Meid innustavad „Jumala suured asjad”

„Me kuuleme neid rääkivat meie omis keeltes Jumala suuri asju.” (APOSTLITE TEOD 2:11)

1., 2. Milline imeline sündmus toimus Jeruusalemmas meie ajaarvamise 33. aasta nelipühal?

ÜHEL hiliskevadisel hommikul aastal 33 m.a.j juhtus midagi imelist rühma meeste ja naistega – Jeesus Kristuse jüngritega, kes olid kogunenud ühte eramajja Jeruusalemmas. „Taevast sündis äkitselt kohin, otsekui oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid. Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli ... Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli” (Apostlite teod 2:2–4, 15).

² Maja ette kogunes suur rahvahulk. Nende seas olid võõrsil sündinud juudid – „jumalakartlikud mehed”, kes olid tulnud Jeruusalemma nelipüha pidama. Nad olid hämmastunud, sest kuulsid jüngreid rääkivat nende omis keeltes „Jumala suuri asju”. Kuidas see võis küll juhtuda? Olid nad ju kõik galilealased (Apostlite teod 2:5–8, 11).

3. Millise sõnumi edastas apostel Peetrus rahvale nelipühal?

³ Üks neist galilealastest oli apostel Peetrus. Ta rääkis, et mõned nädalad varem hukkasid ebaõiglased inimesed Jeesus Kristuse. Jumal oli aga oma Poja surnust üles äratanud. Pärast seda ilmus Jeesus paljudele oma jüngritele, kaasa arvatud Peetrusele ja teistele,  kes olid nüüd sinna kogunenud. Vaid kümne päeva eest oli Jeesus taevasse tõusnud. Tema oligi valanud püha vaimu jüngrite peale. Kas sel kõigel oli mingit tähendust inimestele, kes olid tulnud nelipüha pidama? Oli küll. Jeesuse surm rajas aluse sellele, et temasse uskudes võisid nad saada andeks oma patud ja saada ka ’püha vaimu anni’ (Apostlite teod 2:22–24, 32, 33, 38). Kuidas aga selle sündmuse tunnistajad reageerisid „Jumala suurtele asjadele”, mida nad kuulsid? Ja kuidas aitab see ülestähendus meil endil Jehoova teenimist rohkem väärtustada?

Ajend tegutsemiseks

4. Milline Joeli prohvetiennustus täitus nelipühal aastal 33 m.a.j?

⁴ Kui jüngrid olid saanud Jeruusalemmas püha vaimu, ei raisanud nad aega, vaid hakkasid seda head päästesõnumit kohe teistega jagama, alustades rahvahulgast, kes sinna sel hommikul oli kogunenud. Nende kuulutustöö viis täide tähelepanuväärse prohvetiennustuse, mille oli kaheksa sajandit varem kirja pannud Joel, Petueli poeg: „Ma valan oma Vaimu kõige liha peale! Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi! Ja neil päevil ma valan oma Vaimu ka sulaste ja ümmardajate peale ... enne kui tuleb Jehoova päev, suur ja kardetav!” (Joel 1:1; 3:1, 2, 4; Apostlite teod 2:17, 18, 20).

5. Mis mõttes esimese sajandi kristlased rääkisid prohvetlikult? (Vaata allmärkust.)

⁵ Kas see pidi tähendama, et Jumal laseb tõusta tervel prohvetite põlvkonnal – Taaveti-, Joeli- ja Deboora-sarnastel meestel ja naistel – ning kasutab siis neid tulevikusündmuste ennustamiseks? Ei. Kristlikud ’pojad ja tütred, sulased ja ümmardajad’ pidid ennustama ehk prohvetlikult rääkima selles mõttes, et Jehoova vaim pidi ajendama neid kuulutama „suuri asju”, mida Jehoova oli teinud ja edaspidigi teeb. Nad pidid teenima Kõigekõrgema eesträäkijatena. * Kuidas aga rahvas sellele reageeris? (Heebrealastele 1:1, 2.)

6. Mida ajendas Peetruse kõne paljusid kohalviibinud inimesi tegema?

⁶ Peetruse selgitus ajendas rahva seast paljusid tegutsema. Nad „võtsid tema sõna [„südamest”, UM]” vastu, nad „ristiti, ja nõnda lisati sel päeval nende juurde ligi kolm tuhat hinge” (Apostlite teod 2:41). Kuna nad olid sünnipäralt juudid või juudi proselüüdid, tundsid nad juba Pühakirja põhiõpetusi. Need teadmised ja usk sellesse, mida nad Peetruselt olid õppinud, võimaldasid neil saada ristitud „Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Matteuse 28:19). Pärast ristimist ’jäid nad alati apostlite õpetusse’. Samal ajal hakkasid nad teistega oma vastleitud usku jagama. Tõepoolest, „nad viibisid iga päev ühel meelel pühakojas ..., kiites  Jumalat ja leides armastust kõige rahva juures”. Tunnistustöö tulemusena „Issand lisas iga päev nende ühendusele juurde neid, kes päästeti” (Apostlite teod 2:42, 46, 47). Kristlikke kogudusi tärkas paljudes maades, kus need uued usklikud elasid. Pole kahtlustki, et see kasv toimus vähemalt osaliselt tänu koju tagasi pöördunute innukatele pingutustele kuulutada head sõnumit (Koloslastele 1:23).

Jumala Sõna on vägev

7. a) Mis köidab tänapäeval kõigist rahvastest inimesi Jehoova organisatsiooni juures? b) Millist edasist kasvu võib sinu arvates oodata ülemaailmsel ja kohalikul kuulutustööpõllul? (Vaata allmärkust.)

⁷ Mida öelda nende kohta, kes tänapäeval soovivad Jehoova teenijateks saada? Nemadki peavad Jumala Sõna hoolega uurima. Kui nad seda teevad, õpivad nad, et Jehoova on „halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest” (2. Moosese 34:6; Apostlite teod 13:48). Nad saavad teada Jehoova lahkest lunastuskorraldusest Jeesus Kristuse kaudu, kelle veri võib nad puhastada kõigest patust (1. Johannese 1:7). Nad hakkavad ka hindama Jumala eesmärki, „et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine” (Apostlite teod 24:15). Armastus nende „suurte asjade” Allika vastu täidab nende südame ja ajendab neid väärtuslikke tõdesid teistele kuulutama. Seejärel saavad neist pühendunud ja ristitud Jumala teenijad ning nad kasvavad edasi „Jumala täpses tundmises” (Koloslastele 1:10b, UM; 2. Korintlastele 5:14). *

8.–10. a) Kuidas näitab ühe kristliku naise kogemus, et Jumala Sõna on vägev? b) Mida õpetas see kogemus sulle Jehoova kohta ja selle kohta, kuidas ta oma teenijate heaks tegutseb? (2. Moosese 4:12.)

⁸ Teadmised, mida Jumala teenijad Piibli uurimise kaudu omandavad, pole pinnapealsed. Need puudutavad nende südant, muudavad nende mõtteviisi ning saavad osaks neist (Heebrealastele 4:12). Võtame näiteks naise nimega Camille, kes töötas vanurite hooldajana. Üks tema hoolealustest oli Jehoova tunnistaja Martha. Kuna Martha kannatas tugeva dementsuse all, tuli tema eest pidevalt hoolitseda. Talle oli vaja meelde tuletada, et ta sööks ja isegi seda, et ta neelaks toidu alla. Üks asi oli aga püsivalt kinnistunud Martha meelde, nagu me kohe näeme.

⁹ Ühel päeval nägi Martha Camille’i isiklike probleemide pärast nutmas. Martha embas teda ja innustas teda endaga Piiblit uurima. Ent kas Martha olukorras inimene võis juhatada piibliuurimist? Võis küll. Marthal oli tugev mälukaotus, kuid ta polnud unustanud oma suurt Jumalat. Samuti polnud ta unustanud väärtuslikke tõdesid, mida ta Piiblist oli õppinud. Martha õpetas Camille’ile, et tuleb lugeda lõigud, vaadata järele viidatud kirjakohad, lugeda lehekülje allservast küsimus ja seejärel vastata sellele. Nii kestis see mõnda aega ning hoolimata Martha piirangutest edenes Camille Piibli tundmises. Martha mõistis, et Camille’il on vaja seltsida teistega, kes on huvitatud Jumala teenimisest. Seda silmas pidades andis ta Camille’ile kleidi ja paari kingi, et piibliõpilasel oleks midagi sobivat selga panna, kui ta esimest korda kuningriigisaali koosolekule läheb.

¹⁰ Camille oli liigutatud Martha armastavast huvist, tema eeskujust ja veendumusest. Ta järeldas, et see, mida Martha püüab talle Piiblist õpetada, on väga tähtis, sest Martha oli unustanud peaaegu kõik, välja arvatud selle, mida ta oli õppinud Pühakirjast. Hiljem, kui Camille suunati tööle teise hooldekodusse, mõistis ta, et on aeg tegutseda. Esimesel võimalusel läks ta kuningriigisaali,  kandes Marthalt saadud kleiti ja kingi, ning palus piibliuurimist. Camille edenes hästi ja ta ristiti.

Tahame peegeldada Jehoova mõõdupuid

11. Kuidas me võime näidata lisaks sellele, et oleme agarad kuulutustööl, et Kuningriigi sõnum innustab meid?

¹¹ Tänapäeval on üle kuue miljoni Jehoova tunnistaja, kes Martha ja ka Camille’i sarnaselt kuulutavad üle kogu maailma „kuningriigi evangeeliumi” (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Esimese sajandi kristlaste sarnaselt on nad sügavalt liigutatud „Jumala suurtest asjadest”. Nad hindavad eesõigust kanda Jehoova nime ning seda, et ta on valanud oma vaimu nende peale. Seetõttu pingutavad nad igati, elamaks „väärikalt Issandale, et temale kõigiti meeldida”, ning rakendavad ellu tema mõõdupuid kõigis eluvaldkondades. Muu hulgas tähendab see austada Jumala mõõdupuid riietuse ja välimuse kohta (Koloslastele 1:10a; Tiitusele 2:10).

12. Milline üksikasjalik nõuanne riietuse ja välimuse kohta on toodud 1. Timoteosele 2:9, 10?

¹² Jehooval on tõepoolest mõõdupuud meie välimuse kohta. Apostel Paulus viitas mõningatele Jumala nõuetele selles suhtes: „[Ma tahan], et naised, viisakalt riietatud, endid ehiksid häbeliku ja mõistliku meelega [„tagasihoidlikkusega ja terve mõistusega”, UM], mitte juuksepalmikutega ega kullaga ega pärlitega ega kalliste riietega, vaid heade tegudega, nõnda kui sobib naistele, kes endid tunnistavad jumalakartlikeks.” * Mida me neist sõnadest õpime? (1. Timoteosele 2:9, 10.)

13. a) Mida mõeldakse väljendiga ’viisakalt riietama’? b) Miks võib öelda, et Jehoova mõõdupuud on mõistlikud?

 ¹³ Pauluse sõnad näitavad, et kristlased peaksid end ’viisakalt riietama’. Nende välimus ei tohiks olla lohakas või räpakas. Tegelikult suudavad kõik, ka vaesed, täita neid mõistlikke mõõdupuid, kui nad hoiavad oma riietuse kena, puhta ja esinduslikuna. Näiteks ühel Lõuna-Ameerika maal peavad tunnistajad piirkonnakonvendile minekuks igal aastal kõndima palju kilomeetreid läbi džungli ja sõitma seejärel tundide kaupa kanuudega. Pole sugugi ebatavaline, et keegi kukub jõkke või tõmbab rännaku ajal mõne põõsaoksaga oma riided katki. Kui konvendile tulijad jõuavad selle toimumispaiga lähedale, on nende välimus tihtipeale üsna korratu. Seepärast võtavad nad aega, et õmmelda ette nööpe, parandada lukke ning pesta ja triikida riideid, mida nad kavatsevad konvendil kanda. Nad hindavad kutset tulla sööma Jehoova lauda ja tahavad seetõttu sobivalt riietuda.

14. a) Mida tähendab riietuda „tagasihoidlikkusega ja terve mõistusega”? b) Mis on seotud sellega, et me riietume kui inimesed, „kes endid tunnistavad jumalakartlikeks”?

¹⁴ Edasi ütles Paulus, et me peaksime riietuma „tagasihoidlikkusega ja terve mõistusega”. See tähendab, et meie välimus ei tohiks olla uhkeldav, ekstravagantne, väljakutsuv, paljastav või ülimoodne. Me peaksime riietuma viisil, mis peegeldab jumalakartlikkust. Kas ei anna see mitte mõtlemisainet? Küsimus pole vaid selles, kas me riietume kohaselt koguduse koosolekutel. Ka muul ajal ei tohiks sellesse hooletult suhtuda. Meie välimus peaks alati peegeldama aupaklikku ja auväärset suhtumist, sest me oleme kristlased ja jumalateenrid 24 tundi ööpäevas. On muidugi selge, et meie töö- ja kooliriided peavad sobima töö laadiga. Siiski tuleb meil riietuda tagasihoidlikult ja väärikalt. Kui meie riietus peegeldab alati usku Jumalasse, ei pea me kunagi hoidma end tagasi eraviisil kuulutamast vaid seetõttu, et tunneme piinlikkust oma välimuse pärast (1. Peetruse 3:15).

„Ärge armastage maailma”

15., 16. a) Miks on tähtis hoiduda jäljendamast maailma tavasid riietumise ja välimuse osas? (1. Johannese 5:19.) b) Millisel praktilisel põhjusel me peaksime hoiduma sellest, et meie riietus ja välimus ei peegeldaks moehullusi?

¹⁵ Nõuanne kirjakohas 1. Johannese 2:15, 16 annab samuti juhatust rõivavaliku ja välimuse kohta. Seal öeldakse: „Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas. Kui keegi maailma armastab, siis ei ole Isa armastust tema sees. Sest kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast.”

 ¹⁶ Kui ajakohane nõuanne see küll on! Eakaaslaste mõju on praegu tugevam kui kunagi varem ning me ei tohiks lasta maailmal dikteerida oma rõivavalikut. Riietumisstiilid ja inimeste välimus on viimastel aastatel alla käinud. Isegi äriinimeste ja teiste elualade esindajate riietustava ei ole kristlastele alati usaldusväärseks mõõdupuuks. See on lisapõhjuseks, miks me peaksime endale alati teadvustama vajadust hoiduda ’saamast selle maailma sarnaseks’, kui tahame elada Jumala mõõdupuude järgi ja „kaunistada kõiges Jumala, meie Õnnistegija õpetust”. (Roomlastele 12:2; Tiitusele 2:10).

17. a) Millistele küsimustele me peaksime mõtlema, kui ostame riideid või valime stiili? b) Miks peaksid perekonnapead pöörama tähelepanu sellele, kuidas nende pere liikmed välja näevad?

¹⁷ Enne kui otsustada mõni riideese osta, oleks tark endalt küsida: „Miks see stiil mind köidab? Kas sellega seostub mõni tuntud meelelahutustegelane – keegi, keda ma imetlen? Kas see jäljendab tänavajõukude riietusstiili või inimesi, kes edendavad sõltumatuse- ja mässuvaimu?” Me peaksime rõivast lähemalt silmitsema. Kui see on kleit või seelik, siis mida öelda selle pikkuse ja lõike kohta? Kas riietus on tagasihoidlik, sobiv ja väärikas või on see liibuv, väljakutsuv või lohakas? Küsi endalt: „Kui ma kannan seda rõivast, siis kas see võib panna kedagi komistama?” (2. Korintlastele 6:3, 4, EP 97.) Miks see peaks meile muret valmistama? Sest Piibel ütleb: „Kristuski ei elanud enese meele heaks” (Roomlastele 15:3). Kristlikud perekonnapead peavad pöörama tähelepanu oma pereliikmete välimusele. Lugupidamisest meie aulise Jumala vastu, keda me teenime, ei peaks perekonnapead kõhklema vajaduse korral kindlalt ja armastavalt nõu anda (Jakoobuse 3:13).

18. Mis ajendab sind oma riietusele ja välimusele hoolsalt tähelepanu pöörama?

¹⁸ Me kanname sõnumit, mille on andnud Jehoova, kes on väärikuse ja pühaduse kehastus (Jesaja 6:3). Piibel innustab meid jäljendama teda „nagu armsad lapsed” (Efeslastele 5:1). Meie riietus ja välimus võib heita meie taevasele Isale kas head või halba valgust. Kindlasti me tahame tema südant rõõmustada! (Õpetussõnad 27:11.)

19. Millist kasu toob see, kui räägime „Jumala suurtest asjadest” teistele?

¹⁹ Mida sa arvad „Jumala suurtest asjadest”, mida sa oled õppinud? Milline õnnistus on küll see, et tunneme tõde! Kuna me usume Jeesus Kristuse valatud veresse, on meie patud andeks antud (Apostlite teod 2:38). Selle tulemusena võime vabalt Jumalaga rääkida. Me ei karda surma nagu need, kel pole mingit lootust. Selle asemel on meil Jeesuse kinnitus, et ühel päeval „kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja” (Johannese 5:28, 29). Jehoova on olnud armuline kõiki neid asju meile ilmutades. Lisaks on ta meie peale valanud välja oma vaimu. Tänulikkus kõigi nende heade andide eest peaks ajendama meid tema kõrgeid mõõdupuid austama ja teda innukalt kiitma, kuulutades neid „suuri asju” teistele.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

• Milliseid „suuri asju” kuulsid inimesed meie ajaarvamise 33. aasta nelipühal ning millist vastukaja nad osutasid?

• Kuidas võib saada Jeesus Kristuse jüngriks ning mida jüngriks olemine hõlmab?

• Miks on tähtis pöörata tähelepanu riietusele ja välimusele?

• Milliseid tegureid peaks kaaluma riietuseseme või stiili sobivuse üle otsustades?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

Peetrus teatas, et Jeesus on surnust üles äratatud

[Pildid lk 17]

Kas sinu välimus peegeldab õigesti Jumalat, keda sa teenid?

[Pildid lk 18]

Kristlikud lapsevanemad peaksid pöörama tähelepanu oma pereliikmete välimusele