Puhastatud rahvas, kes teeb häid tegusid

„Puhastagem endid kõigest liha ja vaimu rüvedusest ja tehkem täielikuks oma pühitsus Jumala kartuses.” (2. KORINTLASTELE 7:1)

1. Mida nõuab Jehoova neilt, kes teda kummardavad?

„KES tohib minna Jehoova mäele ja kes tohib seista ta pühas paigas?” Selle mõtlemapaneva küsimuse Jehoovale meelepärase kummardamise kohta tõstatas muistse Iisraeli kuningas Taavet. Ta andis ka vastuse: „See, kes süütu kätelt ja puhas südamelt, kelle hing tühja ei himusta ega vannu pettuseks!” (Laul 24:3, 4). Et olla meelepärane Jehoovale, kes on pühaduse kehastus, peab olema puhas ja püha. Varem oli Jehoova tuletanud Iisraeli kogudusele meelde: „Pühitsege siis endid ja olge pühad, sest mina olen püha!” (3. Moosese 11:44, 45; 19:2).

2. Kuidas rõhutasid Paulus ja Jakoobus puhtuse tähtsust õiges jumalakummardamises?

² Sajandeid hiljem kirjutas apostel Paulus kõlbeliselt laostunud Korintose linnas elavatele kaaskristlastele: „Et meil nüüd on niisugused tõotused, mu armsad, siis puhastagem endid kõigest liha ja vaimu rüvedusest ja tehkem täielikuks oma pühitsus Jumala kartuses” (2. Korintlastele 7:1). Siin rõhutatakse taas mõtet, et kui tahetakse olla Jumalaga heades suhetes ja saada tema tõotatud õnnistuste osaliseks, tuleb olla puhas ja vaba füüsilisest ning vaimsest rüvedusest ja rikutusest. Sedasama rõhutas ka jünger Jakoobus, kes kirjutas Jumalale meelepärase kummardamise kohta: „Puhas ja laitmatu jumalateenistus  Jumala ja Isa ees on see: vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitseda nende viletsuses ja hoida ennast maailmast reostamatuna” (Jakoobuse 1:27).

3. Millest me peame olema tõsiselt huvitatud, et meie kummardamine oleks Jumalale meelepärane?

³ Kuna puhtus, pühadus ja rüvetamatus on õiges jumalakummardamises sedavõrd tähtsad tegurid, peaks igaüks, kes ihkab Jumala heakskiitu, olema tõsiselt huvitatud sellest, et nendele mõõdupuudele vastata. Et aga nüüdisaja inimeste mõõdupuud ja arusaamad puhtuse kohta on vägagi erisugused, on meil tarvis mõista ja järgida seda, mida peab puhtaks ja meelepäraseks Jehoova. Meil tuleb jõuda selgusele, mida Jumal oma kummardajatelt selles osas ootab ning mida ta on teinud, et aidata neil saada ja jääda puhtaks ning temale meelepäraseks (Laul 119:9; Taaniel 12:10).

Puhtad õigeks jumalakummardamiseks

4. Selgita puhtuse piiblilist mõistet.

⁴ Olla puhas tähendab enamikule inimestele lihtsalt olla vaba mustusest ja reostusest. Ent Piiblis märgistab puhtana olemist terve rida heebrea ja kreeka sõnu, mis enamasti kirjeldavad lisaks füüsilisele puhtusele ka puhtust moraalses ja vaimses mõttes. Seetõttu märgib üks piiblientsüklopeedia: „ ’Puhas’ ja ’ebapuhas’ on terminid, mis harva seostuvad pelgalt hügieeniküsimustega – need on eeskätt religioossed mõisted. Seega puudutab puhtuse printsiip peaaegu igat elu aspekti.”

5. Mil määral reguleeris Moosese Seadus puhtust iisraellase elus?

⁵ Muidugi oli Moosese Seaduses praktiliselt iga iisraellaste eluvaldkonna kohta käske ja eeskirju, mis näitasid selgelt, mis on puhas ja vastuvõetav, mis mitte. Näiteks võime 3. Moosese raamatu 11.–15. peatükist leida üksikasjalikke puhtust ja ebapuhtust puudutavaid juhendeid. Mõningad loomad olid ebapuhtad ning iisraellastel oli keelatud neid süüa. Lapse sünd muutis naise kindla pikkusega ajaperioodiks ebapuhtaks. Ka mõningad nahahaigused, eeskätt pidalitõbi, ning eritised mees- või naissuguelunditest tegid inimese ebapuhtaks. Samuti näidati seaduses ära, mida tuleb ebapuhtusega seotud olukordades konkreetselt teha. Näiteks öeldakse kirjakohas 4. Moosese 5:2: „Käsi Iisraeli lapsi, et nad saadaksid leerist ära kõik pidalitõbised ja kõik, kellel on voolus, ja kõik, kes on roojased surnu pärast.”

6. Mis eesmärgil olid antud välja puhtuse kohta käivad seadused?

⁶ Kahtlemata kajastusid neis ja ka teistes Jehoova antud seadustes meditsiinilised ja füsioloogilised arusaamad, mis olid oma ajast kaugel ees, kusjuures need seadused tulid järgijaile kasuks. Ent sedalaadi seadusi ei antud välja mitte lihtsalt kui tervisekoodeksit või meditsiinilisi juhendeid. Need olid õige jumalakummardamise lahutamatu osa. Tõsiasi, et need hõlmasid inimeste igapäevaelu – söömist, sünnitamist, abielusuhteid ja muud –, vaid rõhutas mõtet, et Jehooval kui nende Jumalal on õigus otsustada, mis on neile kõigis eluvaldkondades kohane ja mis ebakohane – oli ju nende elu pühendatud täielikult Jehoovale (5. Moosese 7:6; Laul 135:4).

7. Milliseid õnnistusi võis Iisraeli rahvas Seadust järgides pälvida?

⁷ Lisaks kaitses seaduseleping iisraellasi neid ümbritsevate rahvaste rüvetavate kommete eest. Kui iisraellased pidasid ustavalt kinni Seadusest, kaasa arvatud kõigist nõuetest puhtuse säilitamise kohta Jehoova ees, siis olid nad kõlblikud oma Jumalat teenima ja tema soosingut pälvima. Jehoova ütles rahvale selle kohta: „Kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm! Te olete mulle preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks!” (2. Moosese 19:5, 6; 5. Moosese 26:19).

8. Miks peaksid tänapäeva kristlased pöörama tähelepanu sellele, mida öeldakse Seaduses puhtuse kohta?

 ⁸ Kuna Jehoova lülitas Seadusesse sellised üksikasjad, mis pidid õpetama iisraellastele, kuidas saada puhtaks, pühaks ja Jehoovale meelepäraseks, kas poleks ka tänapäeva kristlastel kohane hoolega vaagida, kuidas nemad selles osas mõõdupuudele vastavad? Ehk küll kristlased pole Seaduse all, tuleb neil pidada meeles seda, et vastavalt Pauluse selgitusele on kõik Seaduses sätestatu „tulevaste asjade vari, kuna tegelikkus on Kristuse oma” (Koloslastele 2:17, UM; Heebrealastele 10:1). Kui Jehoova Jumal, kes ütleb: ’Mina ei ole ennast muutnud’, pidas puhtana ja rüvetamatuna püsimist muistsel ajal sedavõrd oluliseks õige jumalakummardamise tahuks, peame ka meie tänapäeval suhtuma füüsilise, moraalse ja vaimse puhtuse hoidmisse tõsiselt, kui soovime pälvida tema heakskiitu ja õnnistust (Malakia 3:6; Roomlastele 15:4; 1. Korintlastele 10:11, 31).

Füüsiline puhtus on meie soovituskiri

9., 10. a) Miks on füüsiline puhtus kristlasele tähtis? b) Mida on seoses Jehoova tunnistajate konventidega märgitud?

⁹ Kas füüsiline puhtus on ikka veel tähtis õige jumalakummardamise tegur? Kuigi füüsiline puhtus iseenesest ei tee veel inimest tõeliseks Jumala teenijaks, on kahtlema kohane, et õige jumalakummardaja oleks füüsiliselt puhas, kuivõrd tema olud seda võimaldavad. Eriti just tänapäeval, mil paljud inimesed pööravad vähe tähelepanu enda, oma riietuse ja ümbruse puhtana hoidmisele, pannakse neid, kes seda siiski teevad, ümbruskonnas tihti tähele. See võib anda häid tulemusi, mis on kooskõlas Pauluse sõnadega Korintose kristlastele: „Me ei anna üheski asjas mingit põhjust pahanduseks, et meie ametit ei laidetaks, vaid kõiges me näitame endid kui Jumala abilised” (2. Korintlastele 6:3, 4).

¹⁰ Jehoova tunnistajad on ikka ja jälle saanud riigiametnikelt kiita korraliku, distsiplineeritud ja lugupidamist väljendava käitumise ning kommete pärast, mis eriti torkavad silma nende suurtel konventidel. Näiteks märkis Itaalia ajaleht „La Stampa” seoses Savona provintsis peetud konvendiga: „Läbi hoonete jalutades torkab otsekohe silma neid kasutavate inimeste puhtus ja korralikkus.” Pärast tunnistajate konventi Brasiilias São Paulos lausus üks staadioni ametnik oma koristusmeeskonna ülemale: „Me tahame, et edaspidi koristataks staadioni nii, nagu seda tegid Jehoova tunnistajad.” Üks teine sama staadioni ametnik ütles: „Kui Jehoova tunnistajad soovivad staadioni üürida, on meie asi ainult kuupäevade kooskõlastamine, muu pärast me ei pea muretsema.”

11., 12. a) Millist Piibli põhimõtet tuleks meil silmas pidada seoses isikliku puhtusega? b) Milliseid küsimusi võiksime endale esitada oma harjumuste ja eluviisi kohta?

¹¹ Kuna puhtus ja kord meie kummardamispaikades võib tuua kiitust Jumalale, keda me teenime, siis kindlasti on nende omaduste ilmnemine isiklikus elus samavõrd tähtis. Ent kodus omaette olles võime ehk mõelda, et nüüd on meil õigus end lõdvaks lasta ja käituda, nagu heaks arvame. Ja kindlasti ongi meil riietumise ja ehtimise küsimustes vabadus valida seda, mida peame mugavaks ja meeldivaks. Kuid laiemalt võttes on kõik see vaid suhteline. Meenutagem, kuidas Paulus toiduvalikut käsitledes hoiatas kaaskristlasi: „Vaadake ainult, et see teie vabadus ei saaks nõtradele komistuseks.” Seejärel tõi ta ära väärt põhimõtte: „Kõik on lubatav, kuid kõigest ei ole kasu; kõik on lubatav, kuid kõik ei ehita kogudust” (1. Korintlastele 8:9; 10:23). Kuidas puudutab Pauluse nõuanne meid puhtuse küsimuses?

¹² On täiesti loogiline eeldada, et jumalateener on puhas ja korralike eluviisidega.  Seetõttu peaksime kindlasti hoolitsema selle eest, et meie kodu ja selle ümbrus ei heidaks halba varju sellele, keda me väidame endid olevat – nimelt Jumala Sõna teenrid. Mida räägib meie kodu meie endi ja meie uskumuste kohta? Kas näitab see, et me tõepoolest igatseme elada puhtas ja korralikus uues õiglases maailmas, mida me innukalt ka teistele soovitame? (2. Peetruse 3:13.) Ka meie endi välimus – nii vabal ajal kui teenistuses olles – võib kas kasvatada või kahandada kuulutatava sõnumi köitvust. Pangem näiteks tähele ühe Mehhiko ajalehereporteri kommentaari: „Suure osa Jehoova tunnistajate liikmeskonnast moodustavad noored, sealjuures paistavad silma nende soengud, puhtus ja korralik riietus.” Milline rõõm, et meie keskel on sellised noored inimesed!

13. Mida saame teha, et tagada puhtus ja kord kõigis meie igapäevaelu valdkondades?

¹³ Seda, et oleks alati tagatud meie endi, meie vara ning meie kodu puhtus ja kord, on muidugi kergem öelda kui teha. Kuid see ei eelda sugugi mitte suurt hulka keerukaid ja kulukaid seadmeid, vaid head planeerimist ja järjekindlaid pingutusi. Meie ajakavas peab olema kindel koht ka keha, riiete, kodu, auto ja muude asjade puhtuse eest hoolitsemiseks. See, et oleme hõivatud kuulutamise, koosolekutel käimise ja isikliku uurimisega – lisaks veel teiste igapäevakohustuste täitmisega –, ei välista tarvet jääda puhtaks ja meelepäraseks Jumala ja inimeste silmis. Tuntud põhimõte „Igale asjale on määratud aeg” kehtib ka selle meie eluvaldkonna kohta (Koguja 3:1).

Rüvetamata süda

14. Miks võib öelda, et moraalne ja vaimne puhtus on veel tähtsamad kui füüsiline puhtus?

¹⁴ Kuigi on tähtis pöörata tähelepanu füüsilisele puhtusele, on veelgi olulisem pidada silmas moraalset ja vaimset puhtust. Sellisele järeldusele jõuame, kui meenutame, et Jehoova ei hüljanud Iisraeli rahvast mitte sellepärast, et nad olid füüsiliselt ebapuhtad, vaid sellepärast, et nad muutusid nii moraalselt kui vaimselt rikutuks. Jehoova ütles neile prohvet Jesaja kaudu, et kuna nad  on „patune rahvas, süüga koormatud rahvas”, on nende ohvrid, nende noorkuu ja hingamispäeva pidamine, koguni nende palved saanud talle koormaks. Mida oleksid nad pidanud tegema, et pälvida taas Jumala soosingut? Jehoova ütles: „Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast!” (Jesaja 1:4, 11–16).

15., 16. Mis Jeesuse sõnul rüvetab inimest ja kuidas meie Jeesuse sõnadest kasu võime saada?

¹⁵ Et moraalse ja vaimse puhtuse tähtsust paremini mõista, mõelgem sellele, mida lausus Jeesus, kui variserid ja kirjatundjad väitsid tema jüngreid ebapuhtad olevat, sest nad ei pesnud enne sööma asumist käsi. Jeesus korrigeeris nende mõtteviisi, öeldes: „Mitte see, mis suust sisse läheb, ei rüveta inimest, vaid see, mis suust väljub, rüvetab inimest.” Lisaks selgitas Jeesus: „Mis suust väljub, see lähtub südamest ja see rüvetab inimese. Sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hoorust, vargusi, valetunnistusi, jumalapilget. Need on, mis rüvetavad inimese; kuid pesemata kätega söömine ei rüveta inimest” (Matteuse 15:11, 18–20).

¹⁶ Mida me võime Jeesuse sõnadest õppida? Jeesus osutas sellele, et kurjadele, ebamoraalsetele ja ebapuhastele tegudele eelnevad kurjad, ebamoraalsed ja ebapuhtad südame kalduvused. Jünger Jakoobus väljendas seda nõnda: „Igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb” (Jakoobuse 1:14, 15). Niisiis, kui me ei taha langeda sellistesse Jeesuse kirjeldatud ränkadesse pattudesse, siis peame juurima endast välja igasuguse sellesuunalise kalduvuse ning kaitsma oma südant. See tähendab, et me peame hoolikalt valima, mida lugeda, vaadata ja kuulata. Tuginedes sõna- ja kunstivabadusele, edastab tänapäeva meelelahutus- ja reklaamitööstus lakkamatu joana heli ja pilti, mis annab toitu langenud liha kalduvustele. Me peaksime olema kindlameelsed ja hoidma oma südant mistahes sellesuunalise idee eest. Peamine mõte on see, et meil tuleb pidevalt olla valvel, et meie süda oleks puhas ja rüvetamata, kui tahame  Jumalale meelepärased olla (Õpetussõnad 4:23).

Puhastatud headeks tegudeks

17. Miks on Jehoova toonud oma rahva puhtasse seisundisse?

¹⁷ Kindlasti on see õnnistuseks ja kaitseks, et me saame Jehoova abiga olla puhtas seisundis tema ees (2. Korintlastele 6:14–18). Ent me mõistame ka seda, et Jehoova on toonud oma rahva puhtasse seisundisse kindlal eesmärgil. Paulus ütles Tiitusele, et Kristus Jeesus ’andis iseenese meie eest, et meid lunastada kõigest ülekohtust ja puhastada enesele pärisrahvaks, kes agar on tegema häid tegusid’ (Tiitusele 2:14). Milliseid tegusid meie kui puhastatud rahvas peaksime olema agarad tegema?

18. Kuidas me saame näidata, et oleme agarad tegema häid tegusid?

¹⁸ Kõige esmalt peaksime rakendama oma jõupingutused Jumala Kuningriigi hea sõnumi kuulutamisele (Matteuse 24:14). Seda tehes pakume kõikjal inimestele lootust elada igavesti maakeral, mis on vaba igasugusest reostusest (2. Peetruse 3:13). Meie head teod hõlmavad ka Jumala vaimu vilja ilmutamist igapäevaelus, misläbi saame tuua au oma taevasele Isale (Galaatlastele 5:22, 23; 1. Peetruse 2:12). Sealjuures ei unusta me neid, kes pole tões, kuid keda võivad olla rängalt tabanud kas loodusõnnetused või inimtragöödiad. Me peame meeles Pauluse manitsust: „Seepärast nüüd, et meil veel on aega, tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!” (Galaatlastele 6:10). Sedalaadi puhtast südamest ja puhastest motiividest ajendatud abiosutamine valmistab Jumalale heameelt (1. Timoteosele 1:5).

19. Millised õnnistused meid ootavad ees, kui me jätkuvalt hoiame kinni kõrgetest füüsilise, moraalse ja vaimse puhtuse normidest?

¹⁹ Meie kui Kõigekõrgema sulased järgime Pauluse sõnu: „Mina manitsen teid nüüd, vennad, Jumala suure südamliku halastuse tõttu andma oma ihud elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mõistlik jumalateenistus” (Roomlastele 12:1). Pidagem ikka kalliks eesõigust olla Jehoova poolt puhastatud ning andkem oma parim, et hoida kinni füüsilise, moraalse ja vaimse puhtuse kõrgetest mõõdupuudest. Kui me seda teeme, siis on meil lisaks praegusele enesest lugupidamisele ja rahulolule lootus näha, kuidas siis, kui Jumal ’teeb kõik uueks’, kaovad minevikku „endised asjad” – praegune kuri ja reostunud ühiskonnakord (Ilmutuse 21:4, 5).

Kas sa mäletad?

• Miks anti iisraellastele arvukalt seadusi puhtuse kohta?

• Kuidas teeb füüsiline puhtus meie kuulutatava sõnumi köitvamaks?

• Miks on moraalne ja vaimne puhtus veelgi tähtsam kui füüsiline puhtus?

• Kuidas me saame näidata, et oleme rahvas, kes on ’agar tegema häid tegusid’?

[Küsimused]

[Pildid lk 21]

Füüsiline puhtus teeb meie kuulutatava sõnumi köitvamaks

[Pilt lk 22]

Jeesus hoiatas, et kurjad mõtted viivad kurjade tegudeni

[Pildid lk 23]

Jehoova tunnistajad kui puhastatud rahvas on agar tegema häid tegusid