Kuidas poeg aitas isa

INGLISMAAL elav James, kes on veidi üle kolmekümne, kannatab raske vaimse puude ja kerge autismi all. Ometi on ta juba hulk aastaid käinud koos ema ja õega Jehoova tunnistajate koosolekutel. Ent tema isa polnud nende tõekspidamiste vastu erilist huvi ilmutanud. Ühel õhtul pärast koosolekut, kus oli tehtud näitlik esitlus selle kohta, kuidas kutsuda tuttavat inimest Kristuse surma mälestusõhtule, suundus James kiiresti oma tuppa. Murelik ema järgnes talle ning nägi, kuidas ta palavikuliselt lappab ajakirjade „Vahitorn” ja „Ärgake!” vanu numbreid. James valis välja ajakirja, mille tagakaanele oli trükitud mälestusõhtu kutse, ning tõttas isa juurde. Ta osutas kõigepealt pildile, siis aga isale ning lausus: „Sina!” Jamesi ema ja isa vaatasid üksteisele hämmeldunult otsa, mõistes, et ta kutsub isa mälestusõhtule. Isa ütles, et võiks minna küll.

Mälestusõhtu päeval suundus James isa riidekapi juurde, valis välja püksipaari, tõi selle isale ning osutas žestidega, et tal tuleks need jalga panna. Isa aga ütles, et tema koosolekule ei lähe. Niisiis tuli Jamesil vaid koos emaga kuningriigisaali minna.

Ent mõni aeg hiljem hakkas James üha enam vastu punnima, kui ema püüdis teda koguduse koosolekule minekuks valmis seada, ning eelistas selle asemel koos isaga koju jääda. Ühel pühapäevahommikul hakkas James taas vastu, kui ema üritas teda koosolekule minekuks valmis seada. Ema suureks üllatuseks lausus isa Jamesile: „James, kas lähed täna koosolekule, kui mina ka lähen?” Jamesi nägu lõi särama. Ta embas isa ja lausus: „Jah!” ning kõik kolm läksid kuningriigisaali.

Sellest päevast alates hakkas Jamesi isa käima kõigil pühapäevastel koosolekutel ning teatas peagi, et edenemise nimel tuleks tal hakata ka teistel koosolekutel käima (Heebrealastele 10:24, 25). Seda ta tegigi ning kaks kuud hiljem hakkas ta korrapäraselt Piiblit uurima. Ta tegi kiireid edusamme, võttis peagi ette vajalikke muudatusi oma elus ning hakkas varsti osalema Kuningriigi kuulutustöös. Piibliuurimise alustamisest oli möödunud aasta, kui ta pühendas oma elu Jehoovale ning sümboliseeris seda veeristimisega. Praegu teenib ta oma koguduses teenistusabilisena. Nüüd teenivad kõik pereliikmed ühtselt Jehoovat.