses kasvaksime kõiges selle sisse, kes on pea, Kristus” (Efeslastele 4:15, meie kursiiv). Tõepoolest, tõde võib tuua meile praegu võrreldamatut õnne, kui seame selle oma elus esikohale ja laseme Jehooval püha vaimu kaudu oma samme suunata. Pidagem ka meeles, et meie kuulutustööd toetavad pühad inglid (Ilmutuse 14:6, 7; 22:6). Milline au, et meil on selline abi töös, mida Jehoova on volitanud meid tegema! Kui jääme laitmatuks, saame kiita Jehoovat, tõe Jumalat, kogu igaviku vältel. Kas võib olla midagi veel väärtuslikumat? (Johannese 17:3.)
Mida me oleme õppinud?
• Miks paljud ei võta tõde vastu?
• Kuidas peaksid kristlased suhtuma Saatana maailma?
• Kuidas me peaksime suhtuma koosolekutesse ning miks?
• Milline kohustus on meil oma vaimsuse eest hoolitsemisel?
[Küsimused]
[Kaart/pilt lk 18]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
SUUR MERI
Kaisarea
SAARONI TASANDIK
Joppe
Lüdda
Jeruusalemm
[Pilt]
Peetrus järgis Jumala juhatust ja koges ootamatuid õnnistusi
[Allikaviide]
Kaart: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc
[Pilt lk 13]
Jeesus andis tõest tunnistust
[Pilt lk 15]
Nagu füüsiline toit, nii on ka vaimne toit meie heaoluks eluliselt tähtis