Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Lugejate küsimusi

Lugejate küsimusi

Lugejate küsimusi

Kas neitsi Maarja ebatäius avaldas negatiivset mõju Jeesuse eostamisele?

Seoses „Jeesuse Kristuse sündimisega” ütleb inspireeritud jutustus: „Kui ta ema Maarja oli kihlatud Joosepiga, siis ta leiti enne nende kokkusaamist käima peal olevat Pühast Vaimust” (Matteuse 1:18). Seega mängis Maarja raseduse puhul keskset rolli Jumala püha vaim.

Milline roll oli aga Maarjal? Kas tema munarakul oli üldse mingit osalust selles raseduses? Arvestades Jumala antud tõotusi Aabrahamile, Iisakile, Jaakobile, Juudale ja kuningas Taavetile – Maarja esivanematele –, pidi see laps olema nende lihane järeltulija (1. Moosese 22:18; 26:24; 28:10–14; 49:10; 2. Saamueli 7:16). Kuidas muidu saanuks Maarjale sündinud laps olla nende tõotuste õiguspärane pärija? Ta pidi olema tema päris poeg (Luuka 3:23–34).

Jehoova ingel ütles neitsi Maarjale: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa saad käima peale ning tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus” (Luuka 1:30, 31). Eostumiseks on vaja, et munarakk viljastuks. Ilmselt põhjustas Jehoova Jumal munaraku viljastumise Maarja ihus, kandes oma ainusündinud Poja elu vaimumaailmast üle maa peale (Galaatlastele 4:4).

Kas saab ebatäiusliku naise sel viisil eostatud lapse füüsiline organism olla täiuslik ja ilma patuta? Kuidas toimivad pärilikkusseadused, kui omavahel ristuvad täius ja ebatäius? Pidagem meeles, et Jumala Poja täiusliku elujõu ülekandmiseks ja eostamiseks kasutati püha vaimu. See kaotas igasuguse ebatäiuse Maarja munarakus ning niiviisi moodustus geenikombinatsioon, mis oli täiuslik algusest peale.

Kuidas Maarja munarakku ka ei viljastatud, võime olla kindlad, et Jumala püha vaimu tegevus tagas Jumala eesmärgi õnnestumise. Ingel Gabriel selgitas Maarjale: „Püha Vaim tuleb su peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind; sellepärast peab ka Püha, kes sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks” (Luuka 1:35). Jumala püha vaim moodustas otsekui kaitsva müüri, mis ei lasknud ebatäiusel ega mingil kahjulikul jõul rikkuda arenevat loodet pärast eostumist.

On seega selge, et Jeesus võlgneb oma täiusliku inimelu taevasele Isale, mitte ühelegi inimesele. Jehoova ’valmistas talle ihu’ ja seetõttu oli Jeesus eostamisest peale tõesti „laitmatu, eraldatud patustest” (Heebrealastele 7:26; 10:5).

[Pilt lk 19]

„Sa saad käima peale ning tood ilmale poja”