Ülemaailmne juhtimiskriis

See mees oli kirjanik ja luuletaja. Ta oli tuleviku suhtes väga optimistlik. Umbes 90 aastat tagasi kujutas ta vaimusilmas paika, „kus mõistus on hirmuta ja pead hoitakse püsti; kus teadmine on vaba; kus maailma pole kitsaste koduseintega lõhutud kildudeks; kus sõnad tulevad välja tõe sügavusest; kus väsimatu püüd sirutab käsivarred täiuslikkuse poole”.

SEE kirjanik väljendas lootust, et ühel päeval ärkab tema maa nagu ka kogu ülejäänud maailm just sellisesse paika. Kui see Nobeli auhinna saanud luuletaja oleks praegu veel elus, oleks ta kindlasti väga pettunud. Maailm on kõigist oma edusammudest ja läbimurretest hoolimata rohkem killustunud kui kunagi varem ja inimkonna üldine tulevikuväljavaade on tänini troostitu.

Kui ühelt talunikult küsiti, miks puhkes tema maal vastasleeride vahel järsku vägivald, osutas ta ühele põhjusele sõnadega: „Halbade juhtide pärast.” Ajaloolane Jonathan Glover mainis sama mõtet oma raamatus „Humanity–A Moral History of the Twentieth Century”, öeldes: „Genotsiid [sealsamas riigis] ei puhkenud äkitselt hõimudevahelise vihavaenu tagajärjel, vaid selle plaanisid inimesed, kes tahtsid võimu enda käes hoida.”

 Kui 1990-ndate alguses endise Jugoslaavia kahe vabariigi vahel sõda puhkes, kirjutas üks ajakirjanik: „Me elasime rõõmsalt üheskoos aastaid, nüüd aga oleme hakanud üksteise lapsi tapma. Mis on küll meiega lahti?”

Euroopast tuhandete kilomeetrite kaugusel asub India, artikli alguses mainitud luuletaja sünnimaa. Kirjanik Pranay Gupte märkis oma kõnes pealkirjaga „Kas India jääb püsima ühtse riigina?”: „Umbes 70 protsenti India arvukast rahvastikust on alla 30-aastased, kuid meil pole juhte, kes võiksid olla neile eeskujuks.”

Mõnes riigis on valitsuse liikmed pidanud korruptsioonisüüdistuste pärast ametist tagasi astuma. Seepärast on meil küllaga põhjust väita, et maailmas on juhtimiskriis. Selline olukord kinnitab ühe umbes 2600 aastat tagasi elanud prohveti sõnade õigsust. Ta ütles: „Inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23).

Kas on kuidagi võimalik tänapäeva maailma viletsat olukorda lahendada? Kes suudab juhtida inimesed maailma, kus ühiskond pole vaenutsemisest lõhestatud ega ela hirmu all, kus tõelisi teadmisi on vabalt ja küllaga saadaval, kus inimkond liigub täiuslikkuse poole?

[Pildi allikaviide lk 3]

Fatmir Boshnjaku