„Ükski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud”

„Kõik tunnustasid teda ja panid imeks neid armu sõnu, mis lähtusid ta suust.” (LUUKA 4:22)

1., 2. a) Miks tulid sulased, kes olid saadetud Jeesust kinni võtma, tagasi tühjade kätega? b) Mis näitab, et sulased polnud ainsad, kellele Jeesuse õpetus muljet avaldas?

SULASED ei suutnud oma ülesannet täita. Nad saadeti Jeesus Kristust kinni võtma, kuid nad tulid tagasi tühjade kätega. Ülempreestrid ja variserid nõudsid selgitust: „Mispärast te ei ole teda toonud?” Tõepoolest, miks nad ei vahistanud meest, kes ei avaldanud mingit füüsilist vastupanu? Sulased selgitasid: „Ükski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud nagu see inimene!” Jeesuse õpetus avaldas neile niisugust muljet, et nad lihtsalt ei saanud seda rahumeelset meest vahi alla võtta (Johannese 7:32, 45, 46). *

² Sulased polnud ainsad, kellele Jeesuse õpetus muljet avaldas. Piibel ütleb, et suured rahvahulgad tulid kohale vaid selleks, et kuulda teda kõnelemas. Tema kodulinna elanikud panid imeks „neid armu sõnu, mis lähtusid ta suust” (Luuka 4:22). Rohkem kui ühel korral rääkis ta paadist inimhulkadele, kes olid kogunenud Galilea järve kaldale (Markuse 3:9; 4:1; Luuka 5:1–3). Kord jäi „väga palju rahvast” mitmeks päevaks tema juurde ega lahkunud sealt isegi mitte söömiseks (Markuse 8:1, 2).

3. Mis on peamine põhjus, miks Jeesus oli nii väljapaistev õpetaja?

³ Mis tegi Jeesusest väljapaistva õpetaja? Peamine põhjus oli armastus. * Jeesus armastas tõdesid, mida ta edasi andis, ja inimesi, keda ta õpetas. Ent Jeesusel oli ka erakordne võime kasutada häid õpetusmeetodeid. Selle ajakirjanumbri uurimisartiklites käsitleme mõningaid tõhusaid meetodeid, mida ta kasutas, ja seda, kuidas meie võiksime neid rakendada.

Lihtsus ja selgus

4., 5. a) Miks kasutas Jeesus õpetamisel lihtsat keelt ning mis on selle juures tähelepanuväärne? b) Kuidas tuleb mäejutluses esile Jeesuse õpetusviisi lihtsus?

⁴ On üsna tavaline, et kõrgelt haritud inimesed kasutavad keelt, mida nende kuulajad ei mõista. Kui me aga ei väljenda end teistele arusaadavalt, siis kuidas nad võiksid meie teadmistest kasu saada? Jeesus kui õpetaja ei rääkinud kunagi teistele arusaamatute sõnadega. Kujutle, kui suur sõnavara võis tal olla. Hoolimata oma suurepärastest teadmistest mõtles ta siiski kuulajatele, mitte iseendale. Ta teadis, et paljud neist olid „kirjatundmatud  ja õppimatud” (Apostlite teod 4:13). Et nendeni jõuda, kasutas ta keelt, mida sellised inimesed võisid mõista. Sõnad võisid olla küll lihtsad, kuid nende kaudu edasi antavad tõed olid sügavamõttelised.

⁵ Võtkem näiteks mäejutlus, mis on kirjas Matteuse 5:3–7:27. Jeesusel võis selle kõne esitamine võtta aega vaid 20 minutit. Selle õpetused on aga väga sügavad, tungides niisuguste valdkondade tuumani nagu abielurikkumine, lahutus ja materialism (Matteuse 5:27–32; 6:19–34). Seal pole aga keerulisi või ülespuhutud väljendeid. Tegelikult on sealt peaaegu võimatu leida sõna, mida isegi laps kergesti ei mõistaks! Pole ime, et kui Jeesus oli kõnelemise lõpetanud, siis rahvahulgad – kelle hulgas oli tõenäoliselt palju põllumehi, karjakasvatajaid ja kalureid – „hämmastusid tema õpetusest” (Matteuse 7:28).

6. Too mõni näide Jeesuse ütluste kohta, mis olid lihtsad, kuid sügavamõttelised.

⁶ Jeesus kasutas tihtipeale selgeid ja lühidaid väljendeid, mis olid lihtsad, kuid väga tähendusrikkad. Ajal, kui polnud veel trükitud raamatuid, jäädvustas ta sõnumi oma kuulajate südamesse ja meelde, nii et seda ei saanud unustada. Mõned näited: „Ükski ei või teenida kaht isandat ... Te ei või teenida Jumalat ja mammonat!” „Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut.” „Nende viljast te tunnete nad ära.” „Arsti ei vaja terved, vaid haiged.” „Kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka!” „Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” „Õndsam on anda kui võtta!” * (Matteuse 6:24; 7:1, 20; 9:12; 26:52; Markuse 12:17; Apostlite teod 20:35.) Praegusel ajal, ligi 2000 aastat pärast seda, kui Jeesus need sõnad lausus, on neid jõulisi ütlusi kerge meenutada.

Küsimuste esitamine

7. Miks esitas Jeesus küsimusi?

⁷ Jeesus kasutas tähelepanuväärselt küsimusi. Ta tegi seda tihti isegi siis, kui aja kokkuhoiu mõttes oleks võinud asja tuuma kuulajatele lihtsalt öelda. Miks ta siis  ikkagi esitas küsimusi? Mõnikord kasutas ta läbitungivaid küsimusi, et paljastada oma vastaste ajendid ja nad nõnda vaigistada (Matteuse 12:24–30; 21:23–27; 22:41–46). Paljudel juhtudel võttis Jeesus küsimuste esitamiseks aega, selleks et anda edasi tõdesid, panna kuulajad väljendama oma sisimaid mõtteid ning et ergutada ja õpetada jüngreid mõtlema. Vaadelgem kahte näidet, mis mõlemad on seotud apostel Peetrusega.

8., 9. Kuidas kasutas Jeesus küsimusi, et aidata Peetrusel jõuda õigele järeldusele seoses templimaksu tasumisega?

⁸ Tuleta kõigepealt meelde juhtumit, kui maksukogujad küsisid Peetruselt, kas Jeesus maksab templimaksu. * Peetrus, kes oli vahetevahel üsna keevaline, vastas: „Jah, maksab!” Ent veidi hiljem arutles Jeesus temaga: „„Mis sa arvad, Siimon? Kellelt võtavad kuningad maa peal tolli või maksu, kas oma lastelt või võõrastelt?” Peetrus vastas temale: „Võõrastelt.” Jeesus ütles temale: „Siis on lapsed sellest vabad.”” (Matteuse 17:24–27). Jeesuse küsimuste tuum sai Peetrusele ilmselt selgeks. Miks võib nii öelda?

⁹ Jeesuse päevil olid kuningliku pere liikmed maksust vabastatud. Kuna Jeesus oli selles templis kummardatava taevase Kuninga ainusündinud Poeg, ei oleks ta pidanud seda maksu tasuma. Kuid pane tähele, et Jeesus ei öelnud Peetrusele lihtsalt õiget vastust, vaid kasutas tõhusalt ja leebelt küsimusi, et Peetrus jõuaks õigele järeldusele ning ehk ka mõistaks, et enne rääkimist oleks tarvis hoolikamalt mõelda.

10., 11. Kuidas Jeesus toimis, kui Peetrus lõi 33. aasta paasaööl ühel mehel kõrva peast, ning kuidas see juhtum näitab, et Jeesus mõistis küsimuste väärtust?

¹⁰ Teine näide on seotud juhtumiga, mis leidis aset meie ajaarvamise 33. aasta paasaööl, kui rahvajõuk tuli Jeesust kinni võtma. Jüngrid küsisid Jeesuselt, kas nad peaksid teda kaitsma ja tema eest võitlema (Luuka 22:49). Vastust ootamata lõi Peetrus mõõgaga ühel mehel kõrva peast (võib-olla tahtis ta teda isegi raskemini haavata). Peetrus tegutses vastupidi oma isanda tahtele, sest Jeesus oli täiesti valmis end vahistada laskma. Kuidas Jeesus seepeale toimis? Kannatlikult nagu alati küsis ta Peetruselt kolm küsimust: „Eks mina pea jooma seda karikat, mille Isa mulle on andnud?” „Arvad sa, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta läkitab mulle kohe enam kui kaksteist leegioni ingleid? Kuidas siis läheksid kirjad täide, et see nõnda peab sündima?” (Johannese 18:11; Matteuse 26:52–54).

¹¹ Mõtiskle veidi selle loo üle. Vihastest inimestest ümbritsetud Jeesus teadis, et ta sureb peatselt ning et tema õlgadel lasub vastutus oma Isa nime puhastada ja inimpere päästa. Ometi võttis ta just siis aega, et need tähtsad tõed küsimuste abil Peetruse  meelde kinnistada. Kas pole ilmne, et Jeesus mõistis küsimuste väärtust?

Ilmekad hüperboolid

12., 13. a) Mis on hüperbool? b) Kuidas kasutas Jeesus hüperbooli, rõhutamaks seda, et on rumal vendade pisikesi eksimusi kritiseerida?

¹² Jeesus kasutas oma teenistuse käigus tihti veel üht tõhusat õpetusmeetodit – nimelt hüperbooli, mis on tahtlik liialdus rõhutamise eesmärgil. Hüperbooli abil lõi Jeesus kujutluspilte, mida oli raske unustada. Vaadelgem mõningaid näiteid.

¹³ Mäejutluses rõhutas Jeesus vajadust teiste üle mitte kohut mõista, öeldes: „Miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki omas silmas sa ei pane tähele?” (Matteuse 7:1–3). Kas sa suudad seda pilti endale ette kujutada? Keegi, kes kaldub olema kriitiline, pakub end välja tõmbama väikest „pindu” oma venna „silmast”. Kritiseerija võib väita, et vend ei näe asju piisavalt selgelt ega suuda seetõttu vastuvõetavaid otsuseid langetada. Kriitiku enda otsustusvõimet segab aga „palk”. Tõesti unustamatu viis rõhutada seda, et on rumal vendade pisikesi eksimusi kritiseerida, kui meie endi eksimused võivad olla palju suuremad!

14. Miks oli Jeesuse näide sääskede kurnamisest ja kaameli allaneelamisest eriti võimas hüperbool?

¹⁴ Teine kord hurjutas Jeesus varisere, et nad on ’sõgedad teejuhid, kes kurnavad sääski, aga neelavad alla kaameleid’ (Matteuse 23:24). See oli eriti võimas hüperbool. Miks? Muljetavaldav oli kontrast tillukese sääse ja kaameli vahel, kes oli üks suuremaid loomi, keda Jeesuse kuulajad teadsid. On arvestatud, et üks keskmise suurusega kaamel kaalub umbes sama palju kui 70 miljonit sääske! Jeesus teadis ka seda, et variserid kurnavad veini läbi riidest sõela. Need täpsed seadusejärgijad tegid seda selleks, et sääske mitte alla neelata ega nii kombetalituslikult ebapuhtaks saada. Ent piltlikus mõttes neelasid nad alla kaameli, kes oli samuti ebapuhas (3. Moosese 11:4, 21–24). Jeesuse mõte oli selgesti mõistetav. Variserid täitsid piinliku täpsusega väiksematki Seaduse nõuet, kuid jätsid kõrvale olulisema – „õigluse ja halastuse ja ustavuse” (Matteuse 23:23). Kui selgelt tõi Jeesus esile nende tegeliku olemuse!

15. Millised on mõned õppetunnid, mida andes Jeesus kasutas hüperboole?

¹⁵ Oma teenistuse käigus kasutas Jeesus tihti hüperboole. Mõtle mõningatele näidetele. „Usk nagu [tilluke] sinepiivake”, mis võib mäe paigast liigutada – Jeesus poleks ilmselt leidnud paremat moodust rõhutamaks seda, et isegi vähene usk võib palju korda saata (Matteuse 17:20). Suur kaamel püüab pugeda läbi nõelasilma – kui hästi see küll kujutab rasket olukorda, millega seisab silmitsi rikas inimene, kes püüab Jumalat teenida ja samal ajal materialistlikust eluviisist kinni hoida! (Matteuse 19:24.) Kas sinus ei tekita imetlust Jeesuse värvikad kõnekujundid ja tema oskus saavutada maksimaalne efekt minimaalsete sõnadega?

Raudne loogika

16. Kuidas Jeesus oma teravat mõistust alati kasutas?

¹⁶ Jeesus oli meister inimestega loogiliselt arutlema, sest tal oli täiuslik mõistus. Siiski ei kuritarvitanud ta kunagi seda oskust. Õpetades kasutas ta oma terast mõistust alati tõe edendamiseks. Mõnikord kasutas ta võimsat loogikat, et kummutada religioossete vastaste valesüüdistused. Paljudel juhtudel kasutas ta loogilist arutlust selleks, et anda oma jüngritele tähtsaid õppetunde. Vaadelgem lähemalt Jeesuse meisterlikku oskust loogiliselt arutleda.

17., 18. Millist võimsat loogikat Jeesus kasutas, et kummutada variseride valesüüdistus?

¹⁷ Mõtle juhtumile, kui Jeesus tervendas  deemonite meelevallas oleva mehe, kes oli pime ega suutnud rääkida. Sellest kuuldes ütlesid variserid: „See ei aja kurje vaime välja muidu kui Peeltsebuli [Saatana], kurjade vaimude peamehe abil!” Pane tähele: variserid möönsid, et Saatana deemonite väljaajamiseks on vaja üleinimlikku jõudu. Et aga inimesed ei usuks Jeesusesse, väitsid variserid tema jõu tulevat Saatanalt. Näidates, et nad polnud mõelnud oma väidet loogiliselt lõpuni, vastas Jeesus: „Iga kuningriik, mis on isekeskis riius, hävib; ja ükski linn või koda, mis on isekeskis riius, ei jää püsima. Kui nüüd saatan välja ajab saatana, siis on ta riius iseenesega; kuidas siis võib tema riik püsida?” (Matteuse 12:22–26). Sellega Jeesus otsekui ütles: „Kui ma olen, nagu te ütlete, Saatana käsilane ja tühistan Saatana teod, siis Saatan ju töötab endale vastu ja langeb varsti.” Võimas loogika, kas pole?

¹⁸ Seejärel käsitles Jeesus seda teemat lähemalt. Ta teadis, et mõned variserid olid ise deemoneid välja ajanud. Seepärast esitas ta lihtsa, kuid põrmustava küsimuse: „Kui mina Peeltsebuli abil kurje vaime välja ajan, kelle abil ajavad teie pojad [või jüngrid] need välja?” (Matteuse 12:27). Jeesuse arutluskäik oli põhimõtteliselt selline: „Kui ma tõepoolest ajan deemoneid välja Saatana abiga, siis teie jüngrid peaksid seda ju sama väega tegema.” Mida oli variseridel öelda? Nad ei saanud kuidagimoodi tunnistada, et nende jüngrid tegutsesid Saatana võimu all. Raudse loogikaga muutis Jeesus nende süüdistuse naeruväärseks.

19., 20. a) Millisel positiivsel viisil kasutas Jeesus loogikat? b) Kuidas kasutas Jeesus vastamisel kui-palju-enam-arutluskäiku, kui jüngrid palusid tal õpetada neid palvetama?

¹⁹ Lisaks sellele, et kasutada loogikat vastaste vaigistamiseks, kasutas ta loogilisi ja veenvaid argumente ka selleks, et õpetada julgustavaid ja südantsoojendavaid tõdesid Jehoova kohta. Paljudel kordadel kasutas ta meetodit, mida võiks nimetada kui-palju-enam-arutluskäiguks, aidates nii oma kuulajatel tuttavates tõdedes veelgi sügavamalt veenduda. Vaadelgem vaid kahte näidet.

²⁰ Kui jüngrid palusid Jeesusel õpetada neid palvetama, jutustas ta loo mehest, kelle „pealekäimine” ajendas lõpuks tõrksat sõpra tema soovi täitma. Jeesus kirjeldas ka vanemate valmisolekut „anda häid ande” oma lastele. Siis tegi ta järelduse: „Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad” (Luuka 11:1–13, meie kursiiv). See Jeesuse mõte ei tugine mitte sarnasusele, vaid kontrastile. Kui tõrges sõber nõustub lõpuks oma kaaslase soovi täitma ja kui ebatäiuslikud lapsevanemad hoolitsevad oma laste vajaduste eest, siis kui palju enam annab meie armastav taevane Isa püha vaimu oma lojaalsetele teenijatele, kes pöörduvad tema poole alandlikus palves!

21., 22. a) Milline oli Jeesuse arutluskäik, kui ta andis nõu materiaalsete asjadega seotud muredega toimetulekuks? b) Millisele järeldusele me jõuame, olles vaadanud mõningaid Jeesuse õpetusmeetodeid?

²¹ Jeesus kasutas samasugust arutluskäiku, kui ta andis nõu materiaalsete asjadega seotud muredega toimetulekuks. Ta ütles: „Pange tähele kaarnaid! Nad ei külva ega  lõika; neil ei ole varakambrit ega aita, ja Jumal toidab neid. Kui palju hinnalisemad olete teie kui on linnud! Pange tähele lilli, kuidas nad ei ketra ega koo ... Kui nüüd Jumal rohtu, mis täna kasvab ja homme visatakse ahju, nõnda ehib, kui palju enam teid, te nõdrausulised!” (Luuka 12:24, 27, 28, meie kursiiv). Tõepoolest, kui Jehoova hoolitseb lindude ja lillede eest, siis kui palju enam hoolitseb ta oma teenijate eest! Selline õrn, kuid võimas arutluskäik puudutas kindlasti Jeesuse kuulajate südant.

²² Olles nüüd käsitlenud Jeesuse mõningaid õpetusmeetodeid, võime kergesti järeldada, et sulased, kes ei suutnud teda kinni võtta, ei liialdanud sugugi, kui nad ütlesid: „Ükski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud nagu see inimene!” Ent õpetusmeetod, mille poolest Jeesust ilmselt kõige paremini tuntakse, on näidete ehk tähendamissõnade kasutamine. Miks ta seda meetodit kasutas? Miks olid tema näited nii tõhusad? Neid küsimusi arutletakse järgmises artiklis.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Millistest näidetest ilmneb, et Jeesus õpetas lihtsalt ja selgelt?

• Miks esitas Jeesus õpetamisel küsimusi?

• Mis on hüperbool ja kuidas Jeesus seda õpetusmeetodit kasutas?

• Kuidas kasutas Jeesus loogilist arutlemist, et õpetada jüngritele südantsoojendavaid tõdesid Jehoova kohta?

[Küsimused]

[Pilt lk 9]

Jeesus kasutas selget keelt, millest tavalised inimesed aru said

[Pilt lk 10]

Variserid ’kurnasid sääse, aga neelasid alla kaameli’