Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Lugejate küsimusi

Lugejate küsimusi

Lugejate küsimusi

Kas tõelisel kristlasel oleks mõistlik viibida matuse- või pulmatalitusel, mis toimub kirikus?

Mis tahes valereligiooni kombetalituses osalemine on Jehoovale vastumeelne ja meil tuleb sellest hoiduda (2. Korintlastele 6:14–17; Ilmutuse 18:4). Kiriklik matusetalitus on teatud laadi jumalateenistus, mille käigus toimub tõenäoliselt ka jutlus, milles toetatakse selliseid pühakirjavastaseid õpetusi nagu hinge surematus ja kõigi heade inimeste taevasseminek. Matusekommete hulka võivad kuuluda ka ristimärgi tegemine ja koos kirikuõpetajaga palvetamine. Niisamuti võivad kirikus või mujal toimuva laulatuse juurde kuuluda palved või teised usulised toimingud, mis ei ole kooskõlas Piibli õpetusega. Olles inimeste keskel, kes kõik vääras usulises toimingus osalevad, võib kristlasel olla raske käituda teistmoodi. Oleks väga arutu ennast ise sellisesse raskesse olukorda panna.

Mida teha aga siis, kui kristlane tunneb, et ta on kohustatud kirikus peetaval matusel või laulatusel viibima? Näiteks võib uskmatu abielumees nõuda, et tema kristlik kaasa oleks koos temaga sellisel sündmusel. Kas naine võiks temaga kaasa minna lihtsalt vaikse kõrvaltvaatajana? Abikaasa soovile vastu tulles võib naine otsustada mehega kaasa minna, kuid mitte võtta osa ühestki religioossest kombetalitusest. Ta võib ka otsustada mitte minna, lähtudes sellest, et olukorraga kaasnev emotsionaalne surve võib olla tema jaoks liiga tugev ja panna teda ehk jumalakartlike põhimõtetega kompromissi tegema. Otsus tuleb langetada temal endal. Kindlasti tahab ta jääda oma südames kindlaks ja säilitada puhta südametunnistuse (1. Timoteosele 1:19).

Igal juhul oleks tal kasulik selgitada oma abikaasale, et südametunnistus ei luba tal osaleda üheski religioosses kombetalituses, laulda koos teistega kirikulaule ega langetada palve ajal pead. Naise selgituse põhjal teeb mees ehk järelduse, et tema naise kohalolek võib põhjustada olukorra, mis tekitaks mehele ebameeldivusi. Armastusest oma naise vastu, lugupidamisest tema tõekspidamiste suhtes või soovist vältida piinlikku olukorda võib mees otsustada kirikusse minna üksi. Kui ta aga nõuab, et naine läheks koos temaga, võib naine kaasa minna lihtsalt kõrvaltvaatajana.

Arvestamata ei saa jätta ka seda, millist mõju võiks asjaolu, et viibime religioosses ehitises usutalitusel, avaldada meie usukaaslastele. Kas see võiks kahjustada kellegi südametunnistust või nõrgendada kellegi otsustavust hoiduda ebajumalateenistuses osalemast? Apostel Paulus manitses: „Vaadake ainult, et see teie vabadus ei saaks nõtradele komistuseks” (1. Korintlastele 8:9–13).

Kui üritus puudutab kristlase lähisugulast, võib perekonna surve olla veelgi suurem. Igal juhul peab kristlane kaaluma hoolikalt kõiki asjaga seotud tegureid. Mõnel juhul võib ta jõuda järeldusele, et ei juhtu midagi halba, kui ta läheb kiriklikule matuse- või pulmatalitusele kõrvaltvaatajana. Asjaolud võivad olla aga sellised, et tõenäoline kahju, mida ta enda või teiste südametunnistusele tekitab, kaalub üles võimaliku kasu, mida tema kohalviibimine võiks tuua. Milline olukord ka poleks, peaks kristlane hoolitsema selle eest, et otsus ei rikuks tema head südametunnistust Jumala ja inimeste ees.