Jumala seadused on meile kasulikud

„Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust!” (LAUL 119:97)

1. Kuidas üldiselt suhtutakse Jumala seadustele kuuletumisse?

JUMALA seadustele kuuletumine ei ole tänapäeval populaarne. Paljude meelest on mingile nähtamatule kõrgemale autoriteedile allumine mõttetu. Me elame moraalse relativismi ajajärgul, mil piirid õige ja vale vahel ei ole selged ning paljud valdkonnad on hallid (Õpetussõnad 17:15; Jesaja 5:20). Ilmaliku ühiskonna tavalist mõtteviisi peegeldab üks hiljutine küsitlus, kust selgus, et „enamik ameeriklasi tahab ise otsustada, mis on õige, hea ja mõttekas”. Nad ei poolda „ranget Jumalat ega karme reegleid. Nad ei taha tugevate moraalsete ega muude veendumustega ülemaid”. Üks sotsiaalanalüütik märkis, et tänapäeval „oodatakse inimestelt, et nad ise otsustaksid, mida tähendab hea ja voorusliku elu elamine”. Ta jätkas: „Kõik kõrgemad võimud peavad kohandama oma käsud inimeste vajadustega.”

2. Kuidas on esmakordne seaduse mainimine Piiblis tihedalt seotud Jumala õnnistuse ja heakskiiduga?

² Kuna nii paljud seavad kahtluse alla Jehoova seaduste väärtuse, tuleb meil tugevdada oma veendumust selles osas, et Jumala mõõdupuud on meile kasulikud. Huvitav on arutleda Piibli jutustuse üle, kus esimest korda mainitakse seadust. 1. Moosese 26:5 on kirjas Jumala sõnad: „Aabraham ... pidas, mis ma käskisin pidada – mu käske, seadlusi ja õpetusi.” Need sõnad öeldi sajandeid enne seda, kui Jehoova andis Aabrahami järeltulijatele üksikasjaliku seaduskogu. Kuidas Jumal tasus Aabrahamile sõnakuulelikkuse eest, sealhulgas ka kuulekuse eest Tema seadustele? Jehoova Jumal lubas talle: „Sinu soo nimel õnnistavad endid kõik maailma rahvad” (1. Moosese 22:18). Kuulekus Jumala seadustele on seega tihedalt seotud tema õnnistuse ja heakskiiduga.

3. a) Millist tunnet Jehoova käsuõpetuse vastu väljendas üks laulukirjutaja? b) Milliseid küsimusi võiksime arutada?

³ Üks laulukirjutaja – arvatavasti oli ta Juuda prints ja tulevane kuningas – väljendas tundeid, mida tavaliselt seaduse vastu ei tunta. Ta hüüatas Jumala poole pöördudes: „Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust!” (Laul 119:97, meie kursiiv). See polnud vaid hetkeline tundepuhang. Laulukirjutaja väljendas armastust Jumala tahte vastu, mis on kirja pandud Tema seadusse ehk käsuõpetusse. Jeesus Kristusel, Jumala täiuslikul Pojal, olid samasugused tunded. Jeesust kirjeldati prohvetlikult ütlemas: „Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu  käsuõpetus on mu sisemuses!” (Laul 40:9; Heebrealastele 10:9). Mida öelda aga meie kohta? Kas me täidame meelsasti Jumala tahet? Kas me oleme veendunud Jehoova seaduste kasulikkuses? Milline roll on Jumala seadustele kuuletumisel meie kummardamisviisis, igapäevaelus, otsuste langetamises ja suhetes teistega? Et Jumala käsuõpetust armastada, oleks hea mõista, miks Jumalal on õigus seadusi luua ja kehtima panna.

Jehoova on õiguspärane Seaduseandja

4. Miks on Jehoova kõrgeim õiguspärane Seaduseandja?

⁴ Loojana on Jehoova universumi kõrgeim õiguspärane Seaduseandja (Ilmutuse 4:11). Prohvet Jesaja ütles: „Jehoova on meie käsuandja” (Jesaja 33:22). Ta on teinud füüsikaseadused, mille järgi toimib elav ja elutu loodu (Iiob 38:4–38; 39:1–12; Laul 104:5–19). Jumala looduna allub inimene Jehoova füüsikaseadustele. Inimesel on küll vaba tahe ja ta on võimeline mõtlema, ent õnnelik on ta ainult siis, kui ta allub Jumala moraaliseadustele ja tema teenimist puudutavatele seadustele (Roomlastele 12:1; 1. Korintlastele 2:14–16).

5. Kuidas osutub Galaatlastele 6:7 põhimõte tõeks Jumala seaduste puhul?

⁵ Me teame, et Jehoova füüsikaseadused ei muutu (Jeremija 33:20, 21). Kui inimene läheb vastuollu mõne füüsikaseadusega, näiteks gravitatsiooniseadusega, on sellel ka vastavad tagajärjed. Niisamuti on Jumala moraaliseadustega. Need ei muutu ja karistamatult ei saa neist mööda hiilida või neid rikkuda. Need on kehtestatud sama kindlalt kui loodusseadused, ehkki nende rikkumise tagajärgi ei pruugi otsekohe kogeda. „Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” (Galaatlastele 6:7; 1. Timoteosele 5:24.)

Jehoova seaduse ulatus

6. Milliseid valdkondi Jumala seadused hõlmavad?

⁶ Üks silmapaistev näide Jumala seadusest oli Moosese Seadus (Roomlastele 7:12). Aja möödudes Jehoova Jumal asendas Moosese Seaduse „Kristuse seadusega” (Galaatlastele 6:2; 1. Korintlastele 9:21; EP 97). * Kuna me oleme kristlastena „vabaduse täiusliku käsu” all, siis mõistame, et Jumal ei piirdu juhtnööride andmisel vaid teatavate eluvaldkondadega, nagu doktriinlikud tõekspidamised või kombetalitused. Tema mõõdupuud käivad kõigi eluvaldkondade kohta, sealhulgas pere- ja ärisuhted, käitumine vastassugupoolega, suhtumine kaaskristlastesse ja osalemine õiges kummardamises (Jakoobuse 1:25, 27).

7. Nimeta mõningaid olulisi Jumala seadusi.

⁷ Piibel ütleb näiteks: „Hoorajad ja ebajumala kummardajad ja abielurikkujad ja salajased ropud ja poisipilastajad [„mehed, kes magavad meestega”, UM] ja vargad ja ahned, joodikud, pilkajad ja anastajad ei päri Jumala riiki!” (1. Korintlastele 6:9, 10). Tõepoolest, abielurikkumine ja hoorus pole lihtsalt „armuafäärid”. Homoseksuaalsus pole vaid „alternatiivne eluviis”. Nõnda rikutakse Jehoova seadust. Sama lugu on ka varastamise, valetamise ja laimamisega (Laul 101:5; Koloslastele 3:9; 1. Peetruse 4:15). Jakoobus mõistis hukka hooplemise ning Paulus soovitas meil hoiduda „rumalatest sõnadest” ja „sündsusetust lõõpimisest” (Efeslastele 5:4, EP 97; Jakoobuse 4:16). Kristlased peavad kõiki neid käitumisreegleid Jumala täiusliku käsuõpetuse osaks (Laul 19:8).

8. a) Milline on Jehoova käsuõpetus? b) Mis on vastega „käsuõpetus” tõlgitud heebreakeelse sõna peamine tähendus?

⁸ Sellised põhireeglid Jehoova Sõnas näitavad, et tema käsuõpetus on midagi rohkemat kui vaid nimekiri külmadest ja rangetest määrustest. See rajab aluse tasakaalukale ja edukale elule ning toob kasu kõigis käitumisvaldkondades. Jumala käsuõpetus on ülesehitav, eetiline ja õpetlik (Laul 119:72). Sõna „käsuõpetus” ehk seadus, mida laulukirjutaja kasutas,  on tõlgitud heebreakeelsest sõnast too·raaʹ. Üks piibliõpetlane ütleb: „See sõna on moodustatud verbist, mis tähendab juhtima, suunama, edasi lükkama. See ... tähendab seega käitumisreeglit.” Laulukirjutaja jaoks oli käsuõpetus kingitus Jumalalt. Kas me ei peaks seda samamoodi hindama ja laskma sel oma elu kujundada?

9., 10. a) Miks me vajame usaldusväärset juhatust? b) Ainult mil viisil võib meie elu olla meeldiv ja edukas?

⁹ Kõik loodud vajavad usaldusväärset juhtimist ja suunamist. Nii on see ka Jeesuse ja teiste inglite puhul, kes on inimesest kõrgemal positsioonil (Laul 8:6; Johannese 5:30; 6:38; Heebrealastele 2:7; Ilmutuse 22:8, 9). Kui need täiuslikud olendid saavad kasu Jumala juhatusest, siis kui palju enam peab see paika ebatäiuslike inimeste puhul! Inimajalugu ja meie isiklikud kogemused on tõestanud prohvet Jeremija sõnade õigsust. Ta ütles: „Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23).

¹⁰ Kui soovime, et meie elu oleks meeldiv ja edukas, peame otsima Jumalalt juhatust. Kuningas Saalomon tunnistas, kui ohtlik on elada oma käitumisnormide järgi ja mitte sõltuda Jumala juhatusest: „Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõppeks on see surma tee!” (Õpetussõnad 14:12).

Miks pidada Jehoova seadust kalliks

11. Miks me peaksime soovima Jumala seadust mõista?

¹¹ Meil oleks hea arendada tõsimeelset soovi mõista Jehoova seadust. Laulukirjutaja väljendas sellist igatsust, kui ta ütles: „Ava mu silmad vaatlema su käsuõpetuse imesid!” (Laul 119:18). Mida rohkem me õpime tundma Jumalat ja tema teid, seda sügavamalt me mõistame Jesaja sõnade tõepärasust: „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima! Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske!” (Jesaja 48:17, 18). Jehoova soovib väga, et tema rahvas ei kogeks viletsust, vaid tunneks tema käskude järgimise tulemusel elust rõõmu. Uurigem mõningaid peamisi põhjusi, miks me peaksime Jumala seadust kalliks pidama.

12. Miks on Jehoova parim Seaduseandja, kui pidada silmas tema teadmisi meie kohta?

¹² Jumala seaduse on andnud Isik, kes tunneb meid kõige paremini. Kuna Jehoova on meie Looja, siis on loogiline, et ta tunneb inimesi läbi ja lõhki (Laul 139:1, 2; Apostlite  teod 17:24–28). Lähedased sõbrad, sugulased ja isegi meie vanemad ei saa meid tunda nii hästi kui Jehoova. Jumal tunneb meid koguni paremini kui me ise! Meie Looja mõistab erakordselt hästi meie vaimseid, emotsionaalseid, intellektuaalseid ja füüsilisi vajadusi. Pöörates meile tähelepanu, näitab ta, et mõistab täielikult meie füüsilist ehitust, soove ja püüdlusi. Jehoova mõistab meie puudusi, kuid ta ka teab, mil määral me oleme võimelised head tegema. Laulukirjutaja ütleb: „Ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” (Laul 103:14). Me võime tunda end vaimselt turvalisena, kui püüame käia Jumala seaduse järgi ja alluda heal meelel tema juhtimisele (Õpetussõnad 3:19–26).

13. Miks me võime kindlad olla, et Jehoova tahab meile parimat?

¹³ Jumaliku seaduse on andnud Isik, kes meid armastab. Jumal on väga huvitatud meie igavesest heaolust. Ta maksis enda jaoks väga kõrget hinda, kui andis oma Poja „lunaks paljude eest” (Matteuse 20:28). Jehoova on lubanud, et ta ’ei lase meid rohkem kiusata kui me suudame kanda’ (1. Korintlastele 10:13). Piibel kinnitab meile, et Jehoova ’peab hoolt meie eest’ (1. Peetruse 5:7). Pole kedagi teist peale Jehoova, kes tahaks nii armastavalt jagada inimestele kasulikke juhendeid. Ta teab, mis on meile hea ning kus läheb piir õnne ja kurbuse vahel. Me oleme küll ebatäiuslikud ja teeme vigu, ent kui taotleme õiglust, ilmutab ta meie vastu armastust viisidel, mille tulemuseks on elu ja õnnistused (Hesekiel 33:11).

14. Mille poolest erineb Jumala seadus inimeste ideedest?

¹⁴ Jumala seaduse muutumatus annab meile kindlustunde. Praegustel segastel aegadel on Jehoova nagu kindel kalju, mis püsib igavesest igavesti (Laul 90:2). Ta ütles enda kohta: „Mina, Jehoova, ei ole ennast muutnud” (Malakia 3:6). Piiblisse kirjapandud Jumala mõõdupuud on täiesti usaldusväärsed, mitte nagu inimideed, mis vesiliiva sarnaselt on ebapüsivad (Jakoobuse 1:17). Näiteks on psühholoogid aastaid propageerinud laste vabakasvatust, kuid nüüd on mõned neist meelt muutnud ja tunnistanud selle nõuande ekslikkust. Ilmalikud mõõdupuud ja juhtnöörid selles küsimuses otsekui kõiguksid tuule käes edasi-tagasi. Jehoova Sõna on aga kõikumatu. Sajandeid on Piibel õpetanud, kuidas lapsi armastusega kasvatada. Apostel Paulus kirjutas: „Isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi!” (Efeslastele 6:4, EP 97). Kui julgustav on teada, et me võime Jehoova mõõdupuid usaldada! Need ei muutu.

Õnnistused Jumala seaduste järgimisest

15., 16. a) Mis on tulemuseks, kui me elame Jehoova mõõdupuude järgi? b) Kuidas võivad Jumala seadused osutuda mõistlikuks juhiseks abielus?

¹⁵ Jumal ütles prohvet Jesaja kaudu: „Minu sõna, mis lähtub mu suust ... saadab korda, milleks ma selle läkitasin!” (Jesaja 55:11). Sama kindel on ka see, et kui me püüame innukalt järgida tema Sõnas toodud norme, siis saavutame edu, teeme häid asju ja leiame õnne.

¹⁶ Mõelgem, kuidas Jumala seadused on mõistlikuks juhiseks abielu edukaks muutmisel. „Abielu olgu igapidi au sees,” kirjutas Paulus, „ja abieluvoodi rüvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid” (Heebrealastele 13:4). Abikaasad peaksid olema teineteise vastu lugupidavad ja armastavad: „Armastage oma naist nagu iseennast; aga naine  kartku meest [„naisel peaks olema sügav lugupidamine oma mehe vastu”, UM]” (Efeslastele 5:33). Vajaminevat armastust kirjeldatakse 1. Korintlastele 13:4–8: „Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha; ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik! Armastus ei hävi ilmaski!” Sellise armastusega abielu ei hävi ilmaski.

17. Miks on kasulik rakendada ellu Jehoova mõõdupuid alkoholi tarvitamise kohta?

¹⁷ Teiseks tõestab Jehoova mõõdupuude kasulikkust see, et ta mõistab hukka joomarluse. Ta ei kiida heaks isegi neid, kes ’tarvitavad liialt veini’ (1. Timoteosele 3:3, 8, EP 97; Roomlastele 13:13). Paljud, kes eiravad Jumala mõõdupuid selles küsimuses, kannatavad haiguste all, mida põhjustab või süvendab liigjoomine. Kuna mõned pole hoolinud Piibli nõuandest olla mõõdukad, on neile saanud harjumuseks liiga palju juua, et end nii-öelda lõdvestada. Liigjoomisest tuleneb palju probleeme, sealhulgas lugupidamise kaotus, pingelised peresuhted või perekonna lagunemine, raisatud sissetulek ja töökohakaotus (Õpetussõnad 23:19–21, 29–35). Kas pole tõsi, et Jehoova mõõdupuud alkoholi tarvitamise kohta on meile kaitseks?

18. Kas Jumala seadused on praktilised rahaasjades? Selgita.

¹⁸ Jumala mõõdupuud on osutunud praktiliseks ka rahaasjades. Piibel innustab kristlasi  olema ausad ja hoolsad (Luuka 16:10; Efeslastele 4:28; Koloslastele 3:23). Selle nõuande ellurakendamise tõttu on paljusid kristlasi edutatud või nad on säilitanud oma töökoha, samal ajal kui teisi on vallandatud. Majanduslikult kasulik on hoiduda ka sellistest pühakirjavastastest harjumustest ja sõltuvustest nagu hasartmängud, suitsetamine ja uimastite tarvitamine. Kahtlemata võid sa tuua veel teisigi näiteid Jumala mõõdupuude järgimise majanduslikust praktilisusest.

19., 20. Miks on tark Jumala seadused omaks võtta ja neid järgida?

¹⁹ Ebatäiuslikud inimesed võivad kergesti Jumala seadustest ja mõõdupuudest kõrvale kalduda. Mõtle iisraellastele Siinai mäe juures. Jumal ütles neile: „Kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast.” Nad vastasid: „Me teeme kõik, mis Jehoova on öelnud!” Ometi käitusid nad täiesti vastupidi! (2. Moosese 19:5, 8; Laul 106:12–43.) Võtkem siis omaks Jumala mõõdupuud ja järgigem neid.

²⁰ Me toimime targasti ja kogeme õnne, kui hoiame kõvasti kinni Jehoova võrreldamatutest seadustest, mille abil ta aitab meil oma elu suunata (Laul 19:8–12). Et seda edukalt teha, tuleb meil mõista ja kalliks pidada Jumala põhimõtteid. Sellest räägib järgmine artikkel.

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Miks me võime kindlad olla, et Jumala seadused on meile kasulikud?

• Miks me peaksime Jehoova seadust kalliks pidama?

• Millistes valdkondades on Jumala seadused kasulikud?

[Küsimused]

[Pilt lk 13]

Aabraham koges rikkalikke õnnistusi Jehoova seadusele kuuletumise eest

[Pildid lk 15]

Tänapäeva kiire elu mured tõmbavad paljusid Jumala seadusest eemale

[Pilt lk 17]

Jumala seadus on püsiv ja muutumatu nagu majakas kaljul