Kas sa mäletad?

Kas sulle meeldis lugeda „Vahitorni” viimaseid numbreid?

Proovi, kas oskad vastata järgmistele küsimustele:

• Mis on empaatia ja miks peaksid kristlased seda arendama?

See on võime seada end teise inimese olukorda, näiteks võime tunda teise inimese valu oma südames. Kristlasi manitsetakse olema „kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad” (1. Peetruse 3:8). Jehoova jättis meile empaatia ilmutamises eeskuju, mida peaksime järgima (Laul 103:14; Sakarja 2:12). Selles suhtes saame tundlikumaks teisi kuulates, tähelepanelikult jälgides ja kujutlusvõimet kasutades. (15/4, lk 24–26.)

• Miks peab selleks, et saavutada tõeline õnn, eelnema füüsiliste puuete lõplikule kõrvaldamisele vaimne tervendamine?

Paljud füüsiliselt terved inimesed on õnnetud, nende probleemid on neil üle pea kasvanud. Vastupidi sellele on paljud füüsiliste puuetega kristlased praegu Jehoovat teenides väga õnnelikud. Neil, kes saavad kasu vaimsest tervendamisest, on võimalik kogeda füüsiliste puuete kõrvaldamist uues maailmas. (1/5, lk 6–7.)

• Miks arvatakse Eesav kirjakohas Heebrealastele 12:16 hoorajate hulka?

Piibli aruanne näitab, et Eesav ilmutas meelsust, mis oli suunatud kohesele tasule, ja hoolimatust pühade asjade vastu. Kui keegi tänapäeval lubab sellist laadi meelsusel areneda, võib see viia tõsise patuni, näiteks hooruseni. (1/5, lk 10–11.)

• Kes oli Tertullianus ja millega sai ta kuulsaks?

Ta oli teisel ja kolmandal sajandil elanud kirjamees ja teoloog. Kuulus on ta selle poolest, et koostas suure hulga kirjatöid ristiusu kaitseks. Kaitsmise käigus tutvustas ta ideid ja filosoofilisi lähenemisviise, mis panid aluse õpetuslikele moonutustele, nagu kolmainsusele. (15/5, lk 29–31.)

• Miks pole geenid täielikult vastutavad haiguste, käitumise ja surma eest?

Teadlased on jõudnud järeldusele, et ilmselt on mitmetel haigustel geneetilisi põhjusi, sealjuures usuvad mõned, et ka käitumise määravad ära meie geenid. Kuid Piibel võimaldab heita pilgu inimkonna algupärale, sealhulgas sellele, kuidas patt ja ebatäiuslikkus inimkonda vaevama hakkasid. Kuigi geenidel võib olla oma osa isiksuse kujundamisel, mõjutavad seda suuresti ka meie ebatäiuslikkus ja keskkond. (1/6, lk 9–11.)

• Kuidas heidab Egiptusest Oxyrhynchosest leitud papüürusefragment valgust Jumala nime kasutamisele?

Selles fragmendis, kus on kirjakoht Iiob 42:11, 12 kreekakeelsest Septuagintast, on tetragrammaton (Jumala nime neli heebrea tähte). See on täiendav tõendusmaterjal selle kohta, et heebrea tähtedega kirjutatud Jumala nimi esines Septuagintas, mida sageli tsiteerisid Kristlike Kreeka Kirjade kirjutajad. (1/6, lk 30.)

• Milliste nüüdisaegsete publikut ligi tõmbavate spordialadega on võrreldud Rooma keisririigi vägivaldseid ja surmaga lõppenud gladiaatorite võitlusi?

Hiljutine väljapanek Itaalias Rooma Colosseumis pakkus nüüdisaegseid paralleele, kui näidati videoklippe härjavõitlusest, profipoksist, auto- ja mootorrattavõidusõitudest ja pealtvaatajate kaklustest teiste praeguse aja spordisündmuste toimumise ajal. Varakristlased võtsid kuulda manitsust, et Jehoova ei armasta vägivalda ega neid, kes on vägivaldsed, ja nii peaksid tegema ka kristlased tänapäeval (Laul 11:5). (15/6, lk 29.)

• Mida me saame õppida Esra eeskujust, kui püüame saada tõhusateks õpetajateks?

Esra 7:10 pöörab tähelepanu neljale asjale, mida Esra tegi ning milles meie võime püüda teda jäljendada. Seal öeldakse: „Esra oli 1) oma südant valmistanud 2) Jehoova käsuõpetust nõudma ja 3) täitma, et 4) õpetada Iisraelis seadust ja õigust.” (1/7, lk 20.)

• Millises kahes tegevusvaldkonnas on kristlikul naisel kohane kanda peakatet?

Esiteks: perekonnaringis tekkivad olukorrad. Peakatet kandes tunnustab naine, et ta abikaasal on vastutus juhtida palvetamist ja Piibli õpetamist. Teine valdkond: koguduse tegevus, kus ta tunnustab seda, et ristitud meestel on piibliline volitus õpetada ja juhtida (1. Korintlastele 11:3–10). (15/7, lk 26–27.)

• Miks on kristlased seisukohal, et jooga on midagi enamat kui ainult kehalised harjutused ja seega ohtlik?

Jooga kui õpetuse eesmärk on viia inimene ühendusse üleinimliku vaimuga. Vastupidi Jumala juhtnööridele tegeleb jooga tahtelise mõtlemise peatamisega (Roomlastele 12:1, 2). Joogat harrastades on inimesel oht siduda end spiritismi ja okultismiga (5. Moosese 18:10, 11). (1/8, lk 20–22.)