Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kristlased kummardavad Jumalat vaimus ja tões

Kristlased kummardavad Jumalat vaimus ja tões

Kristlased kummardavad Jumalat vaimus ja tões

„Jumal on Vaim, ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!” (JOHANNESE 4:24)

1. Milline kummardamisviis on Jumalale meelepärane?

JEHOOVA ainusündinud Poeg Jeesus Kristus näitas selgelt, milline kummardamisviis on tema taevasele Isale meelepärane. Andes südantsoojendavalt tunnistust ühele Samaaria naisele Sühhari linna lähedal asuva kaevu juures, ütles Jeesus: „Teie kummardate, mida te ei tea; meie kummardame, mida me teame, sest õndsus tuleb juutidelt. Aga tund tuleb ja on nüüd, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim, ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!” (Johannese 4:22–24). Kuidas me peaksime neid sõnu mõistma?

2. Millel põhines samaarlaste kummardamisviis?

2 Samaarlastel olid valed religioossed arusaamad. Nad pidasid inspireerituks vaid esimest viit Pühakirja raamatut – ja neidki üksnes nende omas versioonis, mida tuntakse Samaaria Pentateuhina. Samaarlased tegelikult ei tundnud Jumalat, Pühakirja tundmine oli usaldatud juutidele (Roomlastele 3:1, 2). Ustavatel juutidel ja teistel oli võimalik olla Jehoova soosingus. Mida see neilt aga nõudis?

3. Mida on vaja, et kummardada Jumalat „vaimus ja tões”?

3 Mida pidid juudid, samaarlased ja teised vanal ajal elanud inimesed tegema, et Jehoovale meele järele olla? Nad pidid kummardama teda „vaimus ja tões”. Seda peaksime tegema ka meie. Ehkki Jumalat peaks teenima innukalt ja ajendatuna südamest, mis on täidetud armastuse ja usuga, nõuab Jumala kummardamine vaimus eelkõige seda, et meil on tema püha vaim ja et laseme sel end juhtida. Meie meel peaks olema häälestatud Jumalale ja seda on võimalik teha, kui uurime tema Sõna ja rakendame seda ellu (1. Korintlastele 2:8–12). Et me kummardaksime Jehoovat talle vastuvõetavalt, peame seda tegema ka tões. See peab olema kooskõlas sellega, mida Jumala Sõna Piibel räägib Jumala ja ta eesmärkide kohta.

Tõde on võimalik leida

4. Mida arvatakse tõe kohta?

4 Mõned filosoofid on arendanud välja idee, et absoluutne tõde on inimestele kättesaamatu. Rootsi kirjanik Alf Ahlberg kirjutas: „Paljudele filosoofilistele küsimustele pole nende olemuse tõttu võimalik anda mingit konkreetset vastust.” Mõned küll ütlevad, et tõde on ainult suhteline, kuid kas see ikka on nii? Jeesus Kristus ei arvanud nõnda.

5. Miks Jeesus tuli maailma?

5 Kujutlegem, et näeme pealt sündmust, mis toimus meie ajaarvamise 33. aasta algul. Jeesus seisab Rooma maavalitseja Pontius Pilaatuse ees. Ta ütleb Pilaatusele: „Ma olen ... selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin.” Pilaatus küsib: „Mis on tõde?” Kuid ta ei oota Jeesuse edasist selgitust (Johannese 18:36–38).

6. a) Kuidas on „tõde” defineeritud? b) Millise ülesande andis Jeesus oma järelkäijatele?

6 „Tõde” on defineeritud kui „tegelike asjade, sündmuste ja faktide kogumit”. („Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary”.) Kas aga Jeesus andis tunnistust tõele üldises mõttes? Ei. Ta pidas silmas kindlat tõde. Ta andis oma järelkäijatele ülesande seda tõde kuulutada, sest ta ütles: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Jeesuse tõelised järelkäijad pidid enne selle maailmaajastu lõppu kuulutama „evangeeliumi tõde” kogu maailmas (Galaatlastele 2:14). Seda tehakse, täitmaks Jeesuse sõnu: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:14). Seega on meil eluliselt tähtis teha kindlaks, kes on need, kes õpetavad kõigile rahvastele tõde ja kuulutavad head sõnumit Kuningriigist.

Kuidas me võime tõde õppida

7. Kuidas sa tõestaksid, et Jehoova on tõe Allikas?

7 Jehoova on vaimse tõe Allikas. Laulukirjutaja Taavet nimetas Jehoovat „tõe Jumalaks” (Laul 31:6; 43:3). Jeesus tunnistas, et tema Isa sõna on tõde, ja ka kuulutas: „Prohvetite raamatuis on kirjutatud: nad kõik peavad olema Jumala poolt õpetatud! Igaüks, kes on Isalt kuulnud ja on õppinud, tuleb minu juurde” (Johannese 6:45; 17:17; Jesaja 54:13). On selge, et tõe otsijaid peab õpetama Jehoova, Suurim Õpetaja (Jesaja 30:20, 21, UM). Tõeotsijad peavad õppima Jumalat tundma (Õpetussõnad 2:5). Jehoova on armastavalt õpetanud ja edastanud tõde mitmel viisil.

8. Millistel viisidel on Jumal tõde õpetanud või edastanud?

8 Näiteks andis Jumal iisraellastele käsuõpetuse inglite kaudu (Galaatlastele 3:19). Patriarhidele Aabrahamile ja Jaakobile andis ta unenäos lubaduse neid õnnistada (1. Moosese 15:12–16; 28:10–19). Kui Jeesus ristiti, rääkis Jumal ise taevast ja maa peal oli kuulda sõnu: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Matteuse 3:17). Me võime olla tänulikud ka selle eest, et Jumal on andnud tõde edasi nii, et inspireeris Piibli kirjutajaid (2. Timoteosele 3:16, 17). Jumala Sõnast teadmisi ammutades võime saavutada „tõeusu” (2. Tessalooniklastele 2:13).

Tõde ja Jumala Poeg

9. Kuidas on Jumal tõe ilmutamisel oma Poega kasutanud?

9 Jumal on kasutanud eriti oma Poega Jeesus Kristust, et tõde inimkonnale edastada (Heebrealastele 1:1–3). Jeesus rääkis tõde nõnda, nagu polnud seda teinud varem ükski teine inimene (Johannese 7:46). Isegi pärast taevaminekut ilmutas ta tõde, mida sai Isalt. Apostel Johannes sai näiteks „Jeesuse Kristuse ilmutuse, mille Jumal temale andis, et ta näitaks tema sulastele, mis varsti peab sündima” (Ilmutuse 1:1–3).

10., 11. a) Millega on seotud tõde, millele Jeesus andis tunnistust? b) Kuidas tegi Jeesus tõe tegelikkuseks?

10 Jeesus ütles Pontius Pilaatusele, et ta on tulnud maa peale tõele tunnistust andma. Oma teenistuse jooksul näitas Jeesus, et see tõde on seotud Jehoova suveräänsuse õigeksmõistmisega Jumala Kuningriigi abil, mille Kuningas on Kristus. Tõele tunnistuse andmine nõudis Jeesuselt aga enamat kui kuulutamist ja õpetamist. Jeesus tegi tõe tegelikkuseks ehk viis selle täide. Sellele vastavalt kirjutas apostel Paulus: „Ärgu ükski mõistku kohut teie üle sööma või jooma ja pühade või noorkuu või hingamispäevade pärast, mis on vaid tulevaste asjade vari, kuna ihu [„tegelikkus”, UM] on Kristuse oma” (Koloslastele 2:16, 17).

11 Üks viis, kuidas tõde sai tegelikkuseks, oli Jeesuse sünd Petlemmas vastavalt ettekuulutusele (Miika 5:1; Luuka 2:4–11). Tõde sai tegelikkuseks ka Taanieli prohvetlike sõnade täitumisega Messia ilmumise kohta 69 aastanädala lõpus. See toimus siis, kui Jeesus esitas end ristimisega Jumalale ja ta võiti püha vaimuga täpselt ennustatud ajal aastal 29 m.a.j (Taaniel 9:25; Luuka 3:1, 21, 22). Edaspidi sai tõde tegelikkuseks Jeesuse kui Kuningriigi kuulutaja valgustava teenistusega (Jesaja 8:23; 9:1, 5, 6; 61:1, 2; Matteuse 4:13–17; Luuka 4:18–21). See sai tegelikkuseks ka tema surma ja ülestõusmisega (Laul 16:8–11; Jesaja 53:5, 8, 11, 12; Matteuse 20:28; Johannese 1:29; Apostlite teod 2:25–31).

12. Miks võis Jeesus öelda, et tema on tõde?

12 Kuna tõde keskendus Jeesus Kristusele, võis ta öelda: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!” (Johannese 14:6). Inimesed saavad vaimselt vabaks, kui nad võtavad seisukoha „tõe poolel” (UM) ja tunnustavad Jeesuse rolli Jumala eesmärgis (Johannese 8:32–36; 18:37). Kuna lambasarnased inimesed võtavad vastu tõe ja järgivad Kristust usus, saavad nad igavese elu (Johannese 10:24–28).

13. Millist kolme Pühakirja tõe valdkonda me hakkame uurima?

13 Tõelise kristliku usu moodustab tõdede kogumik, mida andsid edasi Jeesus ja inspiratsiooni saanud jüngrid. ’Tões käivad’ seega need, kes on „sõnakuulelikud usule” (Apostlite teod 6:7; 3. Johannese 3, 4). Kes aga käivad tões tänapäeval? Kes õpetavad tegelikult kõigile rahvaile tõde? Neid küsimusi esitades keskendume algkristlastele ja uurime Pühakirja tõde 1) seoses uskumuste, 2) kummardamisviisi ja 3) eluviisiga.

Tõde ja uskumused

14., 15. Mida võib öelda algkristlaste ja Jehoova tunnistajate suhtumise kohta Pühakirja?

14 Algkristlased pidasid Jehoova kirjutatud Sõnast väga lugu (Johannese 17:17). See oli nende uskumuste ja kommete mõõdupuuks. Teisel ja kolmandal sajandil elanud Klemens Aleksandriast ütles: „Need, kes püüdlevad ideaali poole, ei peatu oma tõeotsinguil enne, kui on leidnud Pühakirjast tõendeid, mida nad usuvad.”

15 Jehoova tunnistajad peavad nagu algkristlasedki Piiblit väga väärtuslikuks. Nad usuvad, et „kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks” (2. Timoteosele 3:16). Vaadelgem nüüd mõningaid algkristlaste uskumusi selle valguses, mida Jehoova tänapäevased teenijad on teada saanud, kui nad on kasutanud Piiblit oma peamise õpikuna.

Tõde hinge kohta

16. Mis on tõde hinge kohta?

16 Algkristlased õpetasid hinge kohta tõde, sest nad uskusid, mida öeldakse Pühakirjas. Nad teadsid, et ’inimene sai elavaks hingeks’ siis, kui Jumal ta lõi (1. Moosese 2:7). Lisaks sellele nad tunnustasid, et inimhing sureb (Hesekiel 18:4; Jakoobuse 5:20). Nad teadsid ka seda, et „surnud ei tea enam midagi” (Koguja 9:5, 10).

17. Kuidas sa selgitaksid, milline lootus on surnutel?

17 Jeesuse esimestel jüngritel oli siiski kindel lootus, et Jumala mälestuses olevad surnud äratatakse üles – neile antakse taas elu. Seda uskumust väljendas selgesti Paulus, kes kuulutas: „Mul on see lootus Jumala peale ..., et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine” (Apostlite teod 24:15). Isegi hilisemal ajal kirjutas Minucius Felix, kes pidas end kristlaseks: „Kas oleks kedagi nii rumalat, kes söandaks väita, et Jumal, kes algselt inimese valmistas, ei suudaks seda enam uuesti teha?” Nagu esimesed kristlased, nii hoiavad ka Jehoova tunnistajad kinni Pühakirja tõest inimhinge, surma ja ülestõusmise kohta. Vaadelgem nüüd Jumala ja Kristuse isiksust.

Tõde ja kolmainsus

18., 19. Miks võib öelda, et kolmainuõpetus ei põhine Pühakirjal?

18 Algkristlased ei pidanud Jumalat, Kristust ja püha vaimu kolmainu Jumalaks. Entsüklopeedia „Britannica” ütleb: „Uues Testamendis ei esine sõna „kolmainsus” ega ka vastavat selgesõnalist doktriini; samuti ei püüdnud ei Jeesus ega tema jüngrid vaielda vastu Vanas Testamendis öeldud usutunnistusele: „Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on ainus!” (5. Moos. 6:4).” Kristlased ei kummardanud Rooma kolmikjumalat ega muid jumalusi. Nad tunnustasid Jeesuse väidet, et kummardada tuleb üksnes Jehoovat (Matteuse 4:10). Pealegi nad uskusid Kristuse sõnu: „Isa on suurem minust!” (Johannese 14:28). Jehoova tunnistajatel on tänapäeval samasugused arusaamad.

19 Jeesuse esimesed järelkäijad eristasid selgesti Jumalat, Kristust ja püha vaimu. Nad ristisid jüngreid 1) Isa nimel, 2) Poja nimel ja 3) püha vaimu nimel, mitte aga kolmainsuse nimel. Ka Jehoova tunnistajad õpetavad Pühakirjaga kooskõlas olevat tõde ja teevad vahet Jumalal, tema Pojal ja pühal vaimul (Matteuse 28:19).

Tõde ja ristimine

20. Milliseid teadmisi nõutakse ristimiskandidaatidelt?

20 Jeesus andis oma järelkäijatele ülesande teha jüngreid ja õpetada inimestele tõde. Et olla kõlblikud ristimiseks, on inimestel vaja põhiteadmisi Pühakirja kohta. Näiteks peavad nad tunnustama Isa ja tema Poja Jeesus Kristuse positsiooni ja autoriteeti (Johannese 3:16). Ristimiskandidaadid peavad ka mõistma, et püha vaim pole mitte isik, vaid Jumala tegev jõud (1. Moosese 1:2). *

21., 22. Miks on sinu meelest ristimine usklike jaoks?

21 Algkristlased ristisid vaid isikuid, kel oli piisavalt teadmisi, kes olid kahetsenud ning tingimusteta pühendunud Jumalale täitma tema tahet. Juudid ja proselüüdid, kes kogunesid Jeruusalemma nelipühal aastal 33 m.a.j, tundsid juba Heebrea Kirju. Kuuldes apostel Peetrust rääkimas Jeesusest kui Messiast, võttis umbes 3000 inimest tema sõna vastu ja „need ristiti” (Apostlite teod 2:41; 3:19–4:4; 10:34–38).

22 Kristlik ristimine on usklike jaoks. Samaaria elanikud võtsid vastu tõe ja „kui nad Filippust uskusid, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi” (Apostlite teod 8:12). Pühendunud proselüüdina, kel oli teadmisi Jehoovast, nõustus Etioopia kojaülem Filippuse väidetega Messiaga seotud prohvetiennustuste kohta ja lasi end seejärel ristida (Apostlite teod 8:34–36). Hiljem ütles Peetrus Korneeliusele ja teistele paganatele, et ’see, kes Jumalat kardab ja teeb õigust, on tema meele järgi’ ning et igaüks, kes usub Jeesus Kristusesse, saab patud andeks (Apostlite teod 10:35, 43; 11:18). Kõik see on kooskõlas Jeesuse käsuga teha jüngreid ja õpetada neid pidama kõike, mida ta on käskinud (Matteuse 28:19, 20; Apostlite teod 1:8). Jehoova tunnistajad peavad kinni samadest normidest, lubades ristimisele ainult neid, kel on põhiteadmised Pühakirja kohta ja kes on pühendunud Jumalale.

23., 24. Kuidas peaks toimuma kristlik ristimine?

23 Õige viis usklike ristimiseks on nad üleni vee alla kasta. Kui Jeesus oli ristitud Jordani jões, tuli ta „veest välja” (Markuse 1:10). Etioopia kojaülem ristiti veekogus. Tema ja Filippus „astusid mõlemad maha vette” ja tulid seejärel „veest välja” (Apostlite teod 8:36–40). Pühakirjas seostatakse ristimist sümboolselt matmisega ning see viitab samuti üleni vee alla kastmisele (Roomlastele 6:4–6; Koloslastele 2:12).

24 Üks väljaanne ütleb: „Uues Testamendis kirjeldatud ristimised viitavad sellele, et ristitav isik kasteti vee alla.” („The Oxford Companion to the Bible.”) Ühes prantsuskeelses teatmeteoses öeldakse, et „esimesi kristlasi ristiti vee alla kastmisega kõikjal, kus leidus vett”. („Larousse du XXe Siècle”. Paris, 1928.) Raamat „Kristluse võidukäik pärast Jeesust” märgib: „Tavapäraselt nõudis [ristimine], et inimene tunnistaks oma usku ning sellele järgnes tema täielik vee alla kastmine Jeesuse nimel.” („After Jesus–The Triumph of Christianity”.)

25. Mida arutatakse järgmises artiklis?

25 Eelmainitud mõtted on vaid mõned näited selle kohta, et algkristlaste uskumused ja kombed põhinesid Piiblil. Võiks tuua veel teisigi paralleele algkristlaste ja Jehoova tunnistajate uskumuste kohta. Järgmises artiklis arutame lisamõtteid selle kohta, kuidas tunda ära need, kes õpetavad rahvastele tõde.

[Allmärkus]

^ lõik 20 Heebreakeelset sõna ruʹah võib lisaks „vaimule” tõlkida ka vastega „tuul” või teiste sõnadega, mis viitavad nähtamatule tegevale jõule.

Kuidas sa vastaksid?

• Millist kummardamist Jumal nõuab?

• Kuidas sai tõde Jeesus Kristuse kaudu tegelikkuseks?

• Mis on tõde hinge ja surma kohta?

• Kuidas toimub kristlik ristimine ja mida nõutakse ristimiskandidaatidelt?

[Küsimused]

[Pilt lk 16]

Jeesus ütles Pilaatusele, et ta on tulnud tõele tunnistust andma

[Pilt lk 17]

Kas sa oskad selgitada, miks Jeesus ütles, et tema on tõde?

[Pilt lk 18]

Mis on tõde kristliku ristimise kohta?