Kes on Jumal?

„JUMAL on nimetus, mida üldiselt omistatakse universumi kõrgeimale algpõhjusele ja väele, kellele osutatakse usulist andumust,” ütleb „The Encyclopedia Americana”. Ühe definitsiooni kohaselt on Jumal „ülim realiteet”. Milline on see aukartustäratav realiteet oma olemuselt?

On siis Jumal mitteisikuline jõud või reaalne isik? Kas tal on nimi? Kas ta on kolmainsus, nagu paljud usuvad? Kuidas me võime Jumalat tundma õppida? Piibel annab nendele küsimustele ausad ja rahuldustpakkuvad vastused. Tegelikult Piibel isegi innustab meid otsima Jumalat, öeldes: „Tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist” (Apostlite teod 17:27).

Kas mitteisikuline vägi või reaalne isik?

Paljud, kes usuvad Jumalat, peavad teda väeks, mitte isikuks. Näiteks mõnes kultuuris samastatakse jumalaid loodusjõududega. Paljud, kes on uurinud tõendeid, mida on hangitud tänu universumi struktuuri ja maakera eluslooduse teaduslikele uuringutele, on jõudnud järeldusele, et kõigel peab olema mingi Algpõhjus. Ent nad hoiduvad seostamast seda Põhjust isikuga.

Kuid kas ei osuta loodu keerulisus mitte sellele, et Algpõhjusel pidi olema kõrge intelligents? Intelligents aga eeldab mõistust. Kogu loodu taga olev ülev mõistuslikkus kuulub isikulisele Jumalale. Jah, Jumalal on keha, kuid mitte füüsiline nagu meil, vaid vaimne keha. „Sest kui on olemas maine ihu,” ütleb Piibel, „siis on ka olemas vaimne ihu” (1. Korintlastele 15:44). Selgitades Jumala olemust, ütleb Piibel selgesõnaliselt: „Jumal on Vaim” (Johannese 4:24). Vaim on meist täiesti erinev eluvorm ja ta on inimsilmale nähtamatu (Johannese 1:18). On olemas ka sellised nähtamatud vaimud, kes on loodud. Need on inglid, „Jumala lapsed” (Iiob 1:6; 2:1).

Kuna Jumalal, keda keegi pole loonud, on vaimne keha, peab tal loogiliselt võttes olema ka elupaik. Viidates vaimumaailmale, ütleb Piibel, et taevas on Jumala „asupaik” (1. Kuningate 8:43). Ka piiblikirjutaja Paulus teatab: „Kristus läks taevasse enesesse, et ilmuda Jumala palge ette meie eest” (Heebrealastele 9:24).

 Piiblis kasutatakse sõna „vaim” ka teises tähenduses. Palvetades Jumala poole, ütles laulukirjutaja: „Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse” (Laul 104:30). See vaim ei ole mitte Jumal ise, vaid tema tegev jõud, mille ta välja saadab ehk mida ta kasutab oma tahte täitmiseks. Jumal lõi selle vaimu abil füüsilised taevad, maa ning kogu eluslooduse (1. Moosese 1:2; Laul 33:6). Seda vaimu nimetatakse pühaks vaimuks. Jumal kasutas oma püha vaimu ka selleks, et inspireerida mehi, kes kirjutasid Piibli (2. Peetruse 1:20, 21). Seega on püha vaim nähtamatu tegev jõud, mida Jumal kasutab oma eesmärkide täideviimiseks.

Jumalal on ainulaadne nimi

Piiblikirjutaja Agur küsis: „Kes on kogunud tuule oma pihkudesse? Kes on mähkinud vee vaibasse? Kes on paigale pannud kõik maaääred? Mis on ta nimi ja mis on ta poja nimi?” (Õpetussõnad 30:4). Teisisõnu küsis Agur: „Kas sa tead selle inimese nime või suguvõsaliini, kes on teinud kõik need asjad?” Ainult Jumalal on väge juhtida loodujõudusid. Ent kuigi loodu annab võimsat tunnistust Jumala olemasolust, ei paljasta ta Jumala nime. Tegelikult ei oleks meil mitte kuidagi võimalik Jumala nime teada saada, kui ta seda meile ise ei avaldaks. Ja ta ongi seda teinud. „Mina olen Jehoova,” ütleb Looja, „see on mu nimi” (Jesaja 42:8).

Jumala ainulaadset nime Jehoova esineb ainuüksi Heebrea Kirjades peaaegu 7000 korda. Jeesus Kristus tegi selle nime teistele teatavaks ja tõi sellele kiitust (Johannese 17:6, 26). Seda nime võib leida ka Piibli viimases raamatus kasutatud väljendist „Halleluuja”, mis tähendab „kiitke Jaahi”, mis on Jehoova nime lühivorm (Ilmutuse 19:1–6). Ent paljudes nüüdisaja Piiblites leidub seda nime haruharva. Üldjuhul kasutatakse nendes sõna „ISSAND” või „JUMAL”, mis on kirjutatud suurte tähtedega, eraldamaks seda tavalistest tiitlitest „Issand” ja „Jumal”. Mõned õpetlased arvavad, et Jumala nime võidi ehk hääldada sõnana „Jahve”.

Miks on inimestel nii erisuguseid arusaamu universumi kõrgeima Isiku nimest? Kõik  sai alguse sellest, kui sajandeid tagasi lakkasid juudid ebausu tõttu Jumala nime välja ütlemast ja asendasid Pühakirja lugedes seda nime tähistava heebrea sõna alati sõnadega „Suveräänne Issand”. Kuna piibliaegade heebrea keeles ei pandud kirja täishäälikuid, ei ole mitte kuidagi võimalik kindlaks teha, kuidas Mooses, Taavet või teised muistsel ajal elanud inimesed hääldasid neid Jumala nime tähistavaid tähti. Eestipärane hääldus „Jehoova” ja selle vaste paljudes keeltes on olnud kasutusel sajandeid ning on ka tänapäeval üldtuntud (2. Moosese 6:3; Jesaja 26:4).

Kuigi ei olda päris kindlad selles, kuidas muistse aja heebrealased Jumala nime hääldasid, ei ole selle nime tähendus sugugi teadmata. Jumala nimi tähendab „tema põhjustab [kellekski, millekski] saamist”. Seeläbi määratleb Jehoova Jumal end Suure Eesmärgiteostajana. Ta põhjustab alati oma eesmärkide ja tõotuste täitumise. Ainult tõeline Jumal, kellel on väge kõige selle teostamiseks, võib seda nime õigusega kanda (Jesaja 55:11).

Vaieldamatult aitab nimi Jehoova eristada Kõikvõimast Jumalat kõigist teistest jumalatest. Just sellepärast esinebki see nimi Piiblis nii sageli. Kuigi paljudes tõlgetes Jumala nime ei kasutata, ütleb Laul 83:19 selgelt: „Sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” Teenistustöö käigus õpetas Jeesus oma järelkäijaid: „Teie palvetage siis nõnda: meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi” (Matteuse 6:9). Niisiis on meil kohane kasutada Jumala nime, kui me tema poole palvetame, temast räägime või teda teiste kuuldes kiidame.

Kas Jeesus on Jumal?

Jehoova Jumal näitab selgelt, kes ta Poeg on. Matteuse evangeeliumi ülestähenduse järgi pärast seda, kui Jeesus ristiti, „kostis taevast hääl, mis ütles: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!”” (Matteuse 3:16, 17). Jeesus Kristus on Jumala Poeg.

Mõned usklikud aga väidavad, et Jeesus on Jumal. Teised arvavad, et Jumal on Kolmainsus. Seda õpetuse kohaselt, mis ütleb: „Isa on Jumal, Poeg on Jumal ja Püha Vaim on Jumal; siiski pole nad kolm Jumalat, vaid üks Jumal.” Arvatakse, et need kolm „on ühtmoodi igavesed ja võrdsed”. („The Catholic Encyclopedia”.) Kas neil on õigus?

Inspireeritud Pühakiri ütleb Jehoova kohta: ’Sina, Jumal, oled igavesest igavesti!’ (Laul 90:2). Tema on „ajastute Kuningas”, ilma alguse ja lõputa (1. Timoteosele 1:17). Jeesus seevastu on „kõige loodu esmasündinu”, „Jumala loodu algus” (Koloslastele 1:13–15; Ilmutuse 3:14). Viidates Jumalale kui oma Isale, ütles Jeesus: „Isa on suurem minust” (Johannese 14:28). Jeesus selgitas samuti, et on asju, mida ei tea ei tema ega inglid, vaid ainult Jumal üksi (Markuse 13:32). Lisaks palvetas Jeesus oma Isa poole: „Ärgu sündigu minu, vaid sinu tahtmine!” (Luuka 22:42). Kelle poole Jeesus palvetas? Kas mitte endast kõrgema Isiku poole? Samuti äratas Jeesuse surnuist üles Jumal, mitte Jeesus ise (Apostlite teod 2:32).

Seega on Pühakirja järgi Jehoova Kõikvõimas Jumal, Jeesus aga tema Poeg. Nad ei olnud võrdsed ei enne seda, kui Jeesus tuli maa peale, ega Jeesuse maapealse elu ajal; ka pärast seda, kui Jeesus taevasse üles äratati, ei saanud ta oma Isaga võrdseks (1. Korintlastele 11:3; 15:28). Nagu me nägime, ei ole Kolmainsuse nõndanimetatud kolmas isik – püha vaim – sugugi mitte isik. See on hoopis jõud, mida Jumal kasutab, et viia täide oma tahet. Niisiis ei põhine kolmainuõpetus Pühakirjal. * „Jehoova, meie Jumal Jehoova, on ainus!” ütleb Piibel (5. Moosese 6:4).

Õpi Jumalat paremini tundma

Selleks, et armastada Jumalat ja osutada talle jagamatut andumust, mida ta väärib, peame teda õppima tundma sellisena, nagu ta  tegelikult on. Kuidas me võime Jumalat paremini tundma õppida? Piibel ütleb: „Sest tema nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates, nii et nad ei saa vabanduda” (Roomlastele 1:20). Üks viis Jumalat tundma õppida on see, kui me vaatleme tema loomistööd ja mõtiskleme tänumeeles selle üle.

Loodu aga ei räägi meile kõike, mida meil on tarvis Jumala kohta teada. Näiteks mõistmaks, et ta on reaalselt eksisteeriv Isik, kellel on ainulaadne nimi, on meil vaja uurida Piiblit. Tegelikult aitab Piibli uurimine meil kõige paremini Jumalat lähemalt tundma õppida. Jehoova räägib meile Pühakirja vahendusel palju enam sellest, milline Jumal ta on. Samuti annab ta meile teada oma eesmärgid ja õpetab meid käima tema teedel (Aamos 3:7; 2. Timoteosele 3:16, 17). Kui rõõmsad me võime olla Jumala tahte üle, et me ’tõe tunnetusele tuleksime’ ja tema armastavatest korraldustest kasu saaksime! (1. Timoteosele 2:4.) Tehkem siis igati pingutusi, et õppida Jehoovat nii hästi tundma, kui suudame.

[Allmärkus]

[Pildid lk 5]

Jumal kasutas oma püha vaimu, et luua maakera ja inspireerida mehi kirjutama Piiblit

[Pilt lk 5]

Hääl taevast ütles: „See on minu Poeg”

[Pilt lk 7]

Jeesus palvetas Jumala poole – Isiku poole, kes on temast kõrgem

[Pilt lk 7]

Jeesus andis Jumala nime teistelegi teada

[Pildid lk 7]

Me võime Jumalat paremini tundma õppida