Saagem kasu Jehoova heldusest
Saagem kasu Jehoova heldusest
’Kes tark on, see pangu tähele Jehoova heldust.’ (LAUL 107:43)
1. Kus mainitakse Piiblis esimest korda heebreakeelset sõna, mille tõlkevasteks on enamasti „heldus”, ning milliseid küsimusi selle omaduse kohta me hakkame arutama?
UMBES 4000 aastat tagasi ütles Aabrahami vennapoeg Lott Jehoovale: „Suur on su heldus” (1. Moosese 19:19). See on Piiblis esimene koht, kus esineb heebreakeelne sõna, mille tõlkevasteks eesti keeles on enamasti „heldus”. Jaakob, Noomi, Taavet ja teised Jumala teenijad rääkisid samuti sellest Jehoova omadusest (1. Moosese 32:11; Rutt 1:8; 2. Saamueli 2:6). See heebreakeelne sõna (ḥeʹsed) esineb Piibli Heebrea Kirjade algtekstis umbes 250 korda. Mis aga on Jehoova heldus? Kelle vastu ta seda minevikus üles näitas? Kuidas meie tänapäeval sellest kasu saame?
2. Miks on kõnealust heebreakeelset sõna nii raske defineerida ning kuidas on seda tõlgitud?
2 See Pühakirjas esinev heebreakeelne sõna on niivõrd väljendusrikas, et enamikus keeltes ei saa vaid ühe sõnaga selle täielikku tähendust edasi anda. Tõlkevasted „armastus”, „arm”, „ustavus” „headus”, „hea tegemine”, „osadus” jt ei hõlma sama täpset ja laiahaardelist tähendust. Ent ingliskeelses Pühakirja Uue Maailma Tõlke viidetega väljaandes on see kohaselt tõlgitud vastega, mis on eesti keeles sõna-sõnalt „armastav lahkus”; allmärkusesse on lisatud teise võimalusena tõlge „lojaalne armastus”. Need väljendid annavad üsna tabavalt edasi selle heebreakeelse sõna olemuse (2. Moosese 15:13; Laul 5:8; UM allmärkus).
Erineb armastusest ja lojaalsusest
3. Kuidas erineb heldus armastusest?
3 Heldus on tihedalt seotud selliste omadustega kui armastus ja lojaalsus. See aga erineb neist siiski mitmel olulisel viisil. Arutlegem kõigepealt, kuidas erinevad teineteisest heldus ja armastus. Armastust saab muu hulgas tunda ka asjade ja ideede vastu. Piibel räägib veini ja õli armastamisest ning tarkuse armastamisest (Õpetussõnad 21:17, EP 97; 29:3). Helde ollakse aga inimeste vastu, mitte ideede või elutute asjade vastu. Näiteks räägitakse inimestest kirjakohas 2. Moosese 20:6, kus öeldakse, et Jehoova ’osutab heldust tuhandeile’.
4. Kuidas erineb heldus lojaalsusest?
4 Heebreakeelne sõna, mis on tõlgitud vastega „heldus”, on ka laiema tähendusega kui „lojaalsus”. Mõnes keeles kasutatakse sõna „lojaalsus” tihtipeale hoiaku kohta, mida alam inimene peab ilmutama ülema vastu. Üks õpetlane märgib aga, et Piibli seisukohast vaadatuna viitab heldus pigem vastupidisele suhtele: ülem on lojaalne nõrgema või abivajaja vastu. Kuningas Taavet võis seega Jehoovat paluda: „Lase oma pale paista oma sulase peale, päästa mind oma helduses!” (Laul 31:17). Abivajav Taavet palus vägeval Jehooval ilmutada enda vastu heldust ehk lojaalset armastust. Kuna abivajajal pole mingit mõjuvõimu vägeva üle, ilmutab too heldust omal tahtel, mitte sunniviisil.
5. a) Milliseid Jumala heldusele iseloomulikke jooni tuuakse esile tema Sõnas? b) Milliseid Jehoova helduse väljendusi me hakkame käsitlema?
5 Laulukirjutaja ütles: ’Kes tark on, see pangu tähele Jehoova heldust!’ (Laul 107:43). Jehoova helduse tulemuseks võib olla päästmine ja elu säilitamine (Laul 6:5; 119:88, 159). See on kaitseks ja kergendab vaeva (Laul 31:17, 22; 40:12; 143:12). Selle omaduse tõttu on võimalik saada pärast patustamist taas hea seisund Jumala ees (Laul 25:7). Kui vaatame mõningaid Pühakirja jutustusi ja uurime teisi piiblitekste, näeme, et Jehoova heldus väljendub 1) konkreetsete tegude kaudu ja 2) seda kogevad tema ustavad teenijad.
Üks helde tegu on päästmine
6., 7. a) Kuidas näitas Jehoova oma suurt heldust Loti vastu? b) Millal mainis Lott Jehoova heldust?
6 Parim viis Jehoova helduse ulatuse teadasaamiseks on ehk uurida Pühakirja jutustusi, kus see omadus ilmneb. 1. Moosese 14:1–16 räägib sellest, kuidas vaenlased viisid ära Aabrahami vennapoja Loti. Aabraham aga päästis Loti. Loti elu sattus jällegi ohtu, kui Jehoova otsustas hävitada kurjust täis Soodoma linna, kus too oma perega elas (1. Moosese 18:20–22; 19:12, 13).
7 Vahetult enne Soodoma hävitamist viisid Jehoova inglid Loti ja tema pere sealt linnast välja. Lott sõnas seepeale: „Su sulane on küll sinu silmis armu leidnud ja suur on su heldus, mida mulle oled osutanud, jättes mu hinge elama!” (1. Moosese 19:16, 19). Nende sõnadega tunnistas Lott, et Jehoova osutas teda päästes erakordset heldust. Sel juhtumil ilmnes Jumala heldus selles, et ta päästis ja säilitas elu (2. Peetruse 2:7).
Jehoova heldus ja juhatus
8., 9. a) Millise ülesande sai üks Aabrahami sulane? b) Miks palus sulane Jumalal head teha ehk helde olla ning mis juhtus palvetamise ajal?
8 Üks teine lugu Jumala heldusest on kirjas Moosese esimese raamatu 24. peatükis. Seal räägitakse, kuidas Aabraham saatis ühe sulase kaugele maale oma sugulaste juurde, et leida naine oma pojale Iisakile (salmid 2–4). Ülesanne oli raske, kuid sulasele kinnitati, et Jehoova ingel juhatab teda (salm 7). Lõpuks jõudis sulane „Naahori linnast” väljaspool asuva kaevu juurde (see linn oli ilmselt Haaran või mõni teine selle lähedal asuv linn). Just siis tulid naised vett ammutama (salmid 10, 11). Nähes naisi lähenemas, tundis sulane, et saabunud on tema teekonna otsustav hetk. Kuidas võiks ta aga valida välja õige naise?
9 Aabrahami sulane teadis, et ta vajab Jumala abi, ning palvetas seetõttu: „Jehoova, minu isanda Aabrahami Jumal, lase ometi see mul täna korda minna ja tee head mu isandale Aabrahamile!” (salm 12). Kuidas Jehoova tegi head ehk väljendas oma heldust? Sulane palus kindlat tunnustähte, et aru saada, millise neiu Jumal on valinud (salmid 13, 14). Üks tütarlaps tegi täpselt seda, mida sulane oli Jehoovalt palunud. Ta oleks otsekui sulase palvet pealt kuulnud! (Salmid 15–20.) Hämmeldunult silmitses sulane tütarlast. Mõned tähtsad üksikasjad oli vaja siiski veel kindlaks teha. Kas see kena naine on Aabrahami sugulane? Kas ta ikka on vallaline? Nii sulane vaikis, „et mõista, kas Jehoova oli ta teekonna lasknud korda minna või mitte” (salmid 16, 21).
10. Mille põhjal järeldas Aabrahami sulane, et Jehoova on tema isandale heldust osutanud?
10 Peagi ütles tütarlaps enda kohta, et ta on „Betueli, Naahori [Aabrahami venna] ja Milka poja tütar” (1. Moosese 11:26; 24:24). Siis mõistis sulane, et Jehoova on tema palvele vastanud. Ta kummardus rabatult ja ütles: „Kiidetud olgu Jehoova, mu isanda Aabrahami Jumal, kes mu isandale ei ole keelanud oma heldust ja tõde! Jehoova on mind teekonnal juhtinud mu isanda vendade kotta!” (salm 27). Andes juhatust, osutas Jumal heldust sulase isanda Aabrahami vastu.
Jumala heldus toob kergendust ja kaitseb
11., 12. a) Milliste katsumuste ajal koges Joosep Jehoova heldust? b) Kuidas oli Jumal Joosepi vastu helde?
11 Järgmiseks vaadelgem Moosese esimese raamatu 39. peatükki. See keskendub Aabrahami pojapojapojale Joosepile, kes müüdi Egiptusesse orjaks. Sellest hoolimata „Jehoova oli Joosepiga” (salmid 1, 2). Tegelikult isegi Joosepi egiptlasest isand Pootifar mõistis, et Jehoova oli Joosepiga (salm 3). Joosep seisis aga silmitsi väga tõsise katsumusega. Talle esitati valesüüdistus, et ta on seksuaalselt rünnanud Pootifari naist, ning ta pandi vangi (salmid 7–20). Selles „vangiurkas” ’vaevati tema jalgu pakus ja ta ise pandi raudu’ (1. Moosese 40:15; Laul 105:18).
12 Mis juhtus sel eriti raskel ajal? „Jehoova oli Joosepiga ja pööras tema poole oma helduse” (salm 21a). Üks Jehoova konkreetne helde tegu pani alguse sündmustele, mis viisid lõpuks selleni, et Joosep sai kergendust oma vaevast. Jehoova tegi nii, et Joosep „sai vangihoone ülema soosikuks” (salm 21b). Ülem seadis Joosepi vastutavale kohale (salm 22). Järgmiseks kohtus Joosep mehega, kes rääkis temast lõpuks vaaraole, Egiptuse valitsejale (1. Moosese 40:1–4, 9–15; 41:9–14). Vaarao omakorda tegi Joosepist võimu poolest teise mehe Egiptuses, mistõttu too sai päästa Egiptusemaa näljast (1. Moosese 41:37–55). Joosepi kannatused algasid, kui ta oli 17-aastane, ning kestsid rohkem kui tosin aastat! (1. Moosese 37:2, 4; 41:46.) Kõigi nende aastate jooksul, mis olid täis muret ja vaeva, oli Jehoova aga Joosepi vastu helde. Jumal kaitses teda äärmise häda eest ja hoidis elus suure eesõiguse jaoks, et oma eesmärke täide viia.
Jumala heldus ei lakka kunagi
13. a) Millistest Jehoova heldetest tegudest räägitakse Laulus 136? b) Kuidas võiks heldust kirjeldada?
13 Jehoova oli korduvalt helde Iisraeli rahva vastu. Laul 136 räägib, kuidas Jehoova oma helduses nad päästis (salmid 10–15) ning juhtis (salm 16) ja kaitses neid (salmid 17–20). Jumal on olnud helde ka üksikisikute vastu. Inimene, kes on teiste vastu helde, näitab seda vabatahtlike tegudega, mille eesmärgiks on rahuldada abivajaja eluliselt tähtsat vajadust. Üks Piibli teatmeteos ütleb helduse kohta järgmiselt: „See on tegu, mis hoiab või edendab elu. See on vaheleastumine kellegi pärast, kes kannatab õnnetuse või häda tõttu.” Üks õpetlane kirjeldab seda kui „tegudes väljenduvat armastust”.
14., 15. Kuidas me teame, et Lott oli Jumalale meelepärane?
14 Jutustused Esimesest Moosese raamatust, mida me oleme uurinud, näitavad, et Jehoova ei lakka kunagi osutamast heldust neile, kes teda armastavad. Lott, Aabraham ja Joosep elasid erinevates oludes ning neil olid täiesti erinevad katsumused. Nad olid ebatäiuslikud inimesed, kuid siiski Jehoovale meelepärased teenijad ning nad vajasid väga tema abi. Me võime leida lohutust teadmisest, et meie armastav taevane Isa on helde selliste üksikisikute vastu.
15 Lott tegi mõningaid rumalavõitu otsuseid, mis põhjustasid talle raskusi (1. Moosese 13:12, 13; 14:11, 12). Ent tal oli ka kiiduväärseid omadusi. Kui Soodomasse tulid kaks Jumala inglit, osutas Lott neile külalislahkust (1. Moosese 19:1–3). Kindla usuga hoiatas ta oma väimehi Soodoma peatse hävingu eest (1. Moosese 19:14). Jumala suhtumine Lotti on kirjas 2. Peetruse 2:7–9, kus öeldakse: „[Jehoova] päästis Loti, kes oli õige ja keda üleannetud inimesed piinasid oma kiimalise käitumisega – sest elades nende keskel see õige vaevas päevast päeva oma vaga hinge, nähes ja kuuldes ülekohtusi tegusid – nii Issand teab päästa jumalakartlikke kiusatusest.” Lott oli õiglane mees ning neist sõnadest ilmneb, et ta oli Jumalale andunud. Me võime tema sarnaselt kogeda Jumala heldust, kui meie käitumistavad on pühad ja kui tegutseme Jumalale andunult (2. Peetruse 3:11, 12, UM).
16. Mida räägib Piibel heakskiitvalt Aabrahami ja Joosepi kohta?
16 Jutustus Moosese esimese raamatu 24. peatükis näitab selgelt, et Aabrahamil olid Jehoovaga lähedased suhted. Esimeses salmis öeldakse, et „Jehoova oli Aabrahami kõigiti õnnistanud”. Aabrahami sulane nimetas Jehoovat oma „isanda Aabrahami Jumalaks” (salmid 12, 27). Jünger Jakoobus lisab, et Aabraham „mõisteti õigeks” ja „ta nimetati Jumala sõbraks” (Jakoobuse 2:21–23). Üsna sarnane lugu oli ka Joosepiga. Kogu Moosese esimese raamatu 39. peatükk rõhutab lähedasi suhteid Jehoova ja Joosepi vahel (salmid 2, 3, 21, 23). Ka jünger Stefanos ütles Joosepi kohta, et „Jumal oli temaga” (Apostlite teod 7:9).
17. Mida me võime õppida Loti, Aabrahami ja Joosepi eeskujust?
17 Eelmainitud inimestel, kes kogesid Jumala heldust, olid Jehoova Jumalaga head suhted ja nad teenisid tema eesmärke mitmel viisil. Neil oli raskusi, millest nad ei suutnud ise jagu saada. Kaalul oli Loti elu, Aabrahami sugupuu jätkumine ning Joosepi rolli kaitsmine. Ainult Jehoova võis aidata neid jumalakartlikke mehi ning seda ta tegigi, sekkudes vahele oma heldete tegudega. Kui tahame kogeda Jehoova Jumala heldust kogu igaviku, peavad ka meil olema temaga head suhted ja me peame alati täitma tema tahet (Esra 7:28; Laul 18:51).
Jumala teenijad on eelisolukorras
18. Mida näitavad erinevad piiblitekstid Jehoova helduse kohta?
18 „Ilmamaa on täis” Jehoova heldust. Kuidas me küll hindame seda Jumala omadust! (Laul 119:64.) Me avaldame kogu südamest positiivset vastukaja laulukirjutaja refräänile: „Tänagu nad Jehoovat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele” (Laul 107:8, 15, 21, 31). Me oleme rõõmsad, et Jehoova osutab heldust oma sulastele, olgu need siis üksikisikud või grupid. Prohvet Taaniel ütles Jehoova kohta palves, et ta on „suur ja kardetav Jumal, kes peab lepingut ja osutab heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad” (Taaniel 9:4). Kuningas Taavet palvetas: „Säilita oma heldus neile, kes sind tunnevad” (Laul 36:11). Kui tänulikud me küll oleme, et Jehoova on oma teenijate vastu helde! (1. Kuningate 8:23; 1. Ajaraamat 17:13.)
19. Milliseid küsimusi me arutame järgmises artiklis?
19 Jehoova rahvana oleme tõesti eelisolukorras! Lisaks sellele, et me saame kasu Jumala armastusest kogu inimkonna vastu, on meil veel erilisi õnnistusi, mis tulenevad meie taevase Isa heldusest (Johannese 3:16). Eriti just raskel ajal on meil kasu sellest Jehoova kallihinnalisest omadusest (Laul 36:8). Kuidas me võime aga jäljendada Jehoova Jumala heldust? Kas meie isiklikult ilmutame seda tähelepanuväärset omadust? Neid ja teisi sellega seotud küsimusi arutatakse järgmises artiklis.
Kas sa mäletad?
• Mida oleme õppinud heebreakeelse sõna kohta, mille tõlkevasteks on enamasti „heldus”?
• Kuidas erineb heldus armastusest ja lojaalsusest?
• Mil viisil oli Jehoova helde Loti, Aabrahami ja Joosepi vastu?
• Millist kindlust annavad meile Jehoova helded teod, mida ta tegi minevikus?
[Küsimused]
[Pilt lk 13]
Kas sa tead, kuidas Jumal osutas heldust Loti vastu?
[Pildid lk 15]
Jehoova juhatas oma helduses Aabrahami sulast
[Pildid lk 16]
Jehoova heldus ilmnes selles, et ta kaitses Joosepit