„Ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi”

„Jeesus [rääkis] rahvale tähendamissõnadega ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi.” (MATTEUSE 13:34)

1., 2. a) Miks mõjusad näited kergesti ei unune? b) Millist liiki näiteid Jeesus kasutas ning millised küsimused tekivad seoses sellega, kuidas ta näiteid kasutas? (Vaata ka allmärkust.)

KAS sul tuleb meelde mõni näide, mida sa kuulsid võib-olla avalikus kõnes palju aastaid tagasi? Mõjusad näited ei unune kiiresti. Üks autor märkis, et näited „muudavad kõrvad silmadeks ning annavad kuulajale võimaluse mõelda kujutluspiltide abil”. Kuna kujutluspildid on tihtipeale parim viis mõtlemiseks, aitavad näited mõtetest kergemini aru saada. Näited võivad sõnadele elu sisse puhuda ja anda õppetunde, mis kinnistuvad meie mällu.

² Maa peal pole kunagi olnud oskuslikumat õpetajat näidete kasutamise osas, kui seda oli Jeesus Kristus. Jeesuse arvukad tähendamissõnad meenuvad kergesti ligi kaks tuhat aastat pärast seda, kui ta need lausus. * Miks usaldas Jeesus kindlalt seda erilist õpetusmeetodit? Ja mis tegi tema näited nii tõhusaks?

Miks kasutas Jeesus õpetamisel näiteid

3. a) Mis on üks põhjus, miks Jeesus kasutas näiteid, nagu on kirjas Matteuse 13:34, 35? b) Millest ilmneb, et Jehoova pidas seda õpetusmeetodit väärtuslikuks?

³ Piiblis on toodud kaks tähelepanuväärset põhjust, miks Jeesus kasutas näiteid. Esiteks viis ta nii täide prohvetikuulutuse. Apostel Matteus kirjutas: „Jeesus [rääkis] rahvale tähendamissõnadega ja ilma  tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi, et läheks täide, mis on öeldud prohveti kaudu: „Ma avan oma suu tähendamissõnades.”” (Matteuse 13:34, 35). „Prohvet”, keda Matteus tsiteeris, oli Laulu 78:2 koostaja. Laulik pani selle kirja Jumala vaimu inspiratsiooni all sajandeid enne Jeesuse sündi. Kas pole tähelepanuväärne, et Jehoova määras kindlaks sadu aastaid varem, et tema Poeg hakkab õpetama näidete abil? Jehoova pidas sellist õpetusmeetodit kindlasti väga väärtuslikuks!

4. Kuidas Jeesus selgitas seda, miks ta kasutas näiteid?

⁴ Teiseks, Jeesus ise ütles, et ta kasutas näiteid selleks, et sõeluda välja inimesed, kelle süda polnud vastuvõtlik. Kui ta oli rääkinud rahvahulgale tähendamissõna külvajast, küsisid jüngrid: „Mispärast sa räägid neile tähendamissõnadega?” Jeesus vastas: „Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud. Sellepärast ma räägin neile tähendamissõnadega, et nad nähes ei näeks ja kuuldes ei kuuleks ega mõistaks! Ja nende kohta läheb täide prohvet Jesaja ennustus, mis ütleb: kuuldes te kuulete ega mõista, ja nähes te näete ega taipa! Sest selle rahva süda on tuimaks läinud” (Matteuse 13:2, 10, 11, 13–15; Jesaja 6:9, 10).

5. Kuidas eraldasid Jeesuse näited alandlikud kuulajad uhke südamega inimestest?

⁵ Mismoodi Jeesuse näited inimesi eraldasid? Mõnikord pidid Jeesuse kuulajad hoolikalt süvenema, et tema sõnu täielikult mõista, ning selleks, et rohkem teada saada, esitasid alandlikud inimesed küsimusi (Matteuse 13:36; Markuse 4:34). Jeesuse näited tegid seega tõe avalikuks neile, kelle süda janunes selle järele, ning peitsid samal ajal tõe uhke südamega inimeste eest. Kui suurepärane õpetaja Jeesus küll oli! Uurigem nüüd mõningaid tegureid, mis tegid tema näited nii tõhusaks.

Rääkis üksikasjadest valikuliselt

6.–8. a) Millist võimalust Jeesuse jüngritel esimesel sajandil veel polnud? b) Millistest näidetest ilmneb, et Jeesus valis üksikasju?

⁶ Oled sa kunagi mõelnud, kuidas oleks olnud kuulda Jeesust otseselt õpetamas, nagu seda võisid kogeda jüngrid 1. sajandil? Neil oli küll eesõigus kuulda Jeesuse häält, kuid neil polnud võimalust vaadata kirjalikke ülestähendusi, et meenutada tema ütlusi. Selle asemel pidid nad hoidma tema sõnu meeles ja südames. Jeesus kasutas näiteid oskuslikult ja seetõttu oli tema õpetust kerge meelde jätta. Mil viisil ta seda tegi?

⁷ Jeesus valis üksikasju, millest rääkida. Kui mõni detail oli loo juures tähtis või rõhutamiseks vajalik, siis ta kindlasti mainis seda. Seepärast ütles ta täpselt, kui palju lambaid jättis karjus maha, minnes üht kadunut otsima, kui palju tunde töötasid töölised viinamäel ning kui palju talente anti hoiule (Matteuse 18:12–14; 20:1–16; 25:14–30).

⁸ Samal ajal jättis Jeesus kõrvale ebaolulised detailid, mis võisid takistada näidetest arusaamist. Näiteks tähendamissõnas halastamatust sulasest polnud vaja seletada, kuidas oli sel sulasel kogunenud 10 000 talendi (60 miljoni teenari) suurune võlg. Jeesus rõhutas vajadust andestada. Polnud tähtis, kuidas sulase võlad tekkisid, vaid see, kuidas tema võlg tühistati ning kuidas see sulane omakorda kohtles teist sulast, kes oli talle võlgu üsna väikese summa (Matteuse 18:23–35). Loos kadunud pojast ei selgitanud Jeesus samuti lähemalt, miks noorem poeg järsku oma varandust nõudis ja miks ta selle ära raiskas. Ent Jeesus kirjeldas üksikasjalikult isa tundeid ja seda, kuidas ta võttis vastu koju tagasi tulnud poja, kelle süda oli muutunud. Tema üksikasjalik kirjeldus isa reageeringu kohta oli vajalik selleks, et rõhutada mõtet – Jehoova „annab  palju andeks” (Jesaja 55:7; Luuka 15:11–32).

9., 10. a) Millele Jeesus keskendus, kui ta kirjeldas oma näidete tegelasi? b) Mil viisil aitas Jeesus oma kuulajatel ja teistel näiteid meelde jätta?

⁹ Jeesus kaalus hoolega ka seda, kuidas kujutada oma tähendamissõnade tegelasi. Selle asemel et kirjeldada üksikasjalikult nende välimust, keskendus Jeesus tihtipeale sellele, mida nad tegid või kuidas nad jutustavate sündmuste puhul toimisid. Jeesus ei rääkinud sellest, kuidas halastaja samaarlane välja nägi, vaid millestki palju tähtsamast – kuidas samaarlane läks kaastundlikult appi vigastatud juudile, kes lamas teel. Jeesus lisas detaile, õpetamaks inimestele, et ligimesearmastust peaks tundma ka nende vastu, kes ei kuulu meie rassi või rahvusesse (Luuka 10:29, 33–37).

¹⁰ Kuna Jeesus valis üksikasju hoolikalt, olid tema näited lühikesed ja selged. Nii aitas ta esimese sajandi kuulajatel – ja ka arvutul hulgal teistel, kes on hiljem lugenud inspireeritud evangeeliume – meenutada neid näiteid ja nende kaudu saadud väärtuslikke õppetunde.

Näited igapäevaelust

11. Too näiteid, kuidas Jeesuse tähendamissõnad peegeldasid asju, mida ta Galileas üles kasvades arvatavasti näinud oli.

¹¹ Jeesus kasutas meisterlikult näiteid, mis seostusid inimeste igapäevaeluga. Paljud tema tähendamissõnad peegeldavad asju, mida ta oli arvatavasti näinud Galileas üles kasvades. Mõelgem veidi tema maisele elule. Kui tihti võis Jeesus näha, kuidas ta ema võtab leiva valmistamiseks veidi eelmisest küpsetamisest alles jäänud haputainast, et kasutada seda leiva kergitamiseks (Matteuse 13:33). Kui palju kordi oli ta jälginud kalamehi, kes seadsid oma võrke Galilea järve selgesse sinisesse vette (Matteuse 13:47). Kui tihti oli ta näinud lapsi turuplatsil mängimas (Matteuse 11:16). Jeesus ilmselt märkas ka teisi igapäevaseid asju ja kasutas neid oma näidetes. Ta rääkis seemnete külvamisest, rõõmurohketest pulmapidudest ja päikese käes valmivatest viljapõldudest (Matteuse 13:3–8; 25:1–12; Markuse 4:26–29).

12., 13. Kuidas näitas tähendamissõna nisust ja lustest, et Jeesus tundis kohalikke olusid?

¹² Pole sugugi üllatav, et igapäevaolud on põimitud Jeesuse paljudesse näidetesse. Mõistmaks aga veelgi paremini tema oskust  seda õpetusmeetodit kasutada, oleks hea mõelda, kuidas said tema sõnadest aru juudid, kes teda kuulasid. Vaadelgem kahte näidet.

¹³ Esiteks, tähendamissõnas nisust ja lustest rääkis Jeesus mehest, kes külvas oma põllule head nisu, kuid „vaenlane” läks samuti põllule ja külvas sinna umbrohtu. Miks valis Jeesus just sellise vaenuliku teo? Pea meeles, et ta jutustas selle loo Galilea järve ääres ning galilealaste peamine tegevusala oli ilmselt põllumajandus. Mis oleks võinud põllumehele veel rohkem kahju tuua kui see, et vaenlane tuleb salaja tema põllule ja külvab selle üle ohtliku umbrohuga? Selle aja ilmalikud seadused näitavad, et selliseid rünnakuid tuli ette. Kas pole ilmne, et Jeesus rääkis olukorrast, millest tema kuulajad võisid aru saada? (Matteuse 13:1, 2, 24–30.)

14. Miks on tähelepanuväärne, et tähendamissõnas halastajast samaarlasest pidas Jeesus tähtsaks rääkida teest, mis läks „Jeruusalemmast alla Jeerikosse”?

¹⁴ Teiseks, mõtle tähendamissõnale halastajast samaarlasest. Jeesus alustas nii: „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse ja sattus röövlite kätte. Kui need ta riided olid riisunud ja temale hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha” (Luuka 10:30). On tähelepanuväärne, et Jeesus pidas tähtsaks rääkida teest, mis läks „Jeruusalemmast alla Jeerikosse”. Ta jutustas selle tähendamissõna Juudamaal, mitte kaugel Jeruusalemmast. Seepärast tema kuulajad ilmselt teadsid, millisest teest on jutt. See tee oli kurikuulus ning eriti ohtlik üksi reisiva inimese jaoks. Tee lookles üle inimtühja maastiku ja seal oli röövlite jaoks rohkesti varitsuskohti.

15. Miks ei saa näites halastajast samaarlasest kuidagi õigustada preestri ja leviidi ükskõiksust?

¹⁵ Jeesuse ütluses, et tee läks „Jeruusalemmast alla Jeerikosse”, on veel midagi tähelepanuväärset. Jutustuse kohaselt läksid mööda seda teed ka preester ja seejärel leviit, kuid kumbki neist ei peatunud, et ohvrit aidata (Luuka 10:31, 32). Preestrid teenisid Jeruusalemma templis ja leviidid abistasid neid. Paljud preestrid ja leviidid, kes polnud parasjagu templiteenistuses, elasid Jeerikos, sest see oli Jeruusalemmast vaid 23 kilomeetri kaugusel. Kahtlemata oli neil võimalus seda teed pidi rännata. Pane ka tähele, et preester ja leviit läksid „Jeruusalemmast”, suundudes seega templist  eemale. * Nende ükskõiksust ei saanud õigustada väitega, et vigastatud mees paistis surnud olevat ja laiba puudutamine oleks neid templiteenistuseks mõneks ajaks kõlbmatuks teinud (3. Moosese 21:1; 4. Moosese 19:11, 16). Kas pole ilmne, et Jeesuse näited olid seotud asjadega, mis olid tema kuulajatele tuttavad?

Näited loomistööst

16. Miks pole üllatav, et Jeesus tundis väga hästi loomistööd?

¹⁶ Paljudest Jeesuse näidetest ja tähendamissõnadest ilmneb, et ta tundis hästi taimi, loomi ja ilmastikutingimusi (Matteuse 6:26, 28–30; 16:2, 3). Kust ta sai sellised teadmised? Galileas üles kasvades oli tal kindlasti rohkesti võimalusi Jehoova loomistööd jälgida. Pealegi on Jeesus „kõige loodu esmasündinu” ja Jehoova kasutas teda „meistertöölisena” kõigi teiste asjade loomisel (Koloslastele 1:15, 16; Õpetussõnad 8:30, 31, UM). Pole midagi üllatavat, et Jeesus tundis loodut väga hästi. Vaadelgem, kuidas ta neid teadmisi õpetamisel oskuslikult kasutas.

17., 18. a) Kuidas näitavad Jeesuse sõnad Johannese 10. peatükis, et ta tundis lammaste käitumise iseärasusi? b) Mida on märganud Piibli maade külastajad seoses karjaste ja nende lammaste vaheliste sidemetega?

¹⁷ Üks tundelisemaid Jeesuse näiteid on kirjas Johannese 10. peatükis, kus ta võrdleb enda ja oma järelkäijate lähedasi suhteid karjase ja lammaste vaheliste sidemetega. Jeesuse sõnadest ilmneb, et ta tundis väga hästi kodulammaste käitumise iseärasusi. Ta viitas sellele, et lambad lasevad end juhtida ja järgivad ustavalt oma karjast (Johannese 10:2–4). Seda erilist sidet karjuste ja lammaste vahel on märganud Piibli maade külastajad. Loodusteadlane Henry B. Tristram märkis 19. sajandil: „Vaatlesin kord, kuidas karjane mängis oma lammastega. Ta tegi, nagu jookseks nende eest ära. Lambad ajasid teda taga ja piirasid ta sisse. ... Lõpuks moodustus karjast ring ja kõik lambad hüplesid mänglevalt karjase ümber.”

¹⁸ Miks järgnevad lambad oma karjasele? „Sest nad tunnevad tema häält,” ütles Jeesus (Johannese 10:4). Kas lambad tõepoolest tunnevad oma karjase häält? George A. Smith kirjutas enda tähelepanekutest: „Mõnikord tegime keskpäevase puhkuse mõne Juudamaa kaevu ääres, kuhu tulid oma  karjadega kolm või neli karjust. Karjad segunesid omavahel ning me imestasime, kuidas küll karjased oma karja pärast kokku saavad. Kui aga loomad olid janu kustutanud ja mängimise lõpetanud, läks iga karjane eriomast häält tehes ise suunas. Lambad eraldusid suurest karjast oma karjase järele ning lahkusid sama korra järgi, nagu nad tulid.” („The Historical Geography of the Holy Land”.) Vaevalt oleks Jeesus leidnud paremat moodust oma mõtte illustreerimiseks. Kui tunnustame tema õpetusi, rakendame neid ja järgime tema juhatust, võime olla „hea karjase” õrna ja armastava hoole all (Johannese 10:11).

Näited kuulajatele tuttavatest sündmustest

19. Kuidas kasutas Jeesus tõhusalt kohalikku õnnetust, et kummutada üks valearusaam?

¹⁹ Tõhusad näited võivad olla ka kogemused ja lood, mille abil saab õpetust anda. Kord viitas Jeesus ühele hiljutisele sündmusele, kummutades nii valearvamuse selle kohta, et õnnetus saab osaks neile, kes on selle ära teeninud. Ta ütles: „[Kas] need kaheksateist, kelle peale langes Siiloa torn ja tappis nad, olid suuremad süüalused kui kõik inimesed, kes elavad Jeruusalemmas?” (Luuka 13:4). Jeesus arutles osavalt fatalistliku mõttekäigu vastu. Need 18 hinge ei saanud hukka selle pärast, et kellegi patt oleks esile kutsunud Jumala meelepaha. Nende kohutav surm oli hoopis aja ja ettenägematu juhtumi tagajärg (Koguja 9:11, UM). Ta kummutas valeõpetuse, viidates sündmusele, mis oli tema kuulajatele hästi teada.

20., 21. a) Mille pärast mõistsid variserid Jeesuse jüngrid hukka? b) Millist Pühakirja jutustust Jeesus kasutas, näitamaks seda, et Jehoova pole kunagi soovinud liialdatud rangusega hingamispäeva seaduse järgimist? c) Mida arutatakse järgmises artiklis?

²⁰ Õpetades kasutas Jeesus ka jutustusi Pühakirjast. Tuleta meelde juhtumit, kui variserid mõistsid Jeesuse jüngrid hukka selle pärast, et need korjasid ja sõid viljapäid hingamispäeval. Tegelikult ei rikkunud jüngrid mitte Jumala Seadust, vaid variseride jäika tõlgendust selle kohta, milliseid töid peeti hingamispäeval keelatuks. Näitamaks, et Jumal pole kunagi soovinud sellise liialdatud rangusega hingamispäeva seaduse järgimist, rääkis Jeesus sündmusest, mis on kirjas 1. Saamueli 21:4–7. Taavet ja tema mehed läksid näljastena kogudusekotta ning sõid ära välja vahetatud vaateleivad. Vanad leivad pandi tavaliselt kõrvale, et preestrid võiksid neid süüa. Selles olukorras aga ei mõistetud Taavetit ja tema mehi leibade söömise eest hukka. On märkimisväärne, et see ülestähendus on Piiblis ainus koht, kus mainitakse, et isikud, kes polnud preestrid, sõid ära vanad leivad. Jeesus teadis täpselt, millist ülestähendust kasutada, ja tema juutidest kuulajad olid selle looga kahtlemata tuttavad (Matteuse 12:1–8).

²¹ Jeesus oli tõepoolest Suur Õpetaja! Me võime vaid imetleda tema võrratut oskust anda edasi tähtsaid tõdesid nii, et need jõudsid kuulajateni. Kuidas me aga saame teda jäljendada, kui me ise õpetame? Seda arutatakse järgmises artiklis.

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Miks kasutas Jeesus õpetamisel näiteid?

• Millest ilmneb, et esimesel sajandil elanud inimesed said aru Jeesuse näidetest?

• Kuidas kasutas Jeesus näidetes oskuslikult oma teadmisi loomistöö kohta?

• Kuidas kasutas Jeesus sündmusi, mis olid tema kuulajatele teada?

[Küsimused]

[Pildid lk 15]

Jeesuse rääkis sulasest, kes keeldus tühistamast üsna väikest võlga, ning isast, kes andestas pojale, kes oli ära raisanud kogu varanduse

[Pilt lk 16]

Mis on peamine mõte Jeesuse tähendamissõnas halastajast samaarlasest?

[Pilt lk 17]

Kas lambad tõepoolest tunnevad oma karjase häält?