Olgem helded abivajajate vastu

„Osutage heldust ... igaüks oma vennale!” (SAKARJA 7:9)

1., 2. a) Miks me peaksime olema helded? b) Milliseid küsimusi me hakkame arutama?

JEHOOVA JUMALA Sõna innustab meid ’armastama osadust’ ehk „heldust” (Miika 6:8, UM allmärkus). Piibel toob ära ka põhjused, miks me peaksime seda armastama. Üks põhjus on see, et inimene, „kes peab osadust, teeb head iseenesele” (Õpetussõnad 11:17). Kui õige see küll on! Helduse ilmutamine teistele aitab rajada lähedased ja püsivad suhted. Tulemuseks on lojaalsed sõbrad, mis on tõesti väärt tasu! (Õpetussõnad 18:24.)

² Pealegi ütleb Pühakiri: „Kes taotleb õigust ja headust [„heldust”, UM], leiab elu” (Õpetussõnad 21:21). Helduse taotlemine teeb meid Jumalale kalliks ja annab meile võimaluse saada tulevasi õnnistusi, ka igavese elu. Kuidas me aga võime helded olla? Kelle vastu me peaksime seda omadust ilmutama? Kas heldus erineb inimlikust lahkusest?

Inimlik lahkus ja heldus

3. Mille poolest erineb heldus inimlikust lahkusest?

³ Inimlik lahkus ja heldus erinevad teineteisest  mitmes mõttes. Need, kes ilmutavad inimlikku lahkust, ei tunne tihtipeale sügavat ja isiklikku kiindumust nende vastu, keda nad lahkelt kohtlevad. Kui me aga oleme kellegi vastu helded, tunneme tema vastu kiindumust. Piiblis põhinevad inimestevahelised helded teod juba olemasolevatel suhetel (1. Moosese 20:13; 2. Saamueli 3:8; 16:17). Need võivad tugineda ka suhetele, mis tulenevad varasematest heldetest tegudest (Joosua 2:1, 12–14; 1. Saamueli 15:6; 2. Saamueli 10:1, 2). Illustreerimaks seda erinevust, võrrelgem Piiblist kahte näidet. Üks neist käsitleb lahkust ja teine heldust inimeste vahel.

4., 5. Kuidas näitavad need kaks piiblijutustust erinevust inimliku lahkuse ja helduse vahel?

⁴ Üks näide inimlikust lahkusest on seotud merehädalistega, kelle seas oli ka Paulus. Nende laev jooksis randa kinni Malta saarel (Apostlite teod 27:37–28:1). Maltalastel polnud küll mingit kohustust randajooksnud laeva reisijatega tegeleda ja nad isegi ei tundnud neid, kuid nad võtsid võõrad vastu külalislahkelt, osutades „suurt lahkust” (Apostlite teod 28:2, 7). Nad olid külalislahked, kuid ilmutasid seda juhuslikult ja võõraste vastu. See oli inimlik lahkus.

⁵ Võrdluseks mõtle külalislahkusele, mida ilmutas kuningas Taavet Mefiboseti vastu, kes oli tema sõbra Joonatani poeg. Taavet ütles Mefibosetile: „Sa ise saad alaliselt minu lauas leiba süüa.” Selgitades, miks ta sellise korralduse teeb, sõnas Taavet: „Ma tahan tõesti teha sulle head [„osutan sulle heldust”, UM] su isa Joonatani pärast” (2. Saamueli 9:6, 7, 13). Taaveti lakkamatut külalislahkust peetakse sobivalt helduseks, mitte lihtsalt inimlikuks lahkuseks, sest see näitas tema lojaalsust juba rajatud suhtele (1. Saamueli 18:3; 20:15, 42). Nii on ka tänapäeval. Jumala teenijad ilmutavad inimlikku lahkust kogu inimkonna vastu. Samas on nad helded ehk ilmutavad lojaalset armastust nende vastu, kellel on Jumalaga head suhted (Matteuse 5:45; Galaatlastele 6:10).

6. Milliseid inimestevahelisele heldusele iseloomulikke jooni tõstetakse esile Jumala Sõnas?

⁶ Leidmaks ka muid heldusele iseloomulikke jooni, arutleme lühidalt kolme piiblijutustust, kus see omadus esile tuleb. Neist me näeme, et inimeste heldus 1) ilmneb konkreetsetest tegudest, 2) seda ilmutatakse omal soovil ja 3) eriti just abivajajate vastu. Need lood näitavad ka, kuidas meie tänapäeval võime olla helded.

Isa heldus

7. Mida rääkis Aabrahami sulane Betuelile ja Laabanile ning mida ta soovis teada saada?

⁷ Ülejäänud lugu Aabrahami sulasest, kellest räägiti eelmises artiklis, on kirjas 1. Moosese 24:28–67. Pärast Rebekaga kohtumist kutsuti ta selle isa Betueli kotta (salmid 28–32). Seal jutustas sulane üksikasjalikult, kuidas ta Aabrahami pojale naist on otsinud (salmid 33–47). Ta rõhutas, et peab oma ülesande senist edukust märgiks Jehoovalt, ’kes teda oli juhatanud õigele teele, et ta saaks võtta oma isanda vennatütre ta pojale’ (salm 48). Sulane kahtlemata arvas, et kõigest toimunust innukalt rääkimine paneb Betueli ja tema poja Laabani uskuma, et Jehoova on õnnistanud seda ettevõtmist. Lõpuks ütles sulane: „Kui te nüüd tahate osutada heldust ja truudust mu isandale, siis öelge mulle. Aga kui mitte, öelge sedagi mulle, ja ma pöördun siis kas paremat või vasakut kätt!” (salm 49).

8. Kuidas toimis Betuel seoses Rebekaga?

⁸ Jehoova oli juba olnud Aabrahami vastu helde (1. Moosese 24:12, 14, 27). Kas Betuel on valmis tegema sama Rebeka  puhul ja laskma tal minna koos Aabrahami sulasega? Kas Jumala heldust täiendab inimese heldus? Või kas on sulase pikk teekond siiski tühja läinud? Aabrahami sulasel oli kindlasti väga lohutav kuulda Laabanit ja Betueli ütlemas: „Jehoovalt on see asi alguse saanud!” (salm 50). Nad mõistsid, et Jehoova juhib sündmusi, ja olid kõhklemata tema otsusega nõus. Järgmiseks ilmutas Betuel heldust, öeldes: „Vaata, Rebeka on su ees, võta tema ja mine! Saagu ta naiseks su isanda pojale, nõnda nagu Jehoova on öelnud!” (salm 51). Rebeka läks hea meelega Aabrahami sulasega kaasa ning peagi sai temast Iisaki armastatud naine (salmid 49, 52–58, 67).

Poja heldus

9., 10. a) Mida palus Jaakob oma pojal Joosepil tema heaks teha? b) Kuidas oli Joosep oma isa vastu helde?

⁹ Aabrahami pojapoeg Jaakob sai samuti tunda heldust. Nagu ütleb Moosese esimese raamatu peatükk 47, elas Jaakob sel ajal Egiptuses ja tema „surma päev ligines” (salmid 27–29). Ta oli mures selle pärast, et ta ei sure maal, mille Jumal oli tõotanud anda Aabrahamile (1. Moosese 15:18; 35:10, 12; 49:29–32). Jaakob ei tahtnud, et ta Egiptusesse maetaks, ning seepärast tegi ta korraldusi, et ta surnukeha viidaks Kaananimaale. Kes oleks võinud selle eest paremini hoolitseda kui mitte ta oma mõjuvõimas poeg Joosep?

¹⁰ Piibel räägib: „Ta [Jaakob] kutsus oma poja Joosepi ning ütles temale: „Kui ma nüüd olen su silmis armu leidnud, siis ... osuta mulle heldust ja truudust: ära mata mind Egiptusesse, sest ma tahan magada oma vanemate juures. Vii mind Egiptusest ära ja mata nende hauda!” (1. Moosese 47:29, 30). Joosep lubas selle palve täita ning varsti pärast seda Jaakob suri. Joosep ja teised Jaakobi pojad viisid tema surnukeha „Kaananimaale ja matsid ta Makpela välja koopasse Mamre kohal, mille Aabraham ühes väljaga oli ostnud” (1. Moosese 50:5–8, 12–14). Nii oli Joosep helde oma isa vastu.

Minia heldus

11., 12. a) Kuidas oli Rutt Noomi vastu helde? b) Mis mõttes oli Ruti ’viimane’ helde tegu parem kui ’varasem’?

¹¹ Ruti raamat jutustab sellest, kuidas leseks jäänud moabi naine Rutt osutas heldust oma ämmale Noomile, kes oli samuti lesk. Kui Noomi otsustas pöörduda tagasi Juudasse Petlemma, ilmutas Rutt heldust ja otsusekindlust, öeldes: „Kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal!” (Rutt 1:16). Hiljem näitas Rutt üles heldust ka oma valmisolekuga abielluda Noomi eaka sugulase Boasega (5. Moosese 25:5, 6; Rutt 3:6–9). * Boas ütles Rutile: „Sa oled nüüd viimaks osutanud oma armastust [„heldust”, UM] paremini kui varem, et sa ei ole järele jooksnud noortele meestele, olgu nad vaesed või rikkad!” (Rutt 3:10).

¹² „Varem” oli Rutt olnud helde siis, kui ta lahkus oma rahvast ja jäi Noomi juurde (Rutt 1:14; 2:11). Selle helde teo ületas aga „viimaks” tehtu – Ruti valmisolek abielluda Boasega. Rutt võis sünnitada pärija Noomile, kes oli lapse ilmaletoomiseks liiga vana. Rutt abiellus Boasega ja kui ta mõni aeg hiljem sünnitas, hõiskasid Petlemma naised: „Noomile [on] sündinud poeg!” (Rutt 4:14, 17). Rutt oli tõepoolest „tubli  naine” ning seetõttu andis Jehoova talle imelise eesõiguse saada Jeesus Kristuse esiemaks (Rutt 2:12; 3:11; 4:18–22; Matteuse 1:1, 5, 6).

Heldust väljendatakse tegudega

13. Kuidas väljendasid heldust Betuel, Joosep ja Rutt?

¹³ Kas sa märkasid, kuidas väljendasid oma heldust Betuel, Joosep ja Rutt? Nad ei teinud seda mitte ainult lahkete sõnadega, vaid ka konkreetsete tegudega. Betuel mitte lihtsalt ei öelnud: „Rebeka on su ees”, vaid tegelikult lausa „saatis ära ... Rebeka” (1. Moosese 24:51, 59). Joosep mitte ainult ei öelnud: „Ma teen su sõna järgi”, vaid tema ja ta vennad tegid Jaakobi heaks täpselt „nõnda, nagu ta neid oli käskinud” (1. Moosese 47:30; 50:12, 13). Rutt mitte lihtsalt ei öelnud: „Kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina”, vaid ta lahkus oma rahvast ja läks koos Noomiga. „Nii läksid nad mõlemad, kuni jõudsid Petlemma” (Rutt 1:16, 19). Juudamaal tegi Rutt jällegi „kõik nõnda, nagu ta ämm oli käskinud” (Rutt 3:6). Tõepoolest, Ruti ja teiste heldus väljendus tegudes.

14. a) Kuidas väljendavad nüüdisaegsed Jumala teenijad oma heldust tegudega? b) Milliseid heldeid tegusid teevad kristlased sinu kodukohas?

¹⁴ On südantsoojendav näha, kuidas tänapäevalgi Jumala teenijad väljendavad oma heldust tegudega. Mõtle näiteks neile, kes pakuvad emotsionaalset tuge haigetele, masendunutele ja murest murtud kaasusklikele (Õpetussõnad 12:25). Või mõtle nendele paljudele Jehoova tunnistajatele, kes sõidutavad järjepidevalt eakaid kuningriigisaali iganädalastele koguduse koosolekutele. 82-aastane Anna, keda vaevab liigestehaigus, räägib paljude teiste eest, öeldes: „See, et mind viiakse kõigile koosolekutele, on Jehoova õnnistus. Ma tänan teda kogu südamest selle eest, et ta on andnud mulle sellised armastavad vennad ja õed.” Kas sinagi teed oma koguduses midagi sellist? (1. Johannese 3:17, 18.) Kui teed, siis tea, et sinu heldust hinnatakse väga.

Heldust ilmutatakse omal soovil

15. Milliseid helduse tahke tõstavad veel esile need kolm piiblijutustust, mida oleme arutanud?

¹⁵ Piiblijutustused, mida me oleme arutanud, näitavad ka seda, et helduse eest ei nõuta tasu. Seda ilmutatakse omal soovil, mitte sunniviisil. Betuel tegi meelsasti koostööd Aabrahami sulasega ja sama võib öelda Rebeka kohta (1. Moosese 24:51, 58). Joosep oli helde, ilma et keegi teda oleks ergutanud (1. Moosese 50:4, 5). Rutil „oli kindel nõu temaga [Noomiga] ühes tulla” (Rutt 1:18). Kui Noomi tegi Rutile ettepaneku Boase juurde minna, ajendas heldus  seda moabi naist lausuma: „Ma teen kõik, mis sa mulle ütled!” (Rutt 3:1–5).

16., 17. Mille poolest on Betueli, Joosepi ja Ruti heldus eriti märkimisväärne ning mis ajendas neid seda omadust ilmutama?

¹⁶ Betueli, Joosepi ja Ruti heldus on eriti märkimisväärne, sest Aabraham, Jaakob ja Noomi ei saanud neid kuidagi sundida. Pealegi polnud Betuelil seaduslikku kohustust lasta oma tütrel minna. Ta oleks võinud vabalt Aabrahami sulasele öelda: „Ei, ma tahan et minu töökas tüdruk jääks siia” (1. Moosese 24:18–20). Niisamuti oli ka Joosepil valida, kas täita isa soov või mitte. Surnuna ei oleks Jaakob ju saanud sundida Joosepit oma sõna pidama. Noomi ise ütles Rutile, et too võib jääda Moabimaale (Rutt 1:8). Rutt oleks võinud ka abielluda mõne noore mehega, mitte eaka Boasega.

¹⁷ Betuel, Joosep ja Rutt olid helded omal soovil; nende süda ajendas neid nõnda toimima. Nad tundsid moraalset kohustust ilmutada seda omadust nende vastu, kellega neil olid lähedased suhted, nii nagu ka hiljem kuningas Taavet tundis kohustust olla helde Mefiboseti vastu.

18. a) Kuidas suhtuvad kristlikud kogudusevanemad karja eest hoolitsemisse? b) Mida ütles üks vanem kaasusklike aitamise kohta?

¹⁸ Heldus iseloomustab seniajani Jumala rahvast, kaasa arvatud neid mehi, kes hoolitsevad Jumala karja eest (Laul 110:3; 1. Tessalooniklastele 5:12). Kogudusevanemad tunnevad vastutust elada nii, et neid võiks neile määratud ametis õigustatult usaldada (Apostlite teod 20:28). Karjasetööd ja teisi heldeid tegusid koguduse heaks ei tehta „mitte sundusest, vaid vabast tahtest” (1. Peetruse 5:2). Vanemad teevad karjasetööd sellepärast, et nad tunnevad nii vastutust kui ka soovi seda teha. Nad on Kristuse lammaste vastu helded, sest see on nende kohustus ja ka tahe (Johannese 21:15–17). Üks kristlik kogudusevanem sõnab: „Mulle tõesti meeldib külastada vendi või helistada neile kas või selleks, et näidata, et ma mõtlen nende peale. Vendade aitamine toob mulle rohkesti rõõmu ja rahuldust!” Kõik hoolivad kogudusevanemad nõustuvad nende mõtetega kogu südamest.

Olgem helded abivajajate vastu

19. Millist tõsiasja helduse kohta rõhutatakse piiblijutustustes, mida me siin artiklis käsitlesime?

¹⁹ Piiblijutustused, mida oleme käsitlenud, rõhutavad ka tõsiasja, et heldust tuleb osutada abivajajate vastu, kes ei suuda ise mõne asjaga hakkama saada. Oma sugupuu jätkamiseks vajas Aabraham, et Betuel teeks temaga koostööd. Jaakob vajas Joosepi abi, et tema surnukeha viidaks Kaananisse. Noomi vajas Ruti abi, et saada omale pärija. Aabraham, Jaakob ja Noomi ei suutnud ilma teiste abita neid asju korraldada. Ka tänapäeval tuleb heldust osutada just abivajajate vastu (Õpetussõnad 19:17). Me peaksime jäljendama patriarh Iiobit, kes pööras tähelepanu „viletsale, kes appi hüüdis, ja vaeselapsele, kellel ei olnud aitajat”, samuti „hukkujale”. Iiob pani ka „hõiskama lese südame” ning oli „pimedale silmadeks ja jalutule jalgadeks” (Iiob 29:12–15).

20., 21. Kes vajavad meie heldeid tegusid ning mida peaks igaüks kindlalt otsustama teha?

 ²⁰ Tegelikult on ’viletsaid, kes appi hüüavad’, igas kristlikus koguduses. Viletsust võivad põhjustada näiteks üksildus, julguse kaotamine, väärtusetuse tunne, teistes pettumine, raske haigus või lähedase inimese surm. Mis viletsus see ka poleks, kõigil neil kallitel inimestel on vajadusi, mida peavad rahuldama meie helded teod, mida me osutame omal soovil ja pidevalt (1. Tessalooniklastele 5:14).

²¹ Jäljendagem siis ka edaspidi Jehoova Jumalat, kes on „rikas heldusest” (2. Moosese 34:6; Efeslastele 5:1). Me võime teda jäljendada sel viisil, et teeme midagi konkreetset just abivajajate heaks. Kui ’osutame heldust igaüks oma vennale’, siis toome kindlasti au Jehoovale ja tunneme ka ise suurt rõõmu (Sakarja 7:9).

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas erineb heldus inimlikust lahkusest?

• Mil viisil olid helded Betuel, Joosep ja Rutt?

• Millise hoiakuga me peaksime heldust ilmutama?

• Kes vajavad meie heldeid tegusid?

[Küsimused]

[Pilt lk 18]

Mil viisil oli helde Betuel?

[Pilt lk 21]

Ruti lojaalne armastus oli Noomile õnnistuseks

[Pildid lk 23]

Inimlikku heldust osutatakse omal soovil, aidates konkreetsete tegudega abivajajaid