Allu lojaalselt Jumala autoriteedile
Allu lojaalselt Jumala autoriteedile
„Jehoova on meie kohtumõistja, Jehoova on meie käsuandja, Jehoova on meie kuningas.” (JESAJA 33:22)
1. Mille poolest erines muistne Iisrael teistest rahvastest?
AASTAL 1513 e.m.a moodustati Iisraeli rahvas. Tol ajal polnud sel rahval ei pealinna, oma maad ega nähtavat kuningat ning see koosnes endistest orjadest. Ent see uus rahvas oli veel ühes mõttes eriline. Jehoova Jumal oli selle nähtamatu Kohtumõistja, Käsuandja ja Kuningas (2. Moosese 19:5, 6; Jesaja 33:22). Seda ei saanud väita ükski teine rahvas!
2. Milline küsimus tekib seoses Iisraeli organiseerimisega ning miks on see vastus meile oluline?
2 Kuna Jehoova on korra Jumal ja ka rahu Jumal, siis on ootuspärane, et iga rahvas, keda ta valitseb, on hästi organiseeritud (1. Korintlastele 14:33). Kindlasti pidas see paika Iisraeli puhul. Kuidas võib aga nähtamatu Jumal juhtida maist organisatsiooni, mis on nähtav? Meil oleks hea arutleda, kuidas Jehoova seda muistset rahvast valitses, ning pöörata erilist tähelepanu sellele, kuidas tema tegelemine Iisraeliga rõhutab, kui tähtis on Jumala autoriteedile lojaalselt alluda.
Kuidas muistset Iisraeli valitseti
3. Milliseid praktilisi korraldusi tegi Jehoova oma rahva juhtimiseks?
3 Jehoova oli küll Iisraeli nähtamatu Kuningas, kuid ta oli oma nähtavateks esindajateks määranud ustavad mehed. Nõuandjate ja kohtumõistjatena teenisid rahvast pealikud, perekondade peamehed ja vanemad mehed (2. Moosese 18:25, 26; 5. Moosese 1:15). Me ei peaks aga järeldama, et need vastutavad mehed suutsid laitmatu vahetegemisvõime ja arusaamisega kohut mõista, ilma et Jumal oleks neid juhatanud. Nad polnud täiuslikud ega suutnud näha kaasteenijate südamesse. Siiski võisid need jumalakartlikud kohtumõistjad anda kaasusklikele head nõu, sest see põhines Jehoova Seadusel (5. Moosese 19:15; Laul 119:97–100).
4. Milliseid kalduvusi pidid Iisraeli ustavad kohtumõistjad valvsalt vältima ning miks?
4 Kohtumõistjalt nõuti aga rohkemat kui vaid Seaduse tundmist. Ebatäiuslikena pidid vanemad olema valvsad kontrollima oma isemeelseid kalduvusi – näiteks isekust, erapoolikust ja ahnust –, mis võisid moonutada nende kohtumõistmist. Mooses ütles neile: „Te ei tohi kohtus olla erapoolikud, te peate kuulama niihästi väikest kui suurt; ärge kartke kedagi, sest kohus on Jumala päralt.” Tõepoolest, Iisraeli kohtumõistjad mõistsid kohut Jumala eest. Kui aukartustäratav eesõigus see küll oli! (5. Moosese 1:16, 17, meie kursiiv.)
5. Milliseid teisi korraldusi lisaks kohtumõistjate määramisele Jehoova oma rahva heaks tegi?
5 Jehoova tegi oma rahva vaimsete vajaduste eest hoolitsemiseks muidki korraldusi. Isegi enne, kui nad jõudsid Tõotatud Maale, käskis ta neil ehitada kogudusetelgi, õige jumalateenistuse keskuse. Ta seadis ka preestrid Seadust õpetama, loomohvreid tooma ning hommikul ja õhtul suitsutusrohtu põletama. Jumal määras Moosese vanema venna Aaroni Iisraeli esimeseks ülempreestriks ja pani Aaroni pojad isa abistama (2. Moosese 28:1; 4. Moosese 3:10; 2. Ajaraamat 13:10, 11).
6., 7. a) Kuidas olid omavahel seotud preestrid ja leviidid, kes polnud preestriametis? b) Mida me võime õppida sellest, et leviitidel oli erisuguseid ülesandeid? (Koloslastele 3:23.)
6 Mitme miljoni inimese vaimsete vajaduste eest hoolitsemine oli hiiglaslik ülesanne ning preestreid oli suhteliselt vähe. Seetõttu tehti korraldus, et teised Leevi suguharu liikmed aitavad neid. Jehoova ütles Moosesele: „Anna leviidid Aaronile ja tema poegadele; nad on Iisraeli laste seast antud täielikult temale” (4. Moosese 3:9, 39).
7 Leviidid olid hästi organiseeritud. Nad olid jagatud kolme perekonna järgi – geersonlased, kehatlased ja merarlased – ning igaühel neist oli oma tööülesanne (4. Moosese 3:14–17, 23–37). Mõned ülesanded võisid näida teistest tähtsamad, kuid kõik olid olulised. Kehatlastest leviidid said oma töö tõttu tegeleda püha seaduselaeka ja kogudusetelgi sisustusega. Siiski oli igal leviidil, oli ta siis kehatlane või mitte, suurepäraseid eesõigusi (4. Moosese 1:51, 53). Kahjuks ei hinnanud mõned oma eesõigusi. Selle asemel et lojaalselt Jumala autoriteedile alluda, muutusid nad rahulolematuks ja andsid järele uhkusele, auahnusele ja kadedusele. Üks selline leviit oli Korah.
„Nüüd te nõuate ka preestriametit!”
8. a) Kes oli Korah? b) Mis võis panna Korahi suhtuma preestritesse vaid inimlikust seisukohast?
8 Korah polnud leviitide peamees ega ka kehatlaste suguvõsade peamees (4. Moosese 3:30, 32). Sellest hoolimata oli ta Iisraelis austatud vürst. Korah oli oma kohustuste tõttu arvatavasti lähedalt seotud Aaroni ja tema poegadega (4. Moosese 4:18, 19). Nähes eeskätt nende meeste ebatäiuslikkust, võis Korah mõelda: „Need preestrid on nii ebatäiuslikud, kuid ometi oodatakse, et ma alluksin neile! Pole palju möödas ajast, kui Aaron tegi kuldvasika. Selle vasika kummardamise tõttu hakkas meie rahvas ebajumalaid teenima. Nüüd on Aaron, Moosese vend, ülempreester! See on ju ilmselge soosimine! Ja siis veel Aaroni pojad Naadab ja Abihu! Nad olid nii hoolimatud oma teenistusülesannete vastu, et Jehoova pidi nad surmama!” * (2. Moosese 32:1–5; 3. Moosese 10:1, 2.) Kuidas Korah ka ei mõelnud, selge on see, et ta hakkas suhtuma preestriametisse inimlikust seisukohast. See ajendas teda mässama Moosese ja Aaroni vastu ning lõpuks ka Jehoova vastu (1. Saamueli 15:23; Jakoobuse 1:14, 15).
9., 10. Millise süüdistuse esitasid Korah ja tema kaasmässajad Moosese vastu ning miks oleks nende suhtumine pidanud parem olema?
9 Mõjuka mehena polnud Korahil raske saada enda poolele teisi sarnase mõtteviisiga isikuid. Koos Daatani ja Abiramiga leidsid nad 250 poolehoidjat, kes kõik olid koguduse vürstid. Üheskoos läksid nad Moosese ja Aaroni juurde ning ütlesid: „Terve kogudus – nad kõik on pühad ja Jehoova on nende keskel! Mispärast tõstate siis teie endid Jehoova koguduse üle?” (4. Moosese 16:1–3).
10 Kui pidada silmas mässajate teadmisi, poleks nad tohtinud Moosese autoriteeti kahtluse alla seada. Polnud palju läinud ajast, kui seda olid teinud Aaron ja Mirjam. Nad olid isegi samamoodi arutlenud nagu Korah. Vastavalt kirjakohale 4. Moosese 12:1, 2 küsisid nad: „Kas Jehoova räägib ainult Moosese läbi? Eks ta räägi ka meie läbi?” Jehoova kuulis seda. Ta käskis Moosesel, Aaronil ja Mirjamil tulla kogudusetelgi ukse juurde, et näidata, kelle Ta on juhiks valinud. Jehoova ütles selge sõnaga: „Kui teie hulgas on prohvet, siis ma ilmutan ennast temale nägemuses, räägin temaga unenäos! Nõnda aga ei ole mu sulase Moosesega: tema on ustav kogu mu kojas [„talle on usaldatud kogu mu koda”, UM]!” Seejärel lõi Jehoova Mirjamit mõneks ajaks pidalitõvega (4. Moosese 12:4–7, 10).
11. Kuidas Mooses tegutses selles Korahiga seotud olukorras?
11 Korah ja tema kaaslased pidid olema teadlikud sellest juhtumist. Nende mäss oli andestamatu. Siiski püüdis Mooses nendega kannatlikult arutleda. Ta innustas neid oma eesõigusi rohkem hindama, öeldes: „Ons teil vähe sellest, et Iisraeli Jumal teid on eraldanud Iisraeli kogudusest, lastes teid enesele ligineda?” Seda polnud sugugi vähe! Leviitidel oli juba palju eesõigusi, kuid mida nad veel soovisid? Moosese järgmised sõnad tegid ilmsiks nende salajased mõtted: „Nüüd te nõuate ka preestriametit!” (4. Moosese 12:3; 16:9, 10). * Kuidas Jehoova aga reageeris sellele mässule, mis oli suunatud Jumala autoriteedi vastu?
Iisraeli Kohtumõistja sekkub
12. Millest pidid sõltuma Iisraeli head suhted Jehoovaga?
12 Kui Jehoova andis Iisraelile Seaduse, ütles ta rahvale, et kui see on sõnakuulelik, saab see „pühaks rahvaks” ning jääb pühaks niikauaks, kui allub Jehoova korraldustele (2. Moosese 19:5, 6). Nüüd, kui puhkemas oli avalik mäss, oli Iisraeli Kohtumõistjal ja Käsuandjal aeg sekkuda. Mooses ütles Korahile: „Sina ja kogu su jõuk olge homme Jehoova ees, sina ja nemad ja Aaron, ja igamees võtku oma suitsutuspann, pangu selle peale suitsutusrohtu ja igamees toogu Jehoova ette oma suitsutuspann, kakssada viiskümmend suitsutuspanni, ka sina ja Aaron kumbki oma suitsutuspann!” (4. Moosese 16:16, 17).
13. a) Miks võib öelda, et mässajad toimisid ülbelt, kui nad ohverdasid suitsutusrohtu Jehoovale? b) Kuidas Jehoova kohtles mässajaid?
13 Jumala Seaduse järgi võisid vaid preestrid suitsutusrohtu ohverdada. Juba ainuüksi mõte sellest, et leviit, kes pole preester, võiks põletada Jehoova ees suitsutusrohtu, oleks pidanud need mässajad mõistusele tooma (2. Moosese 30:7; 4. Moosese 4:16). Seda aga ei juhtunud Korahi ja tema toetajatega. Järgmisel päeval Korah „kogus nende [Moosese ja Aaroni] vastu terve koguduse kogudusetelgi ukse ette”. Ülestähendus ütleb: „Jehoova rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes: „Lahkuge sellest jõugust, siis ma hävitan nad silmapilkselt!”” Mooses ja Aaron aga palusid rahvale armu. Jehoova nõustus nende palvega. Ent mis puutub Korahisse ja tema jõuku, siis „Jehoova juurest väljus tuli ning põletas need kakssada viiskümmend meest, kes olid ohverdanud suitsutusrohtu” (4. Moosese 16:19–22, 35). *
14. Miks tegutses Jehoova Iisraeli kogudusega nii otsustavalt?
14 Üllatav küll, kuid iisraellased, kes nägid Jehoovat mässajatega nõnda toimimas, ei võtnud ikka veel sellest õppust. „Järgmisel päeval nurises kogu Iisraeli laste kogudus Moosese ja Aaroni vastu, öeldes: „Te olete tapnud Jehoova rahva!”” Iisraellased asusid vandeseltslaste poolele! Viimaks Jehoova kannatus katkes. Mitte keegi, isegi Mooses ega Aaron, ei saanud nüüd rahva eest kosta. Jehoova nuhtles sõnakuulmatuid ning „nuhtlusesse surnuid oli neliteist tuhat seitsesada, peale nende, kes olid surnud Korahi pärast” (4. Moosese 17:6–14).
15. a) Mis põhjustel oleksid iisraellased pidanud kõhklemata tunnustama Moosese ja Aaroni juhtpositsiooni? b) Mida õpetab see lugu sulle Jehoova kohta?
15 Neil inimestel poleks tulnud üldse surra, kui nad oleksid vaid asja üle järele mõelnud. Nad oleksid võinud endalt näiteks küsida: kes läksid vaarao ette oma eluga riskima? Kes nõudsid iisraellaste vabastamist? Kes kutsuti üles Hoorebi mäele pärast iisraellaste vabanemist rääkima näost näkku Jumala ingliga? Need Moosese ja Aaroni tähelepanuväärsed kogemused tõendasid nende lojaalsust Jehoova vastu ja armastust rahva vastu (2. Moosese 10:28; 19:24; 24:12–15). Jehoova jaoks ei olnud mässajate surmamine meeldiv. Kui sai aga ilmsiks, et rahvas kavatseb mässu jätkata, asus ta otsustavalt tegutsema (Hesekiel 33:11). Sellel kõigel on suur tähendus meile tänapäevaks. Kuidas nii?
Kuidas tänapäeval õiget kanalit ära tunda
16. a) Mis oleks pidanud veenma esimese sajandi juute selles, et Jeesus on Jehoova esindaja? b) Miks ja millega asendas Jehoova leviitidest preesterkonna?
16 Tänapäeval on olemas uus „rahvas”, kelle nähtamatu Kohtumõistja, Käsuandja ja Kuningas on Jehoova (Matteuse 21:43). See „rahvas” tekkis meie ajaarvamise esimesel sajandil. Selleks ajaks oli Moosese-aegne kogudusetelk asendatud kauni Jeruusalemma templiga, kus leviidid olid ikka veel ametis (Luuka 1:5, 8, 9). Aastal 29 m.a.j tekkis aga uus tempel – vaimne tempel, mille Ülempreester on Jeesus Kristus (Heebrealastele 9:9, 11). Veel kord kerkis üles küsimus Jumala autoriteedi kohta. Kelle kavatses Jehoova panna selle uue „rahva” juhiks? Jeesus näitas, et ta on Jumalale täiesti lojaalne. Ta armastas rahvast ning tegi ka palju suurepäraseid tunnustähti. Enamik leviite keeldus aga oma kangekaelsete esivanemate sarnaselt Jeesust vastu võtmast (Matteuse 26:63–68; Apostlite teod 4:5, 6, 18; 5:17). Lõpuks asendas Jehoova leviitidest preesterkonna millegi hoopis teistsugusega, nimelt kuningliku preesterkonnaga. See kuninglik preesterkond tegutseb siiamaani.
17. a) Milline grupp moodustab tänapäeval kuningliku preesterkonna? b) Kuidas Jehoova kuninglikku preesterkonda kasutab?
17 Kes moodustavad tänapäeval kuningliku preesterkonna? Apostel Peetrus vastab sellele oma esimeses inspireeritud kirjas. Ta kirjutas Kristuse ihu võitud liikmetele: „Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema aulisi tegusid”, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde” (1. Peetruse 2:9). Neist sõnadest ilmneb, et Jeesuse võitud järelkäijad moodustavad grupina selle „kuningliku preesterkonna”, mida Peetrus nimetas ka „pühaks rahvaks”. Nad on kanaliks, mida Jehoova kasutab, et oma rahvast õpetada ja vaimselt juhatada (Matteuse 24:45–47).
18. Milline seos on ametissemääratud vanemate ja kuningliku preesterkonna vahel?
18 Seda kuninglikku preesterkonda esindavad ametissemääratud kogudusevanemad, kes teenivad üle kogu maailma Jehoova rahva kogudustes vastutavatel ametikohtadel. Need mehed väärivad meie austust ja südamest tulevat toetust, olgu nad siis võitud või mitte. Miks me võime seda öelda? Sest Jehoova on seadnud vanemad ametisse oma püha vaimu abil (Heebrealastele 13:7, 17). Kuidas?
19. Mis mõttes on püha vaim vanemad ametisse määranud?
19 Vanemad vastavad Jumala Sõnas toodud nõuetele, mis on Jumala vaimu abil kirja pandud (1. Timoteosele 3:1–7; Tiitusele 1:5–9). Seetõttu võib öelda, et neid on pannud ametisse püha vaim (Apostlite teod 20:28). Kogudusevanemad peavad Jumala Sõna põhjalikult tundma. Kõrgeima Kohtumõistja sarnaselt, kes nad ametisse määras, peavad kogudusevanemad vihkama kõike, mis on seotud erapoolikusega kohtumõistmises (5. Moosese 10:17, 18).
20. Mida sa hindad töökate kogudusevanemate juures?
20 Selle asemel et töökate kogudusevanemate autoriteeti kahtluse alla seada, me tõepoolest hindame neid. Kuna nad on teeninud ustavalt, tihtipeale juba aastakümneid, sisendab see meisse usaldust. Nad valmistuvad ustavalt koguduse koosolekuteks ja juhatavad neid, kuulutavad koos meiega „kuningriigi evangeeliumi” ja annavad Pühakirjal põhinevat nõu, kui me seda vajame (Matteuse 24:14; Heebrealastele 10:23, 25; 1. Peetruse 5:2). Nad külastavad meid, kui oleme haiged, ja lohutavad meid, kui leiname. Nad edendavad lojaalselt ja omakasupüüdmatult Kuningriigi huve. Nende peal on Jehoova vaim ja neil on tema heakskiit (Galaatlastele 5:22, 23).
21. Mida peavad kogudusevanemad teadma ja miks?
21 Muidugi pole kogudusevanemad täiuslikud. Nad teavad oma piire ega püüa valitseda karja üle, mis on „Jumala pärand”. Nad hoopis peavad end oma vendade „rõõmu kaastegelasteks” (1. Peetruse 5:3, UM; 2. Korintlastele 1:24). Alandlikud ja töökad kogudusevanemad armastavad Jehoovat ning teavad, et mida paremini nad teda jäljendavad, seda rohkem head saavad nad koguduses korda saata. Seda pidevalt meeles pidades püüavad nad arendada selliseid Jumalale meelepäraseid omadusi nagu armastus, kaastunne ja kannatlikkus.
22. Kuidas on Korahi loo üle arutlemine tugevdanud sinu usku Jehoova nähtavasse organisatsiooni?
22 Kui õnnelikud me küll oleme, et Jehoova on meie nähtamatu Valitseja, Jeesus Kristus meie Ülempreester, kuningliku preesterkonna võitud liikmed meie õpetajad ja ustavad kristlikud kogudusevanemad meie nõuandjad! On tõsi, et ükski inimeste juhitud organisatsioon ei saa olla täiuslik, kuid me oleme rõõmsad, et võime teenida Jumalat koos ustavate kaasusklikega, kes alluvad rõõmuga Jumala autoriteedile.
[Allmärkused]
^ lõik 8 Aaroni teised pojad Eleasar ja Iitamar teenisid Jehoovat eeskujulikult (3. Moosese 10:6).
^ lõik 11 Korahi vandeseltslased Daatan ja Abiram olid ruubenlased. Seepärast ei himustanud nad ilmselt preestriametit. Nad põlgasid Moosese juhipositsiooni ja panid pahaks seda, et nende ootused jõuda Tõotatud Maale polnud veel täitunud (4. Moosese 16:12–14).
^ lõik 13 Patriarhaalsel ajal esindas iga perekonnapea oma naist ja lapsi Jumala ees ning isegi tõi ohvreid nende eest (1. Moosese 8:20; 46:1; Iiob 1:5). Kui hakkas aga kehtima Seadus, määras Jehoova Aaroni soost mehed preestriteks, kelle kaudu tuli ohvreid tuua. Need 250 mässajat ei tahtnud arvatavasti alluda sellele uuele korraldusele.
Mida sa oled õppinud?
• Milliseid armastavaid korraldusi tegi Jehoova iisraellaste heaks?
• Miks oli Korahi mäss Moosese ja Aaroni vastu andestamatu?
• Mida me õpime sellest, kuidas Jehoova toimis mässajatega?
• Kuidas me saame tänapäeval näidata, et hindame Jehoova korraldusi?
[Küsimused]
[Pilt lk 9]
Kas sa pead ükskõik mis ülesannet Jehoova teenistuses eesõiguseks?
[Pilt lk 10]
„Mispärast tõstate siis teie endid Jehoova koguduse üle?”
[Pilt lk 13]
Ametissemääratud vanemad esindavad kuninglikku preesterkonda