Kuidas võib mõtlemisvõime sind kaitsta?

KÕRGUVAD lained on aukartust äratav vaatepilt. Meremeestele tähendavad need aga ohtu. Suured lained võivad nõuda neilt elu.

Niisamuti võivad Jumala teenijad seista silmitsi üha suurenevate raskustega, mis ähvardavad nad enda alla matta. Võib-olla oled sa märganud, kuidas katsumused ja ahvatlused sööstavad kristlaste peale justkui laine laine järel. Kahtlemata soovid sa neile kindlalt vastu seista ja vältida oma vaimset põhjaminekut (1. Timoteosele 1:19). Sinu kaitsmise juures on tähtis roll mõtlemisvõimel. Mis on mõtlemisvõime ja kuidas seda saavutada?

„Mõtlemisvõimeks” tõlgitud heebreakeelne sõna mezim·mahʹ tuleneb sõnajuurest, mille tähendus on ’kavandama või plaanima’ (Õpetussõnad 1:4, UM). Seepärast annavadki mõningad piiblitõlked mezim·mahʹ tõlkevasteks „ettenägelikkus”. Piibliõpetlased Jamieson, Fausset ja Brown ütlevad, et mezim·mahʹ tähendab „ettevaatlikkust, mis aitab põgeneda kurja eest ja leida head”. See hõlmab arvestamist nii meie tegude pikaajaliste kui ka otseste tagajärgedega. Kui kasutame oma mõtlemisvõimet, siis kaalume enne tegutsemist hoolikalt valikuvõimalusi, eriti kui tegemist on tähtsate otsustega.

Kui mõtlemisvõimet kasutav inimene langetab otsuseid, mis puudutavad tema tulevikku või praegust olukorda, analüüsib ta kõigepealt tõenäolisi riske ja lõkse. Kui võimalikud ohud on kindlaks tehtud, mõtleb ta, kuidas neid vältida, ning arvestab seda tehes oma oludega ja kaaslaste mõjuga. Nii võib ta kavandada tegevusplaani, millel on head tulemused ja võib-olla koguni Jumala õnnistus. Vaadelgem mõningaid praktilisi näiteid, mis seda protsessi illustreerivad.

Väldi seksuaalse ebamoraalsuse püünist

Kui tuul lükkab võimsaid laineid vastu laeva vööri, siis öeldakse, et laev sõidab vastu lainet. Meremehed võivad laeva ümber ajada, kui nad ei hoia laeva nina vastu laineid.

Meie oleme samasuguses olukorras, sest elame maailmas, kus seksist on saanud kinnisidee. Iga päev paiskub meie teele lainete viisi himuraid mõtteid ja vaatepilte. Me ei saa ignoreerida mõju, mida need võivad avaldada meie loomulikele seksuaalsetele vajadustele. Me peame kasutama oma mõtlemisvõimet ja seisma kiusatusele otsustavalt vastu, selle asemel et lasta end triivida ohtlikku olukorda.

Näiteks kristlikud mehed töötavad sageli koos meestega, kes ei suhtu naistesse lugupidavalt, vaid peavad neid üksnes seksiobjektideks. Töökaaslased võivad vürtsitada oma juttu nilbete naljade ja seksuaalsete vihjetega. Sellises keskkonnas võivad ebamoraalsed  mõtted hakata lõpuks idanema ka kristlase meeles.

Tööl käiv kristlik naine võib samuti kogeda raskusi. Ta võib töötada koos meeste ja naistega, kes ei järgi samu moraalinorme kui tema. Võib-olla tunneb mõni meeskolleeg tema vastu huvi. Alguses võib mees kohelda teda taktitundeliselt, pidada temast lugu koguni tema usuliste vaadete pärast. Mehe lakkamatu tähelepanu ja pidev füüsiline lähedus võib panna naist igatsema lähedasemaid suhteid.

Kuidas võib mõtlemisvõime aidata kristlasi niisuguses olukorras? Esiteks võib see hoiatada meid vaimsete ohtude eest ja teiseks ajendada tegema plaane õigeks käitumiseks (Õpetussõnad 3:21–23). Sellistes olukordades tuleb meil ehk töökaaslastele selgelt teada anda, et meie mõõdupuud on piibliliste veendumuste pärast teistsugused kui neil (1. Korintlastele 6:18). Meie kõne ja käitumine võivad meie sõnu kinnitada. Lisaks tuleb ehk piirata mõningate töökaaslastega läbikäimist.

Survet käituda ebamoraalselt ei kohta me üksnes tööpaigas. See võib tekkida ka siis, kui abielupaar laseb raskustel õõnestada nende omavahelist ühtsust. Üks reisiv jumalateenija täheldas: „Abielu ei purune lihtsalt ühe hetkega. Abikaasad võivad teineteisest tasapisi lahku kasvada, kui nad omavahel eriti ei räägi ega veeda koos aega. Nad võivad hakata taotlema materiaalset vara, et täita abielus valitsevat tühjust. Kuna nad pööravad teineteisele harva tähelepanu, võivad nad hakata tundma tõmmet teiste vastassoo esindajate poole.”

See kogenud jumalateenija jätkas: „Abikaasad peaksid korrapäraselt aja maha võtma ja rääkima sellest, kas miski kahjustab nende omavahelisi suhteid. Nad peaksid tegema plaane, kuidas üheskoos uurida, palvetada ja kuulutada. Neile toob palju kasu see, kui nad vestlevad teineteisega „kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes”, just nii nagu vanemad teevad oma lastega (5. Moosese 6:7–9).

Kuidas tulla toime ebakristliku käitumisega

Peale selle, et mõtlemisvõime aitab meil moraaliga seotud ahvatlustele vastu seista, aitab see toime tulla ka meie ja kaaskristlaste vahel tekkinud raskustega. Kui tuul peksab laineid vastu laeva ahtrit, siis sõidab laev pärilainet. Lained võivad ahtri üles tõsta ja lükata seda külgsuunas. Selle tagajärjel jääb laev küljega lainete liikumise suunas ja nii võivad lained talle kahju teha.

Ka meie võime olla kaitsetud ohu ees, mis ründab ootamatust suunast. Me teenime Jehoovat „õlg-õla kõrval” paljude ustavate kristlike vendade-õdedega (Sefanja 3:9). Kui keegi neist käitub ebakristlikult, võib see meile näida kui usalduse murdmine ja põhjustada palju valu. Kuidas saab mõtlemisvõime aidata, et me ei kaotaks tasakaalu ega saaks liiga palju haiget?

Pea meeles, et „pole inimest, kes pattu ei tee” (1. Kuningate 8:46). Seepärast ei peaks meile tulema üllatusena, et aeg-ajalt võib mõni kristlik vend meid pahandada või solvata. Kui me seda teame, siis võime selliseks juhtumiks valmistuda ja mõelda, kuidas peaksime niisuguses olukorras reageerima. Kuidas reageeris apostel Paulus, kui mõned kristlikud vennad rääkisid temast haavavalt ja põlglikult? Selle asemel et oma vaimset tasakaalu kaotada, otsustas ta, et Jehoova poolehoiu võitmine on palju tähtsam kui inimeste heakskiidu taotlemine (2. Korintlastele 10:10–18). Taoline suhtumine aitab meilgi hoiduda ärrituse korral rutakalt tegutsemast.

Seda võib võrrelda varba äralöömisega. Kui niisugune asi juhtub, ei pruugi me minuti või kahe jooksul eriti selgelt mõelda. Ent kui valu on vaibunud, suudame mõelda ja käituda normaalselt. Samamoodi ei peaks me ka lahkusetu märkuse või teo korral otsekohe reageerima. Selle asemel tuleks peatuda ja mõelda, millised tagajärjed oleks sellel kui järelemõtlematult samaga vastata.

 Aastaid misjonärina teeninud Malcolm selgitab, mida tema teeb, kui ta on solvunud. „Esiteks ma vaatan üle oma nimekirja, milles on küsimused: Kas ma olen venna peale vihane sellepärast, et meie isiksused ei sobi? Kas see, mis ta ütles, on tõesti tähtis? Kas ma võin tunnetada kõike teravamalt malaaria tõttu? Kas ma suhtun olukorda teisiti mõne tunni pärast?” Malcolm on näinud, et sageli on lahkarvamus tähtsusetu ja selle võib lihtsalt kahe silma vahele jätta. *

Malcolm lisab: „Aeg-ajalt jääbki teise venna suhtumine ebasõbralikuks, vaatamata kõigile minu pingutustele olukorda lahendada. Ma katsun mitte lasta sellel end häirida. Kui olen teinud kõik mis minu võimuses, vaatan olukorrale teise pilguga. Ma asetan selle küsimuse oma peas nagu „ootel tööde” kausta, mitte aga „isiklikku” kausta. Ma ei luba sellel end vaimselt maha kiskuda ega mõjutada mu suhteid Jehoova ja vendadega.”

Meiegi ei peaks Malcolmi sarnaselt laskma ühe inimese vääral käitumisel end liigselt mõjutada. Igas koguduses on palju meeldivaid ja ustavaid vendi ning õdesid. On väga tore käia koos nendega kristlikul teel (Filiplastele 1:27). Ka see, kui peame meeles oma taevase Isa armastavat toetust, aitab meil näha asju õiges perspektiivis (Laul 23:1–3; Õpetussõnad 5:1, 2, UM; 8:12, UM).

Kuidas mitte armastada seda maailma

Mõtlemisvõime võib aidata meil vastu seista veel ühele kavalale survele. Kui tuul peksab laineid vastu laeva poorti ehk külge, nimetatakse seda külglainetuseks. Normaalsetes tingimustes võib selline lainetus laeva aeglaselt kursilt kõrvale juhtida. Tormiga võib aga külglainetus laeva kummuli keerata.

 Nõndasamuti, kui meie ei seisa vastu survele nautida kõike, mida kurjal maailmal on pakkuda, võib selle materialistlik elustiil meid vaimses mõttes õigelt teelt kõrvale viia (2. Timoteosele 4:10). Piiramata armastus selle maailma vastu võib panna meid lõpuks oma kristliku tee täielikult hülgama (1. Johannese 2:15). Kuidas mõtlemisvõime meid aitab?

Esiteks aitab see arvestada, milliste ohtudega me kokku puutume. Maailm kasutab ahvatluseks kõikvõimalikke reklaamitrikke. See propageerib pidevalt rikaste, ilusate ja „edukate” toretsevat elustiili, mille poole igaüks eeldatavalt püüdlema peaks (1. Johannese 2:16). Meile tõotatakse, et saavutame igaühe, eriti aga meie kaaslaste ja naabrite imetluse ning heakskiidu. Mõtlemisvõime võib aidata seda propagandat tõrjuda, tuletades meile meelde, kui tähtis on olla rahaahnuseta, sest Jehoova on tõotanud, et ta ’ei hülga meid’ (Heebrealastele 13:5).

Teiseks takistab mõtlemisvõime meil jäljendamast neid, kes „on eksinud ära tõest” (2. Timoteosele 2:18). Nii raske on sattuda vastuollu nendega, keda oleme kalliks pidanud ja usaldanud (1. Korintlastele 15:12, 32–34). Kui need, kes on hüljanud kristliku tee, meile kas või veidi mõju avaldavad, võib see takistada meie vaimset edenemist ja lõpuks seada meid tõsisesse ohtu. Me võime olla nagu laev, mis on vaid ühe kraadi võrra kursilt kõrvale kaldunud. Pika reisi järel võib laeva ja kavatsetud sihtpunkti vahele jääda juba väga pikk vahemaa (Heebrealastele 3:12).

Mõtlemisvõime aitab meil kindlaks teha, kus me vaimses mõttes asume ja mis suunas me liigume. Võime tõdeda, et peaksime olema rohkem hõivatud kristlike tegevustega (Heebrealastele 6:11, 12). Pane tähele, kuidas mõtlemisvõime kasutamine aitas ühel noorel Jehoova tunnistajal püüelda vaimsete eesmärkide poole: „Mul avanes võimalus teha karjääri ajakirjanduses. See tõmbas mind väga, kuid mulle meenus piiblisalm, kus öeldi, et „maailm kaob”, kuid see, „kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti” (1. Johannese 2:17). Järeldasin, et see, mis ma oma eluga peale hakkan, peaks peegeldama minu veendumusi. Mu vanemad olid hüljanud kristliku usu ja ma ei tahtnud järgida nende eeskuju. Nii ma otsustasin elada eesmärgikindlat elu ja astusin üldpioneerina täisajalisse teenistusse. Nüüd pärast nelja rahuldustpakkuvat aastat ma tean, et tegin õige valiku.”

Kuidas vaimsete tormidega edukalt hakkama saada

Miks on tänapäeval hädavajalik mõtlemisvõimet kasutada? Meremehed peavad olema ohumärkide suhtes eriti valvsad siis, kui tõuseb torm. Kui temperatuur järsult langeb ja tuul tugevneb, panevad nad luugiavad kinni ja on valmis kõige hullemaks. Niisamuti peaksime meie olema valmis seisma vastu tormisarnastele raskustele, kui see kuri maailmakorraldus läheneb oma lõpule. Ühiskonna moraalne struktuur on lagunemas ning „kurjad inimesed ... lähevad ikka pahemaks” (2. Timoteosele 3:13). Nagu meremehed kuulavad regulaarselt ilmateateid, tuleb meil tähele panna Jumala inspireeritud Sõna prohvetlikke hoiatusi (Laul 19:8–12).

Kui me kasutame oma mõtlemisvõimet, siis rakendame ellu teadmisi, mis viivad igavesse ellu (Johannese 17:3). Me oskame näha ette raskusi ja otsustada, kuidas nendega toime tulla. Niiviisi ei lase me end kõrvale kallutada kristlikult teelt ja võime rajada endale „hea aluse tuleviku jaoks”, seades vaimseid eesmärke ja püüeldes nende poole (1. Timoteosele 6:19).

Kui säilitame praktilise tarkuse ja mõtlemisvõime, pole meil vaja ’karta äkilist hirmutust’ (Õpetussõnad 3:21, UM; 3:25, 26). Selle asemel võime lohutust leida Jumala tõotusest: „Siis tuleb tarkus su südamesse ja tunnetus hakkab meeldima su hingele! Otsustusvõime [„mõtlemisvõime”, UM] valvab su üle” (Õpetussõnad 2:10, 11).

[Allmärkus]

[Pilt lk 23]

Tihe suhtlemine hoiab abielu tugevana