Rakendagem edaspidigi õpitut ellu

„Mis te ka olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke; ja rahu Jumal on siis teiega.” (FILIPLASTELE 4:9)

1., 2. Kas Piibel avaldab üldiselt mingit mõju nende inimeste elule, kes väidavad end usklikud olevat? Selgita.

„RELIGIOONI mõjuvõim suureneb, moraal aga langeb.” Niisugune pealkiri ühes infolehes võttis kokku Ameerika Ühendriikides toimunud üleriigilise küsitluse tulemused. Sel maal on silmanähtavalt suurenenud inimeste arv, kes käivad kirikus ja väidavad, et religioonil on nende elus tähtis roll. Selles teadaandes aga öeldakse: „Hoolimata neist muljetavaldavatest numbritest, kahtlevad paljud ameeriklased selles, kas religioon mõjutab nende isiklikku elu ja ühiskonda tervikuna.” („Emerging Trends”.)

² Selline pole olukord vaid ühes riigis. Üle kogu maailma on palju inimesi, kes väidavad, et nad aktsepteerivad Piiblit ja on usklikud, kuid tegelikult ei lase nad Pühakirjal oma elule mingit mõju avaldada (2. Timoteosele 3:5). Ühe uurimisgrupi juhataja sõnas: „Me austame Piiblit ikka veel, ent kui  rääkida aja võtmisest selle lugemiseks, uurimiseks ja ellu rakendamiseks, siis on see jäänud minevikku.”

3. a) Kuidas mõjutab Piibel neid, kes saavad tõelisteks kristlasteks? b) Kuidas rakendavad Jeesuse järelkäijad ellu Pauluse nõuannet, mis on kirjas Filiplastele 4:9?

³ Tõeliste kristlaste puhul on aga asjalood teisiti. Jumala Sõna nõuannete ellurakendamine on muutnud nende mõtteviisi ja käitumist ning teised võivad kergesti nende uut isiksust märgata (Koloslastele 3:5–10). Jeesuse järelkäijate jaoks pole Piibel raamat, mida ei kasutata ja mis riiulis lihtsalt tolmu kogub. Otse vastupidi, apostel Paulus ütles Filipi kristlastele: „Mis te ka olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke; ja rahu Jumal on siis teiega” (Filiplastele 4:9, meie kursiiv). Kristlased teevad enamat, kui vaid nõustuvad Jumala Sõna tõega. Nad tegutsevad õpitu järgi ja rakendavad ellu Piibli nõuandeid perekonnas, töökohal, koguduses ja kõigis muudes eluvaldkondades.

4. Miks pole kerge Jumala seadusi ellu rakendada?

⁴ Jumala seaduste ja põhimõtete ellurakendamine pole kerge. Me elame maailmas, mis on Kurat-Saatana võimu all, keda Piibel nimetab „selle maailma jumalaks” (2. Korintlastele 4:4; 1. Johannese 5:19). Seepärast on vaja olla valvel kõige suhtes, mis võib takistada meil Jehoova Jumala ees laitmatuks jääda. Kuidas me võime oma laitmatust säilitada?

Hoidkem kinni „tervete sõnade eeskujust”

5. Millele viitas Jeesus, kui ta ütles, et me ’järgiks teda pidevalt’?

⁵ Üks viis õpitut ellu rakendada on lojaalselt kinni hoida õigest religioonist, hoolimata uskmatute vastupanust. Vastupidamiseks on vaja pingutada. „Kui keegi tahab minu järele tulla,” ütles Jeesus, „siis ta salaku end ning võtku oma rist enese peale ja järgigu mind [„pidevalt”, UM]” (Matteuse 16:24). Jeesus ei öelnud, et peaksime teda järgima vaid ühe nädala, kuu või aasta. Ta hoopis ütles, et me ’järgiks teda pidevalt’. Tema sõnadest ilmneb, et me ei saa olla jüngrid vaid teatud perioodi oma elust ega olla pühendunud vaid täna ning homme enam mitte. Õigest religioonist lojaalselt kinnihoidmine tähendab seda, et me peame ustavalt kinni eluviisist, mille oleme valinud, ükskõik mis ka ei juhtuks. Kuidas me saame seda teha?

6. Mis on tervete sõnade eeskuju, mida esimese sajandi kristlased Pauluselt õppisid?

⁶ Paulus innustas oma kaastöölist Timoteost: „Tervete sõnade eeskujuks võta, mida sa oled kuulnud minult usus ja armastuses, mis on Kristuses Jeesuses” (2. Timoteosele 1:13). Mida Paulus silmas pidas? Kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud vastega „eeskuju”, tähendab sõna-sõnalt ’kunstniku visandit’. Visandil pole küll eriti palju detaile, kuid selle jooned on selged ning arukas vaataja saab siiski üldpildi. Samamoodi oli tõe eeskujuga, mida Paulus õpetas Timoteosele ja teistele. See ei pidanud andma üksikasjalikku vastust igale võimalikule küsimusele. See õpetuste kogu annab aga piisavalt juhatust – see on otsekui visand, mille järgi ausa südamega inimesed saavad teada, mida Jehoova neilt nõuab. Et Jumalale meeldida, tuleb neil muidugi sellest tõe eeskujust kinni hoida ja teha seda, mida nad on õppinud.

7. Kuidas võivad kristlased hoida kinni tervete sõnade eeskujust?

⁷ Esimesel sajandil edendasid sellised mehed nagu Hümenaios, Aleksandros ja Fileetos ideid, mis ei olnud kooskõlas „tervete sõnade eeskujuga” (1. Timoteosele 1:18–20; 2. Timoteosele 2:16, 17). Kuidas võisid algkristlased hoiduda sellest, et ärataganejad neid ei eksitaks? Nad uurisid hoolega inspireeritud kirjutisi ja rakendasid neid ellu. Need, kes toimisid nii nagu Paulus ja teised ustavad inimesed, võisid tunda ära ja hüljata kõik, mis ei olnud vastavuses tõe eeskujuga, mida neile oli õpetatud (Filiplastele 3:17; Heebrealastele 5:14). Selle asemel et olla  „haige küsimuste ja vaidlemiste poolest”, liikusid nad üha edasi, olles õigel viisil Jumalale andunud (1. Timoteosele 6:3–6). Me võime teha sama, kui rakendame edaspidigi ellu õpitud tõdesid. Kui uskutugevdav on küll näha, et miljonid inimesed, kes üle kogu maailma Jehoovat teenivad, hoiavad kõvasti kinni Piibli tõe eeskujust, mida neile on õpetatud (1. Tessalooniklastele 1:2–5).

Hoidugem „tühjadest juttudest”

8. a) Kuidas püüab Saatan meie usku tänapäeval hävitada? b) Millise hoiatuse annab Paulus kirjakohas 2. Timoteosele 4:3, 4?

⁸ Saatan püüab meie laitmatust murda, külvates kahtluseseemneid selle kohta, mida meile on õpetatud. Nagu esimesel sajandil, nii püüavad ka tänapäeval ärataganejad ja teised hävitada puhtsüdamlike inimeste usku (Galaatlastele 2:4; 5:7, 8). Mõnikord kasutavad nad meediat, et levitada moonutatud infot või lausa otsest valet Jehoova rahva meetodite ja ajendite kohta. Paulus hoiatas, et mõned võivad tõest ära pöörduda. „Tuleb aeg,” kirjutas ta, „et nad tervet õpetust ei taha sallida, vaid enestele otsivad õpetajaid iseeneste himude järgi, sedamööda kuidas nende kõrvad sügelevad, ja käänavad kõrvad ära tõest ning pöörduvad tühjade juttude poole” (2. Timoteosele 4:3, 4).

9. Mida võis Paulus silmas pidada, kui ta rääkis „tühjadest juttudest”?

⁹ Selle asemel et hoida kinni tervete sõnade eeskujust, muutusid mõningad uudishimulikuks „tühjade juttude” ehk ebaõigete juttude suhtes. Mis ebaõiged jutud need olid? Paulus pidas ehk silmas väljamõeldud legende, näiteks selliseid, mida võib leida Toobiti apokrüüfilises raamatus. * Ebaõigete juttude hulka võisid kuuluda ka sensatsioonilised ja spekulatiivsed kuulujutud. Oli ka neid, keda nende „iseeneste himude järgi” olid petnud inimesed, kes toetasid kõikelubavat hoiakut Jumala mõõdupuude suhtes või kritiseerisid neid, kes juhtisid kogudust (3. Johannese 9, 10; Juuda 4). Mis komistuskivid need ka polnud, mõned eelistasid ilmselgelt Jumala Sõna tõdedele valesid. Varsti nad lõpetasid õpitud tõdede järgi elamise ja kannatasid nõnda vaimselt kahju (2. Peetruse 3:15, 16).

10. Milliseid ebaõigeid jutte on tänapäeval ning kuidas Johannes rõhutas vajadust ettevaatlik olla?

¹⁰ Me võime tänapäeval hoiduda ebaõigetest juttudest, kui oleme väga tähelepanelikud ja valivad selles osas, mida me kuulame ja loeme. Meedia edendab tihtipeale  näiteks ebamoraalsust. Paljud inimesed propageerivad agnostitsismi või lausa ateismi. Kõrgemad piiblikriitikud panevad naeruks Piibli väidet, et see on Jumala inspireeritud. Nüüdisaegsed ärataganejad püüavad aina külvata kahtluseseemneid, et kristlaste usku õõnestada. Viidates samalaadsele ohule, mida tekitasid valeprohvetid esimesel sajandil, hoiatas apostel Johannes: „Armsad, ärge uskuge igat vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast; sest palju valeprohveteid on välja läinud maailma” (1. Johannese 4:1). Meil on vaja olla ettevaatlikud.

11. Kuidas saab järele uurida, kas me oleme usus?

¹¹ Paulus kirjutas seoses sellega: „Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus” (2. Korintlastele 13:5). Apostel innustas meid iseennast läbi uurima, et teha kindlaks, kas me ikka järgime kogu kristlikku õpetust. Kui kipume kuulama rahulolematuid inimesi, peaksime end palvemeelselt analüüsima (Laul 139:23, 24). Kas meil on kalduvus Jehoova rahva juures vigu otsida? Kui on, siis miks? Kas meid on solvanud kellegi sõnad või teod? Kui nii, siis kas suhtume olukorda mõistlikult? Iga katsumus, mida me siin maailmas kohtame, on ajutine (2. Korintlastele 4:17). Kui meil ka on koguduses mõned katsumused, miks me peaksime siis sellepärast Jumala teenimise lõpetama? Kui meid ärritab miski, siis kas poleks parem teha olukorra lahendamiseks oma parim ja jätta asi Jehoova hoolde? (Laul 4:5, UM; Õpetussõnad 3:5, 6; Efeslastele 4:26.)

12. Kuidas andsid beroialased meile head eeskuju?

¹² Selle asemel et olla kriitilised, säilitagem vaimselt terve suhtumine teabesse, mida saame isikliku uurimise ja koguduse koosolekute kaudu (1. Korintlastele 2:14, 15). Ja selle asemel, et vaielda Jumala Sõna üle, oleks palju targem olla sellise suhtumisega nagu esimese sajandi beroialased, kes uurisid Pühakirja hoolega (Apostlite teod 17:10, 11). Tegutsegem siis õpitu järgi, hoidugem ebaõigetest juttudest ja hoidkem kõvasti kinni tõest.

13. Kuidas võib juhtuda, et me levitame tahtmatult ebaõigeid jutte?

¹³ On ka teistsuguseid ebaõigeid jutte, mille suhtes me peame valvel olema. Ringlemas on palju sensatsioonilisi lugusid, mida tihtipeale saadetakse elektronposti teel. Selliste kirjutiste suhtes on tark olla ettevaatlik, eriti veel, kui me ei tea, kust see teave on pärit. Kui sellise kogemuse või loo on saatnud hea mainega kristlane, ei pruugi see veel tähendada, et ta ise kõiki fakte teab. Seepärast on vaja olla ettevaatlik, kui kavatseme tõestamata lugusid teistele edastada. Kindlasti ei taha me korrata „jumalatuid müüte” (New International Version) või „ebaõigeid jutte, mis  rüvetavad seda, mis on püha” (UM) (1. Timoteosele 4:7). Kuna meil on ka kohustus rääkida tõtt üksteisega, siis teeme targasti, kui väldime kõike, mis võiks panna meid isegi tahtmatult valesid levitama (Efeslastele 4:25).

Head tulemused tõe ellurakendamisest

14. Mille poolest on kasulik rakendada ellu Jumala Sõnast õpitut?

¹⁴ Kui rakendame ellu seda, mida õpime isikliku piibliuurimise ja kristlike koosolekute kaudu, saame palju kasu. Võime näiteks leida, et suhted usukaaslastega paranevad (Galaatlastele 6:10). Meie iseloom muutub paremaks, kui rakendame ellu Piibli põhimõtteid (Laul 19:9). Õpitu ellurakendamisega me ka ’kaunistame Jumala õpetust’ ja tõmbame tõenäoliselt teisigi õige religiooni juurde (Tiitusele 2:6–10).

15. a) Kuidas võttis üks noor julguse kokku, et koolis tunnistust anda? b) Mida sa õppisid sellest kogemusest?

¹⁵ Jehoova tunnistajate seas on palju noori, kes tegutsevad selle järgi, mida nad on õppinud isikliku piibliuurimise käigus, kristlikest väljaannetest ja korrapäraselt koguduse koosolekutel käies. Nende hea käitumine annab võimsat tunnistust õpetajatele ja kaasõpilastele (1. Peetruse 2:12). Mõtle Leslie’le, 13-aastasele tüdrukule, kes elab Ameerika Ühendriikides. Ta tunnistab, et tavaliselt oli tal raske rääkida koolikaaslastele oma usust, kuid ühel päeval olukord muutus. „Klassis räägiti, kuidas inimesed püüavad teistele müüa igasuguseid asju. Üks tüdruk tõstis käe ja tõi näiteks Jehoova tunnistajad.” Kuidas reageeris sellele Leslie, kes on Jehoova tunnistaja? „Ma kaitsesin oma usku,” ütleb ta. „See kindlasti üllatas paljusid, sest tavaliselt olen ma koolis üsna vaikne.” Milline tulemus oli Leslie vaprusel? „Sain anda ühe brošüüri ja traktaadi sellele tüdrukule, sest tal tekkis teisigi küsimusi,” ütleb Leslie. Kuidas Jehoova küll rõõmustab, kui noored elavad selle kohaselt, mida nad on õppinud, ning koguvad julgust, et koolis tunnistust anda! (Õpetussõnad 27:11; Heebrealastele 6:10.)

16. Kuidas on teokraatlik teenistuskool ühele noorele tunnistajale kasuks tulnud?

¹⁶ Teine kogemus on Elizabethist. Alates seitsmendast eluaastast kutsus see tüdruk kogu põhikooli ajal oma õpetajaid kuningriigisaali, kui tal oli teokraatlikus teenistuskoolis mõni ülesanne. Kui õpetaja ei saanud tulla, jäi Elizabeth pärast tunde kooli, et esitada oma kõne õpetajale. Abituriendina kirjutas Elizabeth 10-leheküljelise aruande teokraatliku teenistuskooli kasulikkusest ja tegi selle kohta ettekande neljast õpetajast koosnevale rühmale. Tal paluti esitada ka teokraatliku teenistuskooli näidiskõne, mille teemaks ta valis „Miks Jumal lubab kurjust?”. Elizabeth on saanud kasu Jehoova tunnistajate teokraatliku teenistuskooli haridusprogrammist. Ta on vaid üks paljudest noortest kristlastest, kes toovad kiitust Jehoovale ja rakendavad ellu tema Sõnast õpitut.

17., 18. a) Millise nõuande annab Piibel seoses aususega? b) Millist muljet avaldas ühele mehele Jehoova tunnistaja aus käitumine?

¹⁷ Piibel manitseb kristlasi käituma ausalt  kõiges (Heebrealastele 13:18, UM). Ebaausus võib rikkuda meie suhted teistega ja mis veelgi tähtsam, suhted Jehoovaga (Õpetussõnad 12:22). Meie usaldusväärne käitumine annab tunnistust, et elame õpitu järgi. See on ajendanud paljusid Jehoova tunnistajatest rohkem lugu pidama.

¹⁸ Mõtle, milline kogemus oli ühel sõjaväelasel nimega Phillip. Ta kaotas ühe tühja allkirjastatud pangatšeki ega märganud seda enne, kui see talle posti teel tagasi saadeti. Tšeki oli leidnud üks Jehoova tunnistaja ning tšekiga koos saadetud kirjakeses öeldi, et leidja oli selle tagastanud oma usuliste tõekspidamiste tõttu. Phillip oli hämmeldunud. „Nad oleksid võinud minult 9000 dollarit varastada!” ütles ta. Talle oli valmistanud pettumuse üks teine juhtum, kui kirikus varastati tema müts. Tõenäoliselt oli selle varastanud keegi tuttav, kuid nüüd tõi üks võõras inimene talle tagasi tšeki, mis oli väärt tuhandeid dollareid! Tõepoolest, ausad kristlased toovad Jehoova Jumalale au!

Rakendagem edaspidigi õpitut ellu

19., 20. Kuidas me võime saada kasu sellest, et tegutseme kooskõlas Pühakirjast õpituga?

¹⁹ Need, kes rakendavad ellu Jumala Sõnast õpitut, saavad palju kasu. Jünger Jakoobus kirjutas: „Kes vabaduse täiusliku käsu sisse kummardades on vaadanud ja jääb selle juurde, ei ole unustav kuulja, vaid on teo tegija; see on õnnis oma tegemises” (Jakoobuse 1:25). Tõepoolest, kui tegutseme kooskõlas Pühakirjast õpituga, võime olla tõeliselt õnnelikud ja tulla paremini toime elu survega. Pealegi on meil Jehoova õnnistus ja väljavaade elada igavesti! (Õpetussõnad 10:22; 1. Timoteosele 6:6.)

²⁰ Uurigem siis edaspidigi Jumala Sõna. Saagem korrapäraselt kokku Jehoova kummardajatega ja pöörakem tähelepanu materjalile, mida esitatakse kristlikel koosolekutel. Rakendagem õpitut ellu, tehkem seda lakkamata ja ’rahu Jumal on siis meiega’ (Filiplastele 4:9).

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Mis on „tervete sõnade eeskuju” ja kuidas me saame sellest kinni hoida?

• Millistest „tühjadest juttudest” me peaksime hoiduma?

• Millist kasu saavad need, kes rakendavad ellu Jumala Sõnast õpitut?

[Küsimused]

[Pilt lk 17]

Mida võisid algkristlased teha, et mitte lasta ärataganejatel end eksitada?

[Pildid lk 18]

Kahtluseseemneid võidakse külvata meedia, Interneti ja nüüdisaegsete ärataganejate kaudu

[Pilt lk 19]

On rumal levitada teavet, mille tõepärasuses me pole kindlad

[Pildid lk 20]

Jehoova tunnistajad rakendavad ellu Jumala Sõnast õpitut tööl, koolis ja mujal