Me peame teadma, kes on Jumal

KAS pole vaimustav silmitseda pilvitul ööl tähesäras taevast? Kas pole värvikirevate lillede lõhn ülimeeldiv? Millist naudingut pakub linnulaulu kuulamine või puulehtede kahin õrnas tuulevinus! Ja kui lummavad on võimsad vaalad ning teised mereloomad! Samuti mõtle inimesele, tema südametunnistusele ja imestusväärselt keerulisele ajule. Kuidas sina selgitaksid kogu sellise imepärasuse olemasolu?

Paljud usuvad, et kõige selle taga on vaid pime juhus. Kui see on aga nii, siis miks usuvad inimesed Jumalat? Miks pidi erisuguste keemiliste ainete kogum tooma esile olendid, kellel on vaimsed vajadused?

„Religiooni juured on sügaval inimese olemuses ning seda tajutakse majandusliku seisu ja haridusliku tausta mis tahes tasemel.” Sellise kokkuvõtte teeb oma uurimistööst professor Alister Hardy raamatus „The Spiritual Nature of Man”. Hiljutised ajukatsed on pannud mõne neuroloogi arvama, et religioossus võib ehk olla inimestesse kuidagi „geneetiliselt programmeeritud”. Raamatus „Is God the Only Reality?” tõdetakse: „Elu mõtte otsimine religiooni kaudu ... on olnud inimkonna sünnist saadik omane igale kultuurile ja igale ajastule.”

Pane tähele, millisele järeldusele tuli üks õpetatud mees 2000 aastat tagasi. Ta kirjutas: „Igal majal on oma valmistaja; aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal” (Heebrealastele 3:4). Tegelikult teatavad Piibli esimesed sõnad: „Alguses lõi Jumal taevad ja maa” (1. Moosese 1:1).

Kuid kes on Jumal? Inimkonnal ei ole sellele küsimusele ühest vastust. Kui Jaapani teismeliselt Yoshilt küsiti, kes on Jumal, vastas ta: „Mul ei ole sellest aimugi. Olen budist ja ma pole pidanud oluliseks teada, kes on Jumal.” Samas tunnistas Yoshi, et paljud peavad jumalaks Buddat ennast. 60-ndates ärimees Nick usub Jumalat ja arvab, et see on mingi kõikvõimas jõud. Kui Nickil paluti selgitada, mida ta teab Jumalast, vastas ta pärast pikka mõttepausi: „Peab ütlema, et see on väga raske küsimus. Ma oskan öelda vaid seda, et Jumal on kindlasti olemas.”

Mõned inimesed ’austavad ja teenivad loodut Looja asemel’ (Roomlastele 1:25,  EP 97). Miljonid kummardavad surnud esivanemaid, uskudes, et Jumal on liiga kauge, et tema poole pöörduda. Hindu usundis kummardatakse arvukaid jumalaid ja jumalannasid. Ka Jeesus Kristuse apostlite päevil kummardati mitmesuguseid jumalusi, nende hulgas Zeusi ja Hermest (Apostlite teod 14:11, 12). Paljud ristiusu kirikud õpetavad, et Jumal on Kolmainsus, kes koosneb Jumal-Isast, Jumal-Pojast ja Jumal Püha Vaimust.

Tõesed on Piibli sõnad: „On olemas palju jumalaid ja palju isandaid.” Kuid Piibel lisab: „Ometigi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad” (1. Korintlastele 8:5, 6). Jah, on olemas ainult üks tõeline Jumal. Kuid kes ta on? Milline ta on? On tähtis, et me teame nende küsimuste vastuseid. Jeesus ütles oma palves Temale: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3). Meil on põhjust uskuda, et meie igavene heakäekäik sõltub sellest, kas me teame tõde Jumala kohta.

[Pilt lk 3]

Mis seletab nende olemasolu?

[Allikaviide]

Vaal: Courtesy of Tourism Queensland

 [Pildi allikaviide lk 2]

ESIKAAS: Index Stock Photography © 2002