Jooga – kas vaid kehaline treening või midagi enamat?

INIMESED muretsevad tänapäeval väga selle pärast, et neil oleks sale ja terve keha. Seetõttu on paljud pöördunud abi saamiseks spordisaalidesse ja terviseklubidesse. Samal põhjusel on tuhanded inimesed läänemaailmas pöördunud idamaise joogakunsti poole.

Joogaga on hakanud tegelema ka stressi, depressiooni ja frustratsiooni all kannatavad inimesed, otsides lohutust ja lahendusi. Eriti alates 1960ndatest, hipide ja lillelaste aastakümnest, on kõikjal läänes tekkinud huvi idamaiste religioonide ja nende müstiliste kommete vastu. Filmitähed ja rokkmuusikud on populariseerinud transtsendentaalset meditatsiooni, mis on saanud alguse joogast. Pidades silmas kasvavat huvi jooga vastu, tekivad ehk küsimused: kas jooga on vaid kehaliste harjutuste kompleks, mis annab sellega tegelejale terve ja saleda keha ning mingil määral ka meelerahu? Kas joogaga saab tegeleda nii, et sellel poleks mingit religioosset varjundit? Kas jooga on kohane kristlastele?

Jooga päritolu

„Jooga” tuleneb sanskritikeelsest sõnast, mille tähenduseks võib olla ’ühendama’, ’ühte ikkesse siduma’, ’ikestama’, ’rakmeisse panema’ või ’kontrollima’. Hindu jaoks on jooga tehnika või distsipliin, mis viib ta ühendusse võimsa üleloomuliku jõu või vaimuga. Seda on kirjeldatud kui „keha, mõistuse ja hinge kõigi vägede allutamist Jumalale”.

Kui kaugest ajaloost võib leida jooga jälgi? Mitmesugustes joogaasendites inimeste kujutisi võib näha pitsatitel, mida on leitud Induse orust, tänapäeva Pakistanist. Induse oru tsivilisatsiooni dateerivad arheoloogid ajavahemikku 3000 kuni 1000 e.m.a, väga lähedale Mesopotaamia kultuuri ajale. Neist  piirkondadest leitud esemetel kujutatakse üht jumalust esindavat meest, kes on kroonitud loomasarvedega ja ümbritsetud loomadega, meenutades nõnda „vägevat kütti” Nimrodit (1. Moosese 10:8, 9). Hindud väidavad, et joogaasendites istuvad figuurid kujutavad loomade ja jooga kaitsjat jumal Šivat, keda tihtipeale kummardatakse linga ehk fallose sümboli abil. Raamat „Hindu World” nimetab joogat „askeetlike kommete süsteemiks, mis on peamiselt pärit aarja kultuurile eelnenud ajast ning sisaldab igandeid paljudest muistsetest arusaamadest ja kommetest”.

Jooga meetodeid anti esialgu edasi suuliselt. Üksikasjalikult pani need kirja India joogatark Patañjali, kes nimetas selle teose „Joogasuutraks”, mis ongi jäänud peamiseks jooga õpperaamatuks. Patañjali käsitluse kohaselt on jooga „metoodiline pingutus täiuslikkuse saavutamiseks erisuguste kehaliste ja psüühiliste inimloomuse elementide kontrollimise kaudu”. Jooga on oma tekkimisest kuni seniajani olnud idamaiste religioonide, nüüdsel ajal eriti hinduismi, džainismi ja budismi lahutamatuks osaks. Mõned joogaharrastajad usuvad, et jooga aitab neil saavutada mokša ehk vabastuse kõikvõimsa vaimuga kokkusulamise kaudu.

Seega võib veel kord küsida: kas joogaga on võimalik tegeleda kui vaid kehalise treeninguga terve keha ja lõõgastunud meele saavutamiseks, ilma et peaks kuidagi olema seotud religiooniga? Pidades silmas jooga päritolu, on vastus ilmselt eitav.

Milleni võib jooga harrastamine viia?

Joogaõpetuse eesmärk on viia isik seisundisse, kus ta võib vaimselt kogeda, et ta on end ühte ikkesse sidunud või liitnud mingi üleinimliku vaimuga. Mis vaim see võiks aga olla?

Benjamin Walker ütleb oma raamatus „Hindu World” jooga kohta: „See võib olla maagilise ritualismi algne süsteem ning joogas on siiani okultismi ja nõiakunsti sugemeid.” Hindu filosoofid möönavad, et joogaga tegelemine võib anda üleloomuliku väe, ehkki tavaliselt väidavad nad, et see pole jooga peamine eesmärk. Näiteks endine India president dr Sarvepalli Radhakrishnan ütleb raamatus „Indian Philosophy” joogi kohta, et „keha valitsemine asendite abil viib tundetuseni äärmusliku kuuma ja külma suhtes. ... joogi võib näha ja kuulda kauge vahemaa taha ... Mõtete edasiandmine ühelt isikult teisele ilma tavapäraste suhtlemisvahenditeta on täiesti võimalik. ... Joogi võib teha oma keha nähtamatuks”.

Pilt naelvoodis lamavast või kuumal söel käivast joogist võib tunduda ühtedele pettusena ja teistele naeruväärsena. Kuid need tegevused on Indias üsna tavalised nagu ka ühel jalal seistes tundide kaupa otse päikesesse vaatamine ja hingamiskontroll, mis laseb inimesel pikka aega liiva alla maetud olla. 1995. aasta juunis teatas „The Times of India”, kuidas rohkem kui 750 kilo kaaluv auto sõitis kolme ja poole aastase transis oleva tüdruku kõhust üle. Rahvas oli hämmeldunud, kui tüdruk oli üles ärgates täiesti terve. Teadaandes lisati: „See oli selge jooga vägi.”

Loomulikult pole ükski normaalne inimene millekski selliseks võimeline. Seetõttu peaks kristlane küsima: millele sellised saavutused viitavad? Kas need lähtuvad Jehoova Jumalast, kes on „Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa”, või mingist muust allikast? (Laul 83:19.) Piibli seisukoht on selles valdkonnas selge. Kui iisraellased olid astumas Tõotatud Maale, mis oli kaananlaste valduses, ütles Jehoova Moosese kaudu Iisraelile: „Ära õpi tegema nende rahvaste jäledusi!” Milliseid jäledusi? Mooses hoiatas  ’ennustajate, pilvestlausujate, märkide seletajate ja nõidade’ eest (5. Moosese 18:9, 10). Taolised tegevused on Jumalale jäledad, kuna need on deemonite ja patuse liha teod (Galaatlastele 5:19–21).

See ei ole kristlaste jaoks

Ravivõimlemisinstruktorid võivad väita küll vastupidist, kuid jooga ei piirdu vaid kehaliste harjutustega. Raamat „Hindu Manners, Customs and Ceremonies” räägib kahe algaja joogaharrastaja kogemustest, kes õppisid ühe guru käe all. Ühte õpilast on tsiteeritud ütlemas: „Ma tegin üleinimlikke pingutusi, et võimalikult kaua hinge kinni hoida, ja hingasin vaid siis, kui olin minestamise äärel. ... Ühel keskpäeval tundus mulle, et näen eredat kuud, mis liigub ja kõigub edasi-tagasi. Teinekord kujutlesin end olevat südapäeval pilkases pimeduses. Mu juhendaja ... oli väga rahul, kui talle neist kujutluspiltidest rääkisin. ... Ta kinnitas mulle, et kaugel pole aeg, kui kogen oma patukahetsuse tõttu palju üllatavamaid tulemusi.” Teine mees jutustab: „Ta käskis mul vaadata iga päev silmi pilgutamata ja asendit muutmata taevasse. ... Mõnikord tundus mulle, et näen õhus tulesädemeid, teinekord aga põlevaid kerasid ja meteoore. Õpetajal oli väga hea meel minu pingutuste edukuse üle.”

Sellised kummalised nägemused olid gurude arvates ilmselt õiged tulemused, mis pidid viima joogaharjutuste tõelise eesmärgini. Jah, jooga peamine eesmärk on mokša, mida on selgitatud kui liitumist mingi võimsa mitteisikulise vaimuga. Seda on kirjeldatud kui „iseenesliku mõttetegevuse (tahtlikku) peatamist”. See on täiesti vastuolus kristlastele seatud eesmärgiga, sest neid on manitsetud: „[Andke] oma ihud elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mõistlik jumalateenistus. Ja ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine” (Roomlastele 12:1, 2).

See on igaühe enda otsustada, milliseid kehalisi harjutusi ta teeb. Kristlased ei peaks aga laskma millelgi – ei kehalisel treeningul, söömisel, joomisel, riietusel, meelelahutusel ega millelgi muul – rikkuda oma suhteid Jehoova Jumalaga (1. Korintlastele 10:31). Nende jaoks, kes võimlevad vaid tervise pärast, on palju võimalusi, mis ei sisalda spiritismi ja okultismi ohte. Kui hoidume kommetest ja uskumustest, mille juured on valereligioonis, võime oodata Jumala õnnistusi uues õiglases maailmas, kus meil on igavesti täiuslikult terve keha ja mõistus (2. Peetruse 3:13; Ilmutuse 21:3, 4).

[Pildid lk 22]

Paljud tegelevad tervislike harrastustega, mis pole seotud spiritismiga