Lugejate küsimusi

Kas Aabel teadis, et Jumala soosingu saamiseks tuleb tuua loomohver?

Piibli jutustus sellest, kuidas Kain ja Aabel tõid ohvri, on väga lühike. 1. Moosese 4:3–5 on kirjas: „Ja mõne aja pärast juhtus, et Kain tõi Jehoovale roaohvri maaviljast, ja ka Aabel tõi oma pudulojuste esimesest soost ning nende rasvast, ja Jehoova vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale, aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei vaadanud.”

Piiblis pole kirjas, et enne seda sündmust oleks Jehoova andnud konkreetset teavet ohverdamise või selle kohta, missugused ohvrid on talle meelepärased. Seega tõid Kain ja Aabel ilmselt ohvrid täiesti omal valikul. Neid ei lastud nende vanemate algsesse paradiislikku koju, nad hakkasid tundma patu tagajärgi ja olid Jumalast võõrdunud. Oma patuses ja kahetsusväärses olukorras tundsid nad ilmselt suurt vajadust pöörduda abisaamiseks Jumala poole. Jumalale anni toomine oli nagu nendepoolne vabatahtlik püüe saavutada Jumala soosing.

Tulemuseks oli see, et Aabeli ohver oli Jumalale meelepärane, aga Kaini oma mitte. Mispärast? Kas seetõttu, et Aabel tõi Jumalale õige ohvrianni ja Kain mitte? Ei saa kindlalt väita, kas ohvri liik omas siinkohal mingit tähtsust, kuna neile kummalegi polnud öeldud, missugune ohver on Jumalale vastuvõetav ja missugune mitte. Tõenäoliselt olid mõlemat liiki ohvrid vastuvõetavad. Seaduses, mille Jehoova hiljem Iisraeli rahvale andis, mainis ta meelepäraste ohvrite hulgas lisaks loomadele ja looma kehaosadele ka kõrvetatud teri, odravihke, peent jahu, küpsetisi ja veini (3. Moosese 6:12–16; 7:11–13; 23:10–12; 23:13, EP 97). Ilmselt ei sõltunud see vaid Kaini ja Aabeli ohvrivalikust, et Jumal võttis ühe vastu ning lükkas teise kõrvale. (Võrdle Jesaja 1:11; Aamos 5:22.)

Sajandeid hiljem ütles apostel Paulus: „Usu läbi tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, ja usu kaudu ta sai tunnistuse, et tema oli õige, kui Jumal andis tunnistuse tema andide kohta” (Heebrealastele 11:4). Seega tunnistas Jumal Aabeli õigeks tema usu pärast. Millesse ta uskus? Tõotusesse, et Jehoova toob esile Seemne, kes purustab mao pea, ning et ta taastab rahu ja täiuslikkuse, mis inimestel alguses oli. Teadaandest, et Seemne kanda salvatakse, võis Aabel järeldada, et tuleb tuua ohver, mis on seotud verevalamisega (1. Moosese 3:15). Siiski on tõsi, et „Jehoova vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale” just tema usu pärast.

Seega ei lükanud Jumal Kaini ohvrit tagasi mitte seetõttu, nagu oleks see oli valet liiki ohver, vaid kuna Kainil polnud usku, nagu näitasid tema teod. Jehoova ütles Kainile selgelt: „Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles?” (1. Moosese 4:7). Jumal ei hüljanud Kaini seetõttu, et talle ei meeldinud tema ohver. Pigem hülgas Jumal Kaini seetõttu, „et tema teod olid kurjad”, neid iseloomustasid kadedus ja vihkamine, mis viisid lõpuks mõrvani (1. Johannese 3:12).