Valvakem, liikugem julgelt edasi!

Kokkuvõte erikoosolekutest

KES suudaks vastu vaielda sellele, et me elame „rasketel aegadel”? Jehoova tunnistajatena pole meiegi kaitstud praeguste „viimsete päevade” survete eest (2. Timoteosele 3:1–5). Me saame aga aru, et inimesed vajavad abi. Nad ei mõista maailmasündmuste tegelikku tähendust. Nad vajavad lohutust ja lootust. Milline on peamine viis kaasinimesi aidata?

Jumal on andnud meile ülesande jagada head sõnumit Jumala rajatud Kuningriigist (Matteuse 24:14). Inimesed peavad teada saama, et see taevane Kuningriik on inimkonna ainus lootus. Paraku ei suhtuta meie sõnumisse alati heatahtlikult. Mõnes kohas on meie töö keelustatud ja vendi kiusatakse taga. Ent me ei anna alla. Me usaldame täielikult Jehoovat ja oleme otsustanud püsida valvel, liikuda julgelt edasi ning kuulutada head sõnumit lakkamata (Apostlite teod 5:42).

See kindel otsus ilmnes selgelt erikoosolekutel, mis peeti 2001. aasta oktoobris. Laupäeval, 6. oktoobril toimus Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu aastakoosolek Ameerika Ühendriikides New Jersey osariigis Jersey City Jehoova tunnistajate kokkutulekusaalis. * Järgmisel päeval peeti veel neljas kohas lisakoosolekuid – kolm Ühendriikides ja üks Kanadas. *

Aastakoosoleku juhataja, Jehoova tunnistajate juhtiva kogu liige Samuel F. Herd viitas avasõnades Laulule 92:2, 5 ja märkis: „Me tahame olla tänulikud.” Viis aruannet maailma eri paigust näitasid, et meil on tõesti põhjust tänulikud olla.

Aruanded kaugelt ja lähedalt

Vend Alfred Kwakye jutustas kuulutustöö edenemisest Ghanas, mida varem tunti Kullaranniku nime all. Aastaid oli meie töö selles riigis keelatud. Inimesed tavatsesid küsida: „Miks selline keeld? Mida te teinud  olete?” See avas võimalusi tunnistuse andmiseks, selgitas vend Kwakye. Kui 1991. aastal keeld tühistati, oli Ghanas 34 421 Jehoova tunnistajat. Augustis aastal 2001 oli tunnistajate üldarv 68 152, mis tähendab 98-protsendilist kasvu. Kavas on ehitada 10 000–kohaline kokkutulekusaal. Tõepoolest, meie vaimsed vennad Ghanas kasutavad oma usuvabadust väga hästi ära.

Hoolimata poliitilistest rahutustest Iirimaal, osalevad meie vennad aktiivselt kuulutustöös ja neid austatakse nende erapooletuse pärast. Iirimaal on 115 kogudust ja 6 ringkonda, ütles harubüroo koordinaator Peter Andrews. Vend Andrews rääkis kogemuse 10-aastasest Liamist, kes koolis teistele kartmatult kuulutab. Liam andis oma 25 klassikaaslasele ja õpetajale „Minu piiblilugude raamatu”, mille on välja andnud Jehoova tunnistajad. Liam tahtis end lasta ristida, kuid temalt küsiti, kas ta ei ole selleks liiga noor. Liam vastas: „Tähtis ei peaks olema mitte minu vanus, vaid minu armastus Jehoova vastu. Oma ristimisega saan ma näidata, kui väga ma teda armastan.” Liam tahab saada misjonäriks.

1968. aastal oli Venezuelas 5400 hea sõnumi kuulutajat. Nüüd aga on seal üle 88 000 kuulutaja, märkis harubüroo koordinaator Stefan Johansson. Ja ilmselt võib oodata veelgi suuremat kasvu, kuna 2001. aasta mälestusõhtul viibis üle 296 000 inimese. 1999. aasta detsembris põhjustasid paduvihmad mudalaviine, mis arvestuste kohaselt surmasid ligi 50 000 inimest, sealhulgas palju tunnistajaid. Üks kuningriigisaal oli täis muda, nii et laeni jäi puudu veidi rohkem kui pool meetrit. Kui vendadel soovitati kuningriigisaalist loobuda, vastasid nad: „Mitte mingil juhul! See on meie kuningriigisaal ja me ei taha seda nüüd maha jätta.” Nad hakkasid kuningriigisaali korrastama – kõrvaldasid tonnide viisi muda, kive ja muud prahti. Saal tehti uuesti korda ja vennad ütlevad, et see on nüüd veel ilusam kui enne katastroofi.

Filipiinidel räägitakse 87 keelt ja dialekti, sõnas harubüroo koordinaator Denton Hopkinson. Viimasel teenistusaastal anti kogu Uue Maailma Pühakirjatõlge välja riigi kolmes peamises – sebu, iloko ja tagalogi –  keeles. Vend Hopkinson jutustas kogemuse üheksa-aastasest poisist, kes luges läbi raamatu „Good News–To Make You Happy” (Hea sõnum, mis teeb sind õnnelikuks), mille on välja andnud Jehoova tunnistajad. Ta tellis harubüroost veel teisi väljaandeid, mis ta samuti luges läbi, kuid ta pere seisis tema tegevuse vastu. Aastaid hiljem, kui ta meditsiinikoolis õppis, võttis ta harubürooga uuesti ühendust ja palus piibliuurimist. Ta ristiti 1996. aastal ja varsti alustas ta täisajalist teenistust. Praegu teenib ta koos oma naisega harubüroos.

„Puerto Ricos tegeletakse „tunnistajate eksportimisega”,” selgitas harubüroo koordinaator Ronald Parkin. Saarel on umbes 25 000 kuulutajat ja see arv on aastaid püsinud samasugusena. Miks? Arvestuste kohaselt „ekspordib” Puerto Rico Ameerika Ühendriikidesse aastas umbes tuhat kuulutajat, kellest paljud siirduvad sinna majanduslikel põhjustel. Vend Parkin rääkis pöördelisest kohtuotsusest, mis oli seotud 17-aastase Jehoova tunnistaja Luisiga, kellel oli leukeemia. Kuna Luis keeldus verest, anti asi kohtusse. Kohtunik tahtis temaga isiklikult rääkida ja külastas teda seepärast haiglas. Luis küsis temalt: „Miks on nii, et siis, kui ma panen toime mingi tõsise kuriteo, mõistetakse minu nagu täiskasvanu üle kohut, ent siis, kui ma tahan alluda Jumala käsule, koheldakse mind otsekui alaealist?” Kohtunik veendus selles, et Luis on küps alaealine, kes on võimeline enda eest otsustama.

Pärast kaugete maade aruandeid järgnesid intervjuud kauaaegsete Jehoova teenijatega, mida juhatas Ühendriikide harubüroo komitee liige Harold Corkern. Arthur Bonno on olnud täisajalises teenistuses 51 aastat ja teenib praegu Ecuadori harubüroo komitees. Angelo Catanzaro on täisajalises teenistuses olnud 59 aastat, enamiku neist aastatest on ta olnud ringkonnaülevaataja. Richard Abrahamson lõpetas Gileadi kooli 1953. aastal ja tal oli eesõigus juhtida tööd Taanis 26 aastat, enne kui ta naasis Brooklyni Peetelisse. Lõpuks oli kõigil suur rõõm kuulata 96-aastast Carey W. Barberit. Vend Barber, kes ristiti 1921. aastal, on olnud täisajalises teenistuses 78 aastat ja juhtiva kogu liige aastast 1978.

Innustavad kõned

Aastakoosolek koosnes mõtlemapanevatest ettekannetest. Vend Robert Wallen rääkis teemal „Rahvas, kes kannab Tema nime”. Me kanname Jumala nime ja me tegutseme rohkem kui 230 maal. Jehoova on andnud meile „tuleviku ja lootuse” (Jeremija 29:11). Me peame jätkuvalt edendama Jumala Kuningriigi huve ja jagama seda imelist lohutuse ja tröösti sõnumit (Jesaja 61:1). „Elagem iga päev oma nime Jehoova tunnistajad vääriliselt,” lõpetas vend Wallen (Jesaja 43:10).

Programmi viimane osa oli kõnesari, mille esitasid kolm juhtiva kogu liiget. Selle pealkiri oli „Valvake, seiske usus, olge mehed, saage tugevaks!” (1. Korintlastele 16:13).

Esmalt rääkis vend Stephen Lett teemal „Valvake sel hilisel tunnil”. Füüsiline uni on kingitus, selgitas vend Lett. See annab meile uut jõudu. Vaimne uni ei ole aga kunagi hea (1. Tessalooniklastele 5:6). Kuidas me võime vaimselt ärkvele jääda? Vend Lett loetles kolme vaimset „tabletti”: 1) ole aktiivne Issanda töös (1. Korintlastele 15:58), 2) teadvusta endale oma vaimsed vajadused (Matteuse 5:3), 3) võta vastu Piiblil põhinev nõuanne, et saaksid toimida targalt (Õpetussõnad 13:20).

Vend Theodore Jaracz pidas liigutava kõne pealkirjaga „Jää katsetes laitmatuks”. Vend Jaracz viitas kirjakohale Ilmutuse 3:10 ja küsis: „Mis on kiusatustund?” See kiusatus ehk katse tuleb „Issanda päeval”, milles me praegu elame (Ilmutuse 1:10). Katse keerleb võtmeküsimuse ümber: kas me oleme  Jumala Kuningriigi või Saatana kurja maailma poolt? Nii kaua, kuni see kiusatustund kestab, saavad meile osaks katsumused ja raskused. Kas me jääme Jehoovale ja ta organisatsioonile lojaalseks? „Me peame lojaalsust ilmutama üksikisikutena,” märkis vend Jaracz.

Lõpuks rääkis vend John E. Barr teemal „Saagem vaimsete inimestena vägevaks”. Ta juhtis tähelepanu kirjakohale Luuka 13:23–25 ja märkis, et meil tuleb pingutada, kui soovime ’minna sisse kitsast uksest’. Paljudel see ei õnnestu, kuna nad ei näe vaeva, et saada vägevaks. Kui me soovime saada küpseteks kristlasteks, peame õppima rakendama Piibli põhimõtteid kõigis elu valdkondades. Vend Barr innustas: „Ma arvan, et te olete minuga nõus, et praegu on aeg 1) hoida Jehoova kõiges esikohal, 2) saada vägevaks, 3) pingutada, et täita Jehoova tahet. Nii võime pääseda sisse kitsast uksest, mis viib imelisse igikestvasse ellu.”

Aastakoosolek hakkas juba lõppema, kuid vastamata oli jäänud veel üks küsimus: mis on 2002. teenistusaastal meie aastatekst? Sellele küsimusele vastati järgmisel päeval.

Lisakoosolek

Kui pühapäevahommikune lisakoosoleku programm peale hakkas, olid kõikide ootused suured. Programm algas sellenädalase „Vahitorni” uurimisartikli kokkuvõttega, millele järgnes lühike ülevaade aastakoosoleku kõrgpunktidest. Sellejärel tundsid kõik rõõmu kõnest, mis käsitles 2002. aasta teksti: „Tulge minu juurde ... ja mina kosutan teid” (Matteuse 11:28, UM). Kõne põhines uurimisartiklitel, mis avaldati hiljem 2001. aasta 15. detsembri „Vahitornis”.

Pärast seda jagasid oma muljeid 2001. aasta augustis Prantsusmaal ja Itaalias peetud „Jumala sõna õpetajate” erikonventide delegaadid. * Programmi kõrgpunkt saabus, kui külaliskõnelejad Brooklyni Peetelist esitasid kaks lõpukõnet.

Esimese kõne pealkiri oli „Lootkem julgelt Jehoovale neil rasketel aegadel”. Kõnepidaja selgitas järgmisi peamisi punkte: 1) Jehoovale julgelt lootmine on olnud Jumala rahvale alati väga tähtis. Piiblis on mitmeid eeskujusid inimestest, kes ilmutasid julgust ja usku, kui nad pidid seisma silmitsi vastupanuga (Heebrealastele 11:1–12:3). 2) Jehoova on andnud meile kindla aluse loota kõhklematult temale. Tema tööd ja Sõna kinnitavad meile, et ta hoolib oma sulastest ega unusta neid kunagi (Heebrealastele 6:10). 3) Eriti tänapäeval läheb vaja julgust ja lootust. Me oleme „vihaalused”, nagu Jeesus ennustas (Matteuse 24:9, EP 97). Selleks, et vastu pidada, peame lootma Jumala Sõnale, uskuma seda, et tema vaim on meiega, ja olema julged hea sõnumi kuulutajad. 4) Meil on tõendeid selle kohta, et me kogeme just praegu vastupanu. Kõiki liigutas see, kui kõneleja rääkis, milliste katsumustega peavad meie vennad seisma silmitsi Armeenias, Gruusias, Kasahstanis, Prantsusmaal, Turkmeenias ja Venemaal. Praegu on tõesti vaja olla julge ja loota Jehoovale.

Viimane kõneleja arendas teemat „Liikugem ühtselt edasi koos Jehoova organisatsiooniga”. Kõne puudutas mitmeid ajakohaseid punkte. 1) Jehoova rahva edasiliikumine leiab laialdast kajastust. Meie kuulutustöö ja  konvendid toovad meid avalikkuse ette. 2) Jehoova on kujundanud ühtse organisatsiooni. 29. aastal m.a.j võiti Jeesus püha vaimuga, et temas võetaks Jumala ühtsesse perre kokku „kõik” – need, kellel on taevane lootus, ja need, kellel on maine lootus (Efeslastele 1:8–10). 3) Konvendid on silmapaistev tõend meie rahvusvahelisest ühtsusest. See oli selgelt näha erikonventidel, mis peeti eelmise aasta augustis Prantsusmaal ja Itaalias. 4) Prantsusmaal ja Itaalias võeti vastu meelierutav resolutsioon. Kõnepidaja jagas mõningaid mõtteid sellest põnevast resolutsioonist. Resolutsiooni kogutekst on toodud allpool.

Viimase kõne lõpus luges külaliskõneleja ette liigutava teadaande juhtivalt kogult. Seal oli muu hulgas kirjas: „Praegu on aeg püsida ärkvel ja olla valvel, panna tähele, kuidas sündmused maailmaareenil arenevad. ... Me tahame, et te mõistaksite, et juhtiv kogu hoolib väga teist ja kogu Jumala rahvast. Õnnistagu Jehoova teid rikkalikult, kui te täidate kogu hingest tema tahet.” Jehoova rahvas on kõikjal otsustanud püsida neil rasketel aegadel ärkvel ja liikuda julgelt edasi koos Jehoova ühtse organisatsiooniga.

[Allmärkused]

[Kast/pildid lk 29–31]

Resolutsioon

Prantsusmaal ja Itaalias toimusid 2001. aasta augustis „Jumala sõna õpetajate” erikonvendid. Nendel konventidel esitati meelihaarav resolutsioon. Toome järgnevalt ära selle resolutsiooni teksti.

„MEILE Jehoova tunnistajatele, kes me oleme kogunenud siia „Jumala sõna õpetajate” konvendile, on jagatud ülimalt kasulikku õpetust. Selle õpetuse allikas on ilmselge. Õpetus ei pärine mitte inimestelt, vaid Temalt, keda muistne prohvet Jesaja kirjeldab kui „Suurimat Õpetajat” (Jesaja 30:20, UM). Pangem tähele Jehoova meeldetuletust tekstis Jesaja 48:17: „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima.” Kuidas ta seda teeb? Peamiselt Piibli, maailmas enim tõlgitud ja kõige laialdasema levikuga raamatu kaudu, milles öeldakse sõnaselgelt: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik” (2. Timoteosele 3:16).

Nüüdisaja inimkond vajab hädasti sellist kasulikku õpetust. Miks võib nii öelda? Millisele järeldusele jõuavad mõtlevad inimesed, pidades silmas praegust muutuvat ja keerulist maailmapilti? Otse öeldes mõistavad nad, et kuigi miljonid inimesed on saanud selle maailma haridussüsteemide kaudu õpetust, on kahetsusväärne, et neil puuduvad tõelised väärtushinnangud ning oskus eristada head kurjast (Jesaja 5:20, 21). Kõikjal vohab piibliline kirjaoskamatus. Kuigi arvutitehnika võimaldab juurdepääsu hiigelkogustes informatsioonile, jäävad saamata vastused sellistele olulistele küsimustele nagu: mis on elu eesmärk? kuidas mõista praeguse aja sündmusi? kas on olemas kindel tulevikulootus? kas kunagi saavutatakse tõeline rahu ja julgeolek? Lisaks võib raamatukogu riiulitelt leida kokku miljoneid lehekülgi hõlmavaid teatmeteoseid, mis käsitlevad praktiliselt kõiki inimtegevuse valdkondi. Hoolimata sellest kordab inimkond minevikus tehtud vigu. Kuritegevus lokkab. Ühed tõved, mille üle arvati olevat saavutatud võit, tulevad tagasi, samal ajal kui  teised, nagu näiteks AIDS, levivad hirmuäratava tempoga. Perekonnaelu laguneb hämmastava kiirusega. Reostus hävitab keskkonda. Terrorism ja massihävitusrelvad ohustavad rahu ja julgeolekut. Probleeme, millele ei leita lahendust, aina kuhjub. Mida oleks meil praegustel kriitilistel aegadel kohane teha, et kaasinimesi aidata? Kas on olemas õpetust, mis selgitaks inimkonna täbara olukorra põhjust ja mitte ainult ei näitaks teed paremasse ellu praegu, vaid ka pakuks kindlat ja helget tulevikulootust?

Meil on Pühakirjal põhinev ülesanne ’minna ja teha jüngriteks kõik rahvad, õpetades neid pidama kõike, mida Kristus meid on käskinud’ (Matteuse 28:19, 20). Jeesus Kristus andis selle käsu pärast oma surma ja ülestõusmist, kui talle anti kõik meelevald taevas ja maa peal. See ülesanne ületab oma tähtsuse poolest kõik inimeste ettevõtmised. Jumal peab esmatähtsaks meile antud ülesannet, mis keskendub nende inimeste vaimsete vajaduste rahuldamisele, kes tunnevad nälga õigluse järele. Pühakiri annab meile kindlad põhjused suhtuda sellesse ülesandesse tõsiselt.

Seepärast on sedalaadi tegevus meie elus esikohal. Jumala õnnistuse ja abiga saab see töö tehtud, hoolimata paljudest häirivatest asjaoludest, takistustest ning usuliste ja poliitiliste ringkondade vastuseisust, mille eesmärk on tõkestada selle ülemaailmse õpetustöö laienemist. Me loodame ja usume, et see töö läheb jõudsalt edasi ja jõuab suurejoonelise lõpuni. Miks me võime selles nii kindlad olla? Kuna Issand Jeesus Kristus on lubanud olla meiega selles Jumala antud töös kuni maailma-ajastu otsani.

Vaevatud inimkonna viimne tund läheneb. Me peame täitma oma praeguse ülesande, enne kui tuleb lõpp. Seega meie, Jehoova tunnistajad, otsustame:

Esiteks. Pühendunud jumalateenijatena otsustame hoida Kuningriigi huvid oma elus esikohal ja kasvada vaimselt edasi. Meie sellekohane palve on kooskõlas Laul 143:10 sõnadega: „Õpeta mind tegema sinu meelt mööda, sest sa oled mu Jumal!” See eeldab, et me oleme usinad õpilased, püüame lugeda Piiblit iga päev ja võtame aega isiklikuks uurimiseks. Et meie edenemine oleks ilmne kõikidele, peame mõistlikkuse piires tegema kõik, et valmistuda koguduse koosolekutel, ringkonna-, piirkonna-, üleriigilistel või rahvusvahelistel konventidel jagatavaks teokraatlikuks õppeks ning sellest täiel määral kasu saada (1. Timoteosele 4:15; Heebrealastele 10:23–25).

Teiseks. Selleks, et saada Jumala käest õpetust, peame sööma ainult tema lauast ja panema hoolsalt tähele Piibli hoiatust deemonite eksitava õpetuse eest (1. Korintlastele 10:21; 1. Timoteosele 4:1). Me võtame tarvitusele konkreetsed ettevaatusabinõud, et vältida kahjulikke mõjutusi – religioosseid valesid, mõttetuid targutusi, häbiväärseid seksuaalperverssusi, katkuna levivat pornograafiat, laostavat meelelahutust ning kõike muud, mis ei ole kooskõlas ’terve õpetusega’ (Roomlastele 1:26, 27; 1. Korintlastele 3:20; 1. Timoteosele 6:3; 2. Timoteosele 1:13). Lugupidamisest ’andide vastu inimeste näol’, kes on osavad õpetama seda, mis on kasulik, austame sügavalt nende pingutusi ja teeme kogu südamest nendega koostööd, et hoida kinni Jumala Sõna puhastest ja õiglastest moraalinormidest ning vaimsetest mõõdupuudest (Efeslastele 4:7, 8, 11, 12 (UM); 1. Tessalooniklastele 5:12, 13; Tiitusele 1:9).

Kolmandaks. Kristlike lapsevanematena püüame kogu südamest õpetada oma lapsi mitte ainult sõna, vaid ka eeskujuga. Meie esmane mure on õpetada neid ’lapsest saadik tundma pühi kirju, mis võivad neile tarkust anda päästeks’ (2. Timoteosele 3:15, EP 97). Me hoiame pidevalt meeles seda, et kui me kasvatame neid Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises, avab see neile parima võimaluse  kogeda jumalikku tõotust, et nende käsi käib hästi ja nad elavad kaua maa peal (Efeslastele 6:1–4).

Neljandaks. Kui meil on muresid või tõsiseid probleeme, teeme esmalt oma ’palve Jumalale teatavaks’ ja oleme kindlad, et „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest”, kaitseb meid (Filiplastele 4:6, 7). Võttes endi peale Kristuse ikke, leiame kosutust. Kuna me teame, et Jumal hoolib meist, ei kõhkle me heita oma muret tema peale (Matteuse 11:28–30; 1. Peetruse 5:6, 7).

Viiendaks. Väljendades Jehoovale oma tänu meile antud eesõiguse eest olla tema Sõna õpetajad, teeme pidevalt pingutusi, et ’jagada tõesõna õieti’ ja „täita oma ametit õieti” (2. Timoteosele 2:15; 4:5). Kuna me teame selgelt, mida see hõlmab, on meie südamesooviks otsida väärilisi inimesi ja kasvatada külvatud seemet edasi. Lisaks tahame rakendada oma õpetamisoskust paremini seeläbi, et juhatame tõhusalt üha enam koduseid piibliuurimisi. Sel teel saame toimida veelgi enam kooskõlas Jumala tahtega, et „kõik inimesed õndsaks saaksid ja tõe tunnetusele tuleksid” (1. Timoteosele 2:3, 4).

Kuuendaks. Paljude maade Jehoova tunnistajad on kogenud eelmisel ja käesoleval sajandil mitmesugust vastupanu ja tagakiusamist. Kuid Jehoova on olnud meiega (Roomlastele 8:31). Tema vääramatu Sõna kinnitab meile, et ei ole edu ’ühelgi relval, mis valmistatakse meie vastu’, et takistada, aeglustada või peatada Kuningriigi kuulutus- ja õpetustööd (Jesaja 54:17). Olgu parajal või ebasobival ajal, me ei või lakata tõest rääkimast. Meie kindel otsus on täita oma kuulutus- ja õpetustöö ülesannet pakilisustundega (2. Timoteosele 4:1, 2). Meie eesmärk on osaleda võimalikult täiel määral Jumala Kuningriigi hea sõnumi jagamises kõigist rahvustest inimestele. Seeläbi on neil jätkuvalt võimalik saada teadmisi pakutava igavese elu kohta uues õiglases maailmas. Jumala Sõna õpetajate ühtse rühmana oleme kindlalt otsustanud järgida Suure Õpetaja Jeesus Kristuse eeskuju ja peegeldada tema jumalikke omadusi. Me teeme kõike seda meie Suurima Õpetaja ja Eluandja Jehoova Jumala auks ja kiituseks.

Kõik selle piirkonnakonvendi kohalviibijad, kes pooldavad selle resolutsiooni vastuvõtmist, öelgu JAH!”

Kui resolutsiooni lõppküsimus esitati otsustamiseks Prantsusmaa kolmele konvendile kogunenud 160 000 inimesele ja Itaalia üheksale konvendile kogunenud 289 000 inimesele, kõlas kõuena delegaatide paljukeelne „Jah!”.