Septuaginta – kasulik minevikus ja praegu

ÜKS mõjukas Etioopia mees oli teel Jeruusalemmast koju. Tõllas mööda kõrbeteed reisides luges ta valjusti üht usulist rullraamatut. Loetud sõnade selgitus avaldas talle säärast mõju, et see muutis kogu tema edasist elu (Apostlite teod 8:26–38). See mees luges kirjakohta Jesaja 53:7, 8 kõige esimesest piiblitõlkest – kreekakeelsest Septuagintast. Sellel tõlkel on olnud Piibli sõnumi levimisel läbi sajandite  niivõrd oluline roll, et seda on kutsutud piiblitõlkeks, mis muutis maailma.

Millal ja mis oludes valmistati Septuaginta? Miks vajati seda tõlget? Millist kasu on sellest olnud läbi sajandite? Kas saame Septuagintast õppida midagi ka tänapäeval?

Valmistatud kreeka keelt kõnelevatele juutidele

Kui Aleksander Suur 332. aastal e.m.a pärast Foiniikia linna Tüürose hävitamist Egiptusesse marssis, tervitati seal teda kui päästjat. Seal rajas ta Aleksandria linna, antiikmaailma hariduskeskuse. Soovist levitada vallutatud maades Kreeka kultuuri, võttis Aleksander oma tohututes valdustes tarvitusele kreeka ühiskeele (koinee).

Kolmandal sajandil e.m.a sai Aleksandria koduks suurele hulgale juutidele. Paljud juudid, kes pärast Babüloonia vangipõlve elasid laialipillutatult väljaspool Palestiinat asuvates kolooniates, siirdusid Aleksandriasse. Kuivõrd valdasid need juudid heebrea keelt? McClintocki ja Strongi „Cyclopedia” teatab: „On hästi teada, et kuna juudid ei osanud pärast Babüloonia vangipõlve enam eriti vanaheebrea keelt, anti Palestiina sünagoogides Moosese raamatuid lugedes selgitusi kaldea keeles ... Aleksandria juutide heebrea keele oskus oli ilmselt veelgi viletsam, nende põhikeeleks oli hellenistlik kreeka keel.” Tõenäoliselt oli Aleksandrias just õige atmosfäär Heebrea Kirjade tõlkimiseks kreeka keelde.

Teisel sajandil e.m.a elanud juut Aristobulos kirjutas, et heebrea seadus tõlgiti kreeka keelde ja see töö lõpetati Ptolemaios Philadelphose valitsusajal (285–246 e.m.a). Mida Aristobulos mõtles „seaduse” all, selles osas on eri arvamusi. Mõned arvavad, et ta viitas vaid Pentateuhile, samas kui teised ütlevad, et ta võis mõelda Heebrea Kirju tervikuna.

Pärimuse järgi oli selle esimese kirjaliku pühakirjatõlke valmistamisega heebrea keelest kreeka keelde seotud 72 juudi õpetlast. Hiljem hakati kasutama ümmargust arvu 70. Seepärast nimetati seda tõlget Septuagintaks, mis tähendab ’seitsekümmend’, ning hakati tähistama rooma numbriga LXX. Teise sajandi lõpuks e.m.a sai kõiki Heebrea Kirjade raamatuid lugeda kreeka keeles. Seepärast hakkas nimi Septuaginta viitama kõigi Heebrea Kirjade kreekakeelsele tõlkele.

Kasulik esimesel sajandil

Septuagintat kasutasid laialdaselt kreeka keelt kõnelevad juudid enne Jeesus Kristuse ja tema apostlite aega ning ka nende ajal. 33. aasta nelipühal Jeruusalemma kogunenud juutide ja proselüütide hulgast olid paljud pärit Aasiast, Egiptusest, Liibüast, Roomast ja Kreetast – piirkondadest, kus räägiti kreeka keelt. Kahtlemata oli neil tavaks lugeda Septuagintat (Apostlite teod 2:9–11). Nõnda etendas see tõlge mõjuvõimsat rolli hea sõnumi levitamisel esimesel sajandil.

Näiteks ütles jünger Stefanos Küreene, Aleksandria, Kiliikia ja Aasia inimestega kõneldes: „Joosep läkitas järele ja laskis kutsuda oma isa Jaakobi ja kogu oma suguvõsa, seitsekümmend viis hinge” (Apostlite teod 6:8–10; 7:12–14). Heebreakeelne tekst 1. Moosese raamatu 46. peatükis ütleb, et Joosepi sugulasi oli seitsekümmend. Septuaginta ütleb aga, et seitsekümmend viis. Ilmselt tsiteeris Stefanos Septuagintat (1. Moosese 46:20, 26, 27).

Oma teisel ja kolmandal misjonireisil läbi Väike-Aasia ning Kreeka kuulutas apostel Paulus paljudele jumalakartlikele paganatele ja „jumalakartlikele kreeklastele” (Apostlite teod 13:16, 26; 17:4). Need inimesed olid hakanud Jumalat kartma ja  kummardama, kuna olid Septuaginta kaudu teda pisut tundma õppinud. Kuulutades nendele kreeka keelt kõnelevatele inimestele, tsiteeris või parafraseeris Paulus tihti seda tõlget (1. Moosese 22:18; Galaatlastele 3:8).

Kristlikud Kreeka Kirjad sisaldavad Heebrea Kirjadest umbes 320 otsest tsitaati ning kokku umbes 890 tsitaati ja viidet sellele. Paljud nendest põhinevad Septuagintal. Seetõttu said just sellest tõlkest, mitte heebreakeelsetest käsikirjadest võetud tsitaadid inspireeritud Kristlike Kreeka Kirjade osaks. See on äärmiselt tähendusrikas tõik! Jeesus ennustas, et head sõnumit Kuningriigist kuulutatakse kogu asustatud maa peal (Matteuse 24:14). Selle teostamiseks lasi Jehoova oma inspireeritud Sõna tõlkida eri keeltesse, et inimesed kõikjal maailmas saaksid seda lugeda.

Kasulik tänapäeval

Septuaginta on väärtuslik ka tänapäeval ja seda on kasutatud selleks, et selgitada välja ümberkirjutajate vead, mis võisid teadmatult sattuda hilisematesse heebreakeelsete käsikirjade koopiatesse. Näiteks ütleb jutustus 1. Moosese 4:8 (EP 97): „Ja Kain ütles oma vennale Aabelile: „Lähme väljale!” Ja kui nad väljal olid, tungis Kain oma venna Aabeli kallale ja tappis tema.”

Osalause „Lähme väljale!” puudub heebrea käsikirjades, mis on pärit kümnendast sajandist m.a.j. Samas esineb see aga vanemates Septuaginta käsikirjades ja mõnedes teistes varasemates viidetes. Heebreakeelses tekstis on siin sõna, mis tavaliselt juhatab sisse otsese kõne, kuid seda ei järgne. Mis võis juhtuda? 1. Moosese 4:8 sisaldab kaht järjestikust osalauset, mis heebrea keeles lõppevad sõnaga „väljal(e)”. McClintocki and Strongi „Cyclopedia” oletab: „Ilmselt eksitas heebrea ümberkirjutajat [sama] sõna ..., millega lõppesid mõlemad osalaused.” Seepärast võis ümberkirjutajal kahe silma vahele jääda esimene osalause, mis lõppes sõnaga „väljale”. On selge, et nii Septuaginta kui teised vanemad olemasolevad käsikirjad aitavad leida vigu hilisematest heebrea tekstide koopiatest.

Teisest küljest võivad ka Septuaginta koopiad sisaldada vigu ning vahel viidatakse kreekakeelse tõlke parandamiseks heebreakeelsele tekstile. Nõnda võib heebrea käsikirju kreeka- ja muukeelsete tõlgetega võrreldes leida nii tõlkevigu kui ümberkirjutajate eksimusi ning see tagab Jumala Sõna täpse tõlke.

Tänapäeval on olemas Septuaginta täielikud koopiad neljandast sajandist m.a.j. Sellised käsikirjad ja hilisemad koopiad ei sisalda Jumala nime Jehoova, mida heebrea keeles tähistatakse tetragrammatoniga (JHWH). Nendes koopiates on tetragrammaton asendatud kreekakeelsete sõnadega „Jumal” ja „Issand”, kus iganes see esineb heebreakeelses tekstis. Umbes 50 aastat tagasi Palestiinas tehtud avastus tõi aga selles küsimuses selgust. Surnumere läänekalda lähistel koopaid uurinud meeskond tõi avalikkuse ette 12 prohveti (Hooseast Malakiani) muistse kreekakeelse nahkkirjarulli fragmendid. Need kirjutised dateeriti ajavahemikku 50 e.m.a kuni 50 m.a.j. Nendes varasemates fragmentides pole tetragrammaton asendatud kreekakeelsete sõnadega „Jumal” ja „Issand”. See kinnitab, et varases Septuaginta versioonis kasutati Jumala nime.

Aastal 1971 avaldati trükis muistse papüürusest kirjarulli fragmendid (Fouad 266). Mida need teise või esimesse sajandisse e.m.a dateeritud Septuaginta osad  näitasid? Ka neis oli säilinud Jumala nimi. Need Septuaginta varajased fragmendid tõestavad kindlalt, et Jeesus ja tema esimese sajandi jüngrid teadsid ning kasutasid Jumala nime.

Tänapäeval on Piibel kõige laialdasemalt tõlgitud raamat ajaloos. Rohkem kui 90 protsenti inimestest saab seda vähemalt osaliselt lugeda oma emakeeles. Iseäranis tänulikud oleme täpsele tänapäevasele Uue Maailma Pühakirjatõlkele, mis on nüüd tervikuna või osaliselt olemas rohkem kui 40 keeles. Pühakirja Uue Maailma Tõlke viidetega väljaanne sisaldab sadu allmärkusi viidetega Septuagintale ja teistele vanadele käsikirjadele. Tõesti, Septuaginta on huvitav ja väärtuslik ka meie aja piibliuurijatele.

[Pilt lk 26]

Jünger Filippus selgitas lõiku, mida etiooplane luges Septuagintast

[Pildid lk 29]

Apostel Paulus tsiteeris tihti Septuagintat