Õpi ja õpeta kristlikku moraali

„Kuidas sa siis, kes teist õpetad, iseennast ei õpeta?” (ROOMLASTELE 2:21)

1., 2. Mis põhjustel sa soovid Piiblit uurida?

SUL on palju põhjusi Jumala Sõna õppida. Tõenäoliselt soovid sa teada selles sisalduvaid fakte inimeste, sündmuste, paikade ja muu kohta. Sa soovid tutvuda tõeste õpetustega, millega on vastuolus eksiuskumused, näiteks kolmainsus või põrgutuli (Johannese 8:32). Samuti sooviksid sa õppida Jehoovat paremini tundma, nõnda et võiksid temaga enam sarnaneda ning tema ees õigel viisil käia (1. Kuningate 15:4, 5).

² Veel üks Jumala Sõna uurimise tähtis põhjus on saada võimeliseks õpetama teisi – oma lähedasi, tuttavaid ja ka neid, keda sa ehk veel ei tunnegi. Tõsikristlaste kohus on seda teha. Jeesus käskis oma jüngreid: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, ... neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20).

3., 4. Miks on auväärne Jeesuse käsu kohaselt õpetada?

³ Uurida Piiblit soovist õpetada teisi on auväärne  tegevus ja võib pakkuda kestvat rahulolu. Õpetajaametit on juba muistsest ajast au sees peetud. „Encarta Encyclopedia” teatab: „Paljud täiskasvanud juudid pidasid õpetajaid juhatajaiks päästeteele ning ergutasid lapsi austama oma õpetajaid enamgi kui oma vanemaid.” On eriti auväärne, kui kristlased Piiblit uurides iseennast ja seejärel teisi õpetavad.

⁴ „Õpetajaametis on rohkem inimesi kui üheski teises ametis. Kogu maailmas on umbes 48 miljonit meest ja naist õpetajad.” („The World Book Encyclopedia”.) Ilmaliku õpetaja hooleks on vormida noorte inimeste mõistust ning tema mõju võib jääda kestma veel aastateks. Mõju võib olla veelgi kaugeleulatuvam siis, kui sa kuuletud Jeesuse käsule õpetada teisi; sinu õpetustegevusest võib sõltuda nende igikestev tulevik. Seda toonitas apostel Paulus julgustavates sõnades Timoteosele: „Pane tähele iseennast ja õpetust; püsi kindlasti selles; sest kui sa seda teed, päästad sa enese ja need, kes sind kuulevad” (1. Timoteosele 4:16). Jah, sinu õpetustegevus seondub pääste saamisega.

5. Miks on kristlik õpetustegevus kõige väärtuslikum?

⁵ Käsk iseennast ja seejärel teisi õpetada on tulnud kõrgeimalt Allikalt, universumi Suveräänilt. Juba ainuüksi see fakt muudab selle õpetusvaldkonna õilsamaks kui mis tahes ilmaliku õpetustegevuse, olgu selleks siis põhiainete, tööoskuste või isegi meditsiinierialade õpetamine. Kristlik õpetustegevus tähendab seda, et õpilane õpib isiklikult jäljendama Jumala Poega Jeesus Kristust ning õpetab ka teisi sedasama tegema (Johannese 15:10).

Miks iseennast õpetada?

6., 7. a) Miks me peame kõigepealt iseennast õpetama? b) Mis mõttes olid esimese sajandi juudid kõlbmatud õpetama?

⁶ Miks öeldakse, et me peame kõigepealt iseennast õpetama? Me ei suuda teisi korralikult õpetada, kui me kõigepealt iseennast ei õpeta. Paulus rõhutas seda tõsiasja tolle aja juutidele suunatud mõtlemapanevas kirjakohas, milles kätkeb tõsine sõnum ka nüüdisaja kristlastele. Paulus küsis: „Kuidas sa siis, kes teist õpetad, iseennast ei õpeta; kes kuulutad, et ei tohi varastada, ise varastad; kes ütled, et ei tohi abielu rikkuda, ise rikud abielu; kes pead ebajumalaid jäledaks asjaks, ise riisud pühamut; kes kiitled käsust, ise teotad Jumalat  käsust üleastumisega?” (Roomlastele 2:21–23).

⁷ Paulus esitas retoorilised küsimused kahe väärteo kohta, mida kümnes käsus otseselt käsitletakse: ära varasta ja ära riku abielu (2. Moosese 20:14, 15). Pauluse päevade juudid olid uhked, et neil on Jumala Seadus. Nad olid ’käsust õpetust saanud ja pidasid ennast sõgedate teejuhtideks, nende valguseks, kes on pimeduses, alaealiste õpetajateks’ (Roomlastele 2:17–20). Ent nende seas oli silmakirjatsejaid, kes salajas varastasid ja rikkusid abielu. See tõi teotust nii Seadusele kui ka selle Autorile taevas. On selge, et nad polnud kaugeltki kõlblikud teisi õpetama – tegelikult ei olnud nad iseennastki õpetanud.

8. Kuidas võisid mõningad Pauluse päevade juudid ’pühamut riisuda’?

⁸ Paulus mainis pühamu riisumist. Kas oli juute, kes seda sõna otseses mõttes tegid? Mida Paulus silmas pidas? Selle kirjakoha vähese info tõttu ei saa me tegelikult täie kindlusega väita, kuidas mõningad juudid ’pühamut riisusid’. Varem oli Efesose linnakirjutaja kuulutanud, et Pauluse kaaslased pole „templi rüüstajad”, mis viitab sellele, et vähemalt mõnede arvates võis juute selles süüdistada (Apostlite teod 19:29–37). Kas nad kasutasid või müütasid paganlikest templitest pärit väärtasju, mille vallutajad või usufanaatikud olid kokku röövinud? Jumala Seaduse kohaselt pidi ebajumalakujude kuld ja hõbe hävitatama, selle asemel et see endale võtta (5. Moosese 7:25). * Seega võis Paulus vihjata juutidele, kes ei hoolinud Jumala käsust ning kasutasid paganlikest templitest pärit esemeid või äritsesid nendega.

9. Milliseid Jeruusalemma templiga seondunud väärtegusid võis pidada sama hästi kui templi röövimiseks?

⁹ Kuid Josephus jutustab ka Roomas puhkenud skandaalist, mille põhjustasid neli juuti, kusjuures nende juht oli käsuõpetaja. Need neli veensid üht juudi proselüüdist roomlannat loovutama neile kulda ja muid väärtasju annetusena Jeruusalemma templi heaks. Kui nad aarded naise käest kätte olid saanud, kasutasid nad neid endi huvides – tegelikult röövisid nad templit. * Teised röövisid Jumala templit sel teel, et tõid vigaseid ohvreid ning õhutasid templi valdustes ahnet ärivaimu, muutes selle „röövliauguks” (Matteuse 21:12, 13; Malakia 1:12–14; 3:8, 9).

Õpeta kristlikku moraali

10. Millist Pauluse sõnade iva kirjakohas Roomlastele 2:21–23 me ei tohiks jätta kahe silma vahele?

¹⁰ Ükskõik millistele varastamise, abielurikkumise ja templiröövimisega seotud esimese sajandi kommetele Paulus ka ei vihja, ärgem jätkem kahe silma vahele tema lausungite iva. Ta küsib: „Kuidas sa siis, kes teist õpetad, iseennast ei õpeta?” On tähelepanuväärne, et Pauluse toodud näited seonduvad moraaliga. Siin ei keskendu apostel ei Piibli õpetuslikele küsimustele ega ajaloole. Iseenda ja teiste õpetamine, millele Paulus viitab, peab seonduma kristliku moraaliga.

11. Miks peaks Jumala Sõna uurides pöörama tähelepanu kristlikule moraalile?

¹¹ Rakendada ellu Roomlastele 2:21–23 õppetundi tähendab õppida Jumala Sõna põhjal tundma kristlikku moraali, tegutseda vastavalt õpitule ning seejärel õpetada ka teisi sedasama tegema. Seepärast pane Piiblit uurides hoolega tähele vihjeid Jehoova mõõdupuudele, millest lähtub õige kristlik moraal. Mõtiskle Piiblist leitud nõuannete ja õpetuste üle. Seejärel rakenda õpitut innukalt ellu. Et seda teha, läheb tõesti vaja otsusekindlust ja südikust. Ebatäiuslikud inimesed leiavad  hõlpsasti vabandusi ja põhjusi, miks mingi olukord lubab või koguni eeldab kristliku moraali hülgamist. Võib-olla oskasid Pauluse mainitud juudid vilunult kasutada sellist kavalat mõttekäiku, et oma tegu põhjendada või teisi eksiteele viia. Pauluse sõnad näitavad seega, et valikuvabadust kasutades ei või kristlikku moraali pidada tähtsusetuks ega seda ignoreerida.

12. Millist valgust heidab Jehoova Jumalale meie hea või halb käitumine, ning miks on kasulik seda tõsiasja meeles pidada?

¹² Apostel rõhutab, mis on Piiblis leiduva moraali tundmaõppimise ja siis selle ellurakendamise peamine põhjus. Juutide sündsusetu käitumine heitis halba valgust Jehoovale: „[Kuidas sa,] kes kiitled käsust, ise teotad Jumalat käsust üleastumisega? Pilgatakse ju Jumala nime teie pärast paganate seas” (Roomlastele 2:23, 24). Täpselt seesama peab paika ka praegu: kui me ei hooli kristlikust moraalist, siis me teotame selle Allikat. Ja vastupidi: kui me järgime kindlalt Jumala mõõdupuid, seab see ta heasse valgusesse, toob temale au (Jesaja 52:5; Hesekiel 36:20). Kui oled sellest teadlik, võib see tugevdada sinus otsusekindlust, kui satud kiusatusse või olukorda, kus kristliku moraali hülgamine võib näida kõige kergema või sobilikuma tegutsemisviisina. Pauluse sõnad õpetavad meile veel midagi. Lisaks sellele, et sa oled ise teadlik sellest, kuidas sinu käitumine võib heita head või halba valgust Jumalale, aita teisi õpetades ka neil näha, et see, kuidas nad õpitavaid moraalimõõdupuid ellu rakendavad, võib heita Jehoovale kas head või halba valgust. See, et kristlik moraal annab rahulolu ja kaitseb tervist, ei ole veel kõik. See seab soodsasse valgusse ka Tema, kes on selle moraali kehtestanud, ning õhutab meid seda järgima (Laul 74:10; Jakoobuse 3:17).

13. a) Kuidas aitab Piibel meid moraaliküsimustes? b) Too välja kirjakoha 1. Tessalooniklastele 4:3–7 tuum.

¹³ Moraal puudutab ka teisi inimesi. Seda võib näha Jumala Sõnas toodud näidetest, kust ilmneb, kui väärtuslik on rakendada Jumala moraalinorme ja mida toob kaasa nende põlgamine (1. Moosese 39:1–9, 21; Joosua 7:1–25). Samuti võib sealt leida asjakohast nõu moraaliküsimustes, näiteks: „See on Jumala tahtmine, teie pühitsus, et te hoiduksite hooruse eest, et igaüks teie seast teaks hoida oma astjat pühaduses ja aus, mitte himude kiimas, nõnda nagu paganad, kes ei tunne Jumalat, et ükski teist ei teeks ülekohut ega petaks oma venda asjaajamises [„kahjustaks venna õigusi selles asjas”, UM] ... Sest Jumal ei ole meid ju kutsunud roppusele, vaid pühitsusele” (1. Tessalooniklastele 4:3–7).

14. Mida sa võiksid endalt küsida seoses 1. Tessalooniklastele 4:3–7 nõuandega?

¹⁴ Selle kirjakoha põhjal võib küll igaüks mõista, et seksuaalne ebamoraalsus on vastuolus kristliku moraaliga. Ent sa võid sellesse teksti põhjalikumalt süüvida. Mõningad tekstid pakuvad ainet sügavamaks uurimiseks ja mõtisklemiseks, misläbi võib neist põhjalikumalt aru saada. Näiteks võiksid vaagida seda, mida mõtles Paulus ütlusega, et inimene võib hoorusega tegeldes ’teha ülekohut ja kahjustada oma venna õigusi selles asjas’. Mis õigustest on jutt ning kuidas võib selle parem mõistmine anda sulle tõsisema ajendi hoida kinni kristlikust moraalist? Kuidas võimaldaksid sellised uurimistulemused sul paremini teisi õpetada ning neid Jumala austamises aidata?

Uuri, et saaksid õpetada

15. Milliseid abivahendeid võiksid sa kasutada, et isikliku uurimise varal iseennast õpetada?

¹⁵ Kui Jehoova tunnistajad tegelevad uurimisega, et õpetada iseennast või teisi, on nende käsutuses abivahendid, kust nad leiavad oma küsimustele või probleemidele vastused. Paljudes keeltes on üheks selliseks abivahendiks „Watch Tower Publications Index” („Vahitorni väljaannete register”). Kui sul on võimalik seda kasutada, võid leida selle abil  infot Jehoova tunnistajate piibliliste väljaannete kohta. Sa võid kasutada otsimiseks kas teemaregistrit või piiblisalmide loetelu. Paljudes suuremates keeltes on Jehoova tunnistajate käsutuses „Watchtower Library”. See laserkettal arvutiprogramm sisaldab hiigelsuurt väljaannete kogu elektroonilisel kujul. Programm võimaldab uurida kindlaid teemasid ja kirjakohtade käsitlusi. Kui sul on võimalik neist üht või mõlemat abivahendit kasutada, siis tee seda Jumala Sõna uurides regulaarselt, nii et oleksid võimeline teisi õpetama.

16., 17. a) Kust võib leida selgitavaid kommentaare 1. Tessalooniklastele 4:6 mainitud õiguste kohta? b) Mil moel võib hoorus kahjustada teiste õigusi?

¹⁶ Võtkem näiteks varem tsiteeritud kirjakoha 1. Tessalooniklastele 4:3–7. Küsimus kerkis seoses õigustega. Kelle õigustest on jutt? Ja kuidas võidakse neid õigusi kahjustada? Kui uurid mainitud abivahendeid, võid tõenäoliselt leida mitu kommentaari, mis selgitavad neid salme ning ka Pauluse mainitud õigusi. Näiteks võid neid lugeda väljaannetest „Insight on the Scriptures”, 1. köide, lk 863–864; „True Peace and Security–How Can You Find It?”, lk 145; ”Vahitorn”, 15. november 1989, lk 31 (kõik inglise keeles).

¹⁷ Uurimise käigus võid sa nende väljaannete põhjal veenduda, kui õiged on Pauluse sõnad. Hooraja teeb pattu Jumala vastu ning seab ohtu oma tervise (1. Korintlastele 6:18, 19; Heebrealastele 13:4). Mees, kes teeb hoorust, kahjustab mitmeti selle naise õigusi, kellega ta patustab. Ta laostab naise puhta moraalse seisundi ning hea südametunnistuse. Kui naine on vallaline, kuritarvitab mees tema õigust abielluda süütuna ning naise tulevase abikaasa õigust naiselt seda oodata. Mees toob kahju naise vanematele ja kui naine on abielus, siis tema abikaasale. Ebamoraalne mees kahjustab ka enda perekonna õigust olla puhta moraali poolest heas kuulsuses. Kui mees kuulub kristlikku kogudusse, toob ta sellele teotust, kahjustades selle head mainet (1. Korintlastele 5:1).

18. Millist kasu toob sulle see, kui sa uurid Piiblit kristliku moraali küsimuses?

¹⁸ Kas ei aita need kommentaarid õiguste kohta mõista sul järjest paremini selle salmi sügavamat mõtet? Sedalaadi uurimistööl on vaieldamatult suur väärtus. Seda tehes õpetad sa iseennast. Sa mõistad paremini, kui tõene ja sügava sisuga on Jumala sõnum. Sa muutud otsusekindlamaks pidada kinni kristlikust moraalist, ükskõik mis kiusatus ka ette võiks tulla. Ja kuivõrd tõhusamalt sa saad teisi õpetada! Kui sa näiteks avad inimestele Piibli tõde õpetades sügavamalt kirjakoha 1. Tessalooniklastele 4:3–7, võid aidata neil kristlikku moraali paremini mõista ja hinnata. Seega võid tänu uurimistööle aidata nii endal kui ka paljudel teistel tuua Jumalale au. Siinjuures mainisime vaid ühte näidet Pauluse kirjast tessalooniklastele. On olemas palju teisi kristliku moraali aspekte ja hulgaliselt nendega seonduvaid piiblilisi näiteid ja nõuandepunkte, mida saad uurida, rakendada ja õpetada.

19. Miks on tähtis pidada kinni kristlikust moraalist?

¹⁹ Kahtlemata on arukas just nõnda toimida. Jakoobuse 3:17 ütleb, et „tarkus, mis on ülalt” – Jehoova Jumalalt –, on „kõigepealt puhas”. See viitab selgelt Jumala moraalinormidest kinnipidamisele. Tegelikult nõuab Jehoova neilt, kes Piiblit õpetades teda esindavad, et nad ise annaksid „meelepuhtuses”  head eeskuju (1. Timoteosele 4:12). Näiteks tõendab selliste esimeste jüngrite nagu Pauluse ja Timoteose elukäik seda, et nad hoidusid ebamoraalsusest. Paulus kirjutas: „Hoorus ja kõik roppus või ahnus olgu nimetamata teie seas, nõnda nagu sünnis on pühadele, ja riivatus ja rumalad sõnad või tühised naljad” (Efeslastele 5:3, 4).

20., 21. Miks sa nõustud apostel Johannese sõnadega kirjakohas 1. Johannese 5:3?

²₀ Kuigi Jumala Sõnas toodud moraalinormid on selged ja konkreetsed, ei ole need rõhuvaks koormaks. See oli täiesti selge Johannesele, kõige kauem elanud apostlile. Ta teadis selle põhjal, mida ta oli oma elus aastakümnete jooksul tähele pannud, et kristlik moraal ei tule kahjuks. Vastupidi, see osutus tõhusaks, kasulikuks ja tõi õnnistusi. Johannes rõhutas seda sõnadega: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” (1. Johannese 5:3).

²¹ Kuid pangem tähele, et Johannes ei pidanud kristlikku moraali järgides Jumalale kuuletumist parimaks teguviisiks mitte ainult sellepärast, et see säästab meid raskustest, teistsuguse toimimisviisi halbadest tagajärgedest. Ta seab asjad õigesse tähtsusjärjekorda, mainides kõigepealt seda, et sel teel väljendub meie armastus Jehoova Jumala vastu – nõnda avaneb meile kallihinnaline võimalus näidata, et me teda armastame. Õpetada iseennast või teisi Jumalat armastama eeldab tõesti seda, et me tema kõrgeid mõõdupuid tunnustame ja rakendame. Jah, see tähendab õpetada iseendale ja teistele kristlikku moraali.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Miks me peame õppima, et õpetada iseennast, enne kui õpetame teisi?

• Millisesse valgusesse võib meie käitumine seada Jehoova?

• Kelle õigusi võib hooraja kahjustada?

• Millisele otsusele oled sina kristliku moraali suhtes jõudnud?

[Küsimused]

[Pilt lk 22]

„Tema käsud ei ole rasked!”