Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Head naabrid on suur väärtus

Head naabrid on suur väärtus

Head naabrid on suur väärtus

„Parem naaber ligidal kui vend kaugel!” (Õpetussõnad 27:10)

ÜKS esimese sajandi õpetlane küsis Jeesuselt: „Kes siis on mu ligimene?” Vastuseks ei selgitanud Jeesus mehele, kes on ta ligimene, vaid mis teeb inimesest tõelise ligimese ja hea naabri. Arvatavasti on see Jeesuse tähendamissõna sullegi tuttav. Seda teatakse halastaja samaarlase loo nime all ja see on kirjas Luuka evangeeliumis. Jeesus jutustas seda lugu nii:

„Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse ja sattus röövlite kätte. Kui need ta riided olid riisunud ja temale hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha. Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed mööda alla ja nägi teda ning läks mööda. Nõndasamuti ka leviit. Kui ta tuli sinna paika ja nägi teda, läks ta mööda. Aga üks samaarlane käis seda teed ja tuli tema juurde; ja kui ta teda nägi, läks ta meel haledaks. Ja ta astus ligi, sidus ta haavad ning valas peale õli ja viina, tõstis ta oma looma selga ning viis ta öömajale ja kandis hoolt tema eest. Ja teisel hommikul ära minnes võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: kanna hoolt tema eest, ja mida sa veel peaksid kulutama, seda ma maksan sulle tagasi tulles. Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele, kes oli sattunud röövlite kätte?” (Luuka 10:29–36).

Ilmselt taipas õpetlane jutu mõtet. Ta oskas kõhkluseta öelda, kes oli haavatud mehele ligimene: „See, kes tema peale halastas!” Nende sõnade järel ütles Jeesus talle: „Mine ja tee sina nõndasamuti!” (Luuka 10:37). Kui jõuline võrdpilt sellest, mida tähendab olla tõeline ligimene! Jeesuse mõistujuttu võib kohaldada ka heaks naabriks olemise suhtes. See võib tekitada meis küsimusi: „Milline naaber mina olen? Kas mu rassiline või rahvuslik päritolu mõjutab mu suhtumist selle kohta, keda mina oma ligimeseks pean? Kas need asjaolud kahandavad mu kohusetunnet aidata hädasolijaid? Kas ma teen pingutusi, et olla hea ligimene ja hea naaber?”

Millest alata?

Kui tunneme, et peaksime selles asjas edenema, tuleb meil alustada oma mõtteviisist. Peaksime keskenduma sellele, et olla ise hea naaber. See võib omakorda aidata kaasa sellele, et meil oleksid head naabrid. Ligi kaks tuhat aastat tagasi tõstis Jeesus selle inimsuhteid puudutava olulise põhimõtte esile oma kuulsas mäejutluses. Ta ütles: „Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile” (Matteuse 7:12). Kui kohelda kaasinimesi lugupidavalt, väärikalt ja lahkelt, ajendab see neid meidki sama moodi kohtlema.

Ajakirjanik ja kirjanik Lise Funderburg mainis ajakirjas „The Nation Since 1865” ilmunud artiklis „Armas kodukant” mõningaid lihtsaid asju, mis võivad heanaaberlikke suhteid edendada. Ta kirjutas: „Tahan, ... et inimeste omavahelised kokkupuuted hõlmaksid rohkeid väikseid heategusid, mida naabrid üksteisele teevad – ajalehtede toomine, laste järele vaatamine, poes käimine. Ma tahan sellist lähedust üha võõrduvas maailmas, kus kogukondi lõhestab hirm ja kuritegevus.” Seejärel ta lisab: „Kusagilt peab ju alustama. Miks siis mitte oma lähimast naabrist.”

Ajakirjas „Canadian Geographic” anti samuti kasulikku nõu, mis aitab naabritel üksteise vastu elutervet suhtumist arendada. Kirjanik Marni Jackson märkis: „Naabrid, nagu ka pereliikmed, on sellised inimesed su elus, keda sa ei saa ise alati valida. Niisugused suhted nõuavad taktitunnet, teatavat viisakust ja sallivust.”

Head naabrid – head andjad

On tõsi, et paljud meist võivad naabrite poole pöördudes end ebamugavalt tunda. Võib tunduda, et palju lihtsam oleks kontakti vältida ja omaette olla. Piibel aga ütleb, et „õndsam on anda kui võtta” (Apostlite teod 20:35). Seepärast püüab hea naaber teha pingutusi, et saada ümberkaudsete inimestega tuttavaks. Eesmärk pole tingimata arendada lähedasi sõprussuhteid, vaid võtta mõnikord aega vahetada nendega paar sõna, tehes võib-olla algust lihtsalt sõbraliku naeratuse või žestiga.

Nagu eespool juttu oli, on „rohked väikesed heateod”, mida naabrid üksteisele teevad, heanaaberlike suhete rajamise ja säilitamise juures tõesti tähtsad. Seepärast on hea otsida võimalusi, kuidas ilmutada naabrite vastu lahkust, sest sageli arendab see koostöövaimu ja vastastikust lugupidamist. Pealegi järgime seda tehes Piibli nõuannet: „Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui su käel on jõudu seda teha!” (Õpetussõnad 3:27; Jakoobuse 2:14–17).

Head naabrid – tänulikud vastuvõtjad

Oleks ideaalne, kui saaksime öelda, et kõik inimesed võtavad abi ja kingitused vastu tänutundega. Kahjuks pole see aga alati nii. Paljusid abipakkumisi ja heast tahtest tehtud kinke on vastu võetud nii tänamatult, et siira südamega kinkija võib mõelda: „See on viimane kord, kui ma seda teen!” Võib juhtuda, et kõigile meie püüetele tervitada naabreid sõbraliku sõna või viipega, vastatakse üksnes tõrksa noogutusega.

Tihtipeale pole aga vastuvõtja tegelikult tänamatu, kuigi see võib nii välja paista. Võib-olla on ta oma kultuurilise päritolu tõttu ebalev või kohmetunud ja käitub seetõttu näiliselt ükskõiksel või ebasõbralikul moel. Teisest küljest võib aga praeguses tänamatus maailmas mõnele inimesele kaasinimese sõbralikkus tunduda harjumatu või isegi kahtlustäratav. Ehk vajavad nad, et nende kartused hajutataks. Seepärast võib sõbralike suhete rajamine nõuda aega ja kannatlikkust. Need naabrid aga, kes õpivad selgeks kunsti, kuidas olla head andjad ja tänulikud vastuvõtjad, aitavad kaasa heanaaberlikule õhkkonnale, kus valitseb rahu ja rõõm.

Kui juhtub õnnetus

Headel naabritel on eriti suur väärtus õnnetuste ajal. Hädas tuleb ilmsiks tõeline heanaaberlikkus. On teada palju lugusid, kuidas inimesed on sellistel aegadel oma naabrite suhtes omakasupüüdmatult tegutsenud. Üleüldine tragöödia paistab panevat naabrid spontaanselt koostööd tegema ja pingutama end teiste heaks. Sageli töötavad üheskoos isegi vastandlike vaadetega inimesed.

Näiteks teatas „The New York Times”, et kui Türgit tabas 1999. aastal laastav maavärin, ilmutasid sealsed igipõlised vastased heanaaberlikku üksmeelt. „Meid oli aastaid õpetatud türklasi vihkama,” kirjutas kolumnist Anna Stergiou ühes Ateena ajalehes. „Kuid nende uskumatu valu ei valmista meile mingit rõõmu. Me olime vapustatud, me nutsime, aastaid kestnud vihavaen otsekui haihtus surnud lapsi nähes.” Kui päästeoperatsioonid olid ametlikult lõppenud, keeldusid kreeka päästemeeskonnad lõpetamast ellujäänute otsinguid.

Päästetöödes kaasalöömine pärast katastroofi on kahtlemata õilis ja kangelaslik heanaaberlik tegu. Kuid naabrite elu päästmist seeläbi, et hoiatada neid enne katastroofi tulekut, võib pidada kindlasti veelgi väärtuslikumaks heanaaberlikuks teoks. Kahjuks näitab ajalugu, et neisse, kes kaasinimesi saabuva katastroofi eest hoiatavad, ei suhtuta tihtipeale hästi, sest hoiatuse ajal pole katastroofi tulek veel täiesti tajutav. Hoiatajatesse suhtutakse sageli umbusaldavalt. Igaühelt, kes oma ohtlikust olukorrast mitteteadlikke inimesi aidata püüab, nõuab tegutsemine suurt püsivust ja eneseohverdamist.

Suurim heanaaberlik tegu

Nüüdisajal ootab inimkonda ees midagi palju kaalukamat kui looduskatastroof. See on kõigeväelise Jumala ettekuulutatud vaheleastumine, mille tulemusel vabastatakse maa kuritegevusest, kurjusest ja sellega seotud probleemidest (Ilmutuse 16:16; 21:3, 4). Selle otsustava sündmuse tulek pole üks väike tõenäosus, vaid see saabub kindlasti. Jehoova tunnistajad soovivad kogu hingest jagada inimestele teadmisi, mis on vajalikud, et selle läheneva ülemaailmse sündmuse võiksid üle elada võimalikult paljud. Seepärast teevad nad nii visalt oma teada-tuntud kuulutustööd kõikjal maailmas (Matteuse 24:14). Nad teevad seda vabatahtlikult, armastusest Jumala ja kaasinimeste vastu.

Ära siis lase eelarvamusel või pahameelel takistada end kuulamast Jehoova tunnistajaid, kui nad tulevad su ukse taha või pöörduvad mujal su poole. Nad püüavad olla head kaasinimesed. Võta vastu nende pakkumine üheskoos Piiblit uurida. Saa teada, kuidas Jumala Sõna näitab, et saabumas on aeg, mil kõik naabrid üksteisega rõõmsalt läbi saavad. Sel ajal ei riku enam inimestevahelisi südamlikke suhteid rassiline, usuline ega klassiline diskrimineerimine. See on just see, mida enamik meist tõesti igatseb.

[Pildid lk 6, 7]

On hea ilmutada lahkust naabrite vastu

[Allikaviide]

Maakera: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.