Lohutus kriisiaegadel

PRAEGUSE aja uudised ei paku just erilist lohutust. Üks mees kirjutas: „Päevasündmused on niivõrd masendavad, et tihti me ei suuda otsustada, kas söandame vaadata õhtust uudistesaadet või mitte.” Maailma on haaranud sõjad, terror, kannatused, kuritegevus ja haigused – kõik halb, mis võib peatselt tabada meidki, kui seda pole juba juhtunud.

Piibel kuulutas sellist olukorda täpselt ette. Meie aega kirjeldades ütles Jeesus, et siis on suuri sõdu, taude, nälga ja maavärisemisi (Luuka 21:10, 11). Ka apostel Paulus kirjutas, et „tuleb raskeid aegu”, mil inimesed on toored, rahaahned ning hea põlgajad. Ta kutsus seda perioodi „viimseteks päevadeks” (2. Timoteosele 3:1–5).

Meie aega kajastavad uudised sarnanevad seega täpselt Piibli ennustustega. Sellega aga sarnasus piirneb. Piibel toob esile vaatepunkti, mida uudised ei edasta. Jumala inspireeritud Sõna aitab mõista, miks on nii palju kurjust ja mida toob tulevik.

Kuidas Jumal suhtub kurjusse

Piibel selgitab, kuidas Jumal suhtub meie aja ahastamapanevatesse olukordadesse. Kuigi Jumal nägi tänapäeva hädasid ette, ei kiida  ta neid heaks ega kavatse neid lõputult sallida. „Jumal on armastus,” kirjutas apostel Johannes (1. Johannese 4:8). Jehoova hoolib väga inimestest ja vihkab kurjust. Me võime täie õigusega pöörduda lohutuse leidmiseks Jumala poole, kuna tema on hea ja kaastundlik ning tal on väge ja tahet kõrvaldada maa pealt kurjus. Laulukirjutaja ütles: „[Jumala määratud taevane Kuningas] kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest! Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge! Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis!” (Laul 72:12–14.)

Kas sinul on kannatajatest kahju? Arvatavasti on. Kaastunne on omadus, mille Jehoova on meisse pannud, kuna me oleme loodud tema näo järgi (1. Moosese 1:26, 27). Võime olla seega kindlad, et Jehoova pole inimeste kannatuste suhtes tundetu. Jeesus, kes tundis teda lähedamalt kui keegi teine, õpetas, et Jehoova on meist väga huvitatud ja äärmiselt kaastundlik (Matteuse 10:29, 31).

Ka kogu loodu tunnistab, et Jumal hoolib inimestest. Jeesus ütles, et Jumal „laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale” (Matteuse 5:45). Lüstra linna elanikele ütles apostel Paulus: „[Jumal] ei ole jätnud andmata enesest tunnistust, vaid on meile head teinud, ja on taevast meile andnud vihma ja head viljalist aega ja rooga ning on täitnud meie südame rõõmuga!” (Apostlite teod 14:17.)

Kes vastutab kurjuse eest?

On tähelepanuväärne, et Paulus ütles Lüstra linna elanikele veel järgmist: „[Jumal on] endisel põlvel ... lasknud kõik rahvad käia omi teid.” Seega on rahvad ehk inimesed ise peamiselt vastutavad suurema osa hädade eest, mis neid on tabanud. Jumalat ei saa selles süüdistada (Apostlite teod 14:16).

Miks Jehoova lubab halbadel asjadel toimuda? Kas ta kunagi võtab selles suhtes midagi ette? Vastuse nendele küsimustele võib leida ainult Jumala Sõnast, kuna see vastus on seotud ühe teise vaimolendiga ja vaidlusküsimusega, mille see vaimolend nähtamatus vaimumaailmas tõstatas.

[Pildid lk 4]

Inimesele on omane kaastunne. Kas Jumal on inimeste kannatuste suhtes vähem tundlik?

 [Piltide allikaviited lk 2]

ESIKAAS: tank: UN PHOTO 158 181/J. Isaac; maavärin: San Hong R-C Picture Company

[Piltide allikaviited lk 3]

Üleval vasakul Horvaatia: UN PHOTO 159 208/S. Whitehouse; nälgiv laps: UN PHOTO 146 150 BY O. MONSEN