Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Lohutus, mida pakuvad täpsed teadmised Jumalast

Lohutus, mida pakuvad täpsed teadmised Jumalast

Lohutus, mida pakuvad täpsed teadmised Jumalast

PIIBLI väited Jumala armastusest ja halastusest tekitavad mõnedes inimestes segadusseajavaid küsimusi. Nad tahavad teada: kui Jumal soovib kõrvaldada kurjuse, teab, kuidas seda teha, ja tal on vägi seda teha, siis miks on ikka veel nii palju kurjust? Nad ei suuda kokku sobitada kolme väidet: 1) Jumal on kõikvõimas; 2) Jumal on armastav ja hea; ning 3) pidevalt toimub õnnetusi. Nad arvavad, et kuna viimane väide on vaieldamatult õige, siis vähemalt üks kahest eelnevast peab olema vale. Nende arvates Jumal kas ei suuda peatada kurjust või suhtub ta sellesse ükskõikselt.

Mõned päevad pärast New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse hävimist ütles üks Ameerika Ühendriikide tunnustatud usujuht: „Olen küsinud ... oma elu jooksul sadu kordi, miks Jumal lubab traagilisi juhtumeid ja kannatusi. Pean möönma, et ma tõesti ei oska sellele täielikult vastata, isegi enda jaoks mitte.”

Vastusena sellele kommentaarile kirjutas üks teoloogiaprofessor, et talle avaldas muljet selle usujuhi „mõistlik teoloogia”. Ta toetas ka ühe õpetlase vaadet, kes kirjutas: „Suutmatus mõista kannatusi on osa suutmatusest mõista Jumalat.” Kas on aga tõesti võimatu mõista seda, miks Jumal lubab kurjust?

Kurjuse allikas

Vastupidi sellele, mida usujuhid võivad öelda, ei jäta Piibel selgusetuks, miks Jumal on lubanud kurjust. Võtmemõte kurjuse küsimuse mõistmiseks on tunnistada, et Jehoova ei loonud kurja maailma. Ta lõi esimese inimpaari täiuslikuna, ilma patuta. Jehoova vaatas oma loomistööd ja leidis, et see on „väga hea” (1. Moosese 1:26, 31). Tema eesmärk Aadama ja Eeva jaoks oli, et nad laiendaksid Eedeni paradiisi üle kogu maa ja täidaksid selle õnnelike inimestega, kes elaksid kaitse all, mida pakub tema armastav suveräänsus (Jesaja 45:18).

Kurjus sai alguse ühest vaimolendist, kes oli alguses küll Jumalale ustav, kuid kes hakkas soovima, et hoopis teda kummardataks (Jakoobuse 1:14, 15). Tema mäss sai maa peal avalikuks, kui ta mõjutas esimest inimpaari ühinema temaga Jumala vastu. Selle asemel, et alluda Jumala selgetele juhistele mitte süüa ega puutuda hea ja kurja tundmise puu vilja, võtsid Aadam ja Eeva ühe vilja ning sõid seda (1. Moosese 3:1–6). Nõnda ilmutasid nad sõnakuulmatust Jumala vastu ning näitasid, et soovivad olla temast sõltumatud.

Vaidlusküsimus

See Eedenis toimunud mäss tõstatas kõikehõlmava tähtsusega vaidlusküsimuse. Inimese mäss seadis kahtluse alla, kas Jehoova on oma loodute üle õigesti valitsenud. Kas Loojal oli õigus nõuda inimestelt täielikku kuulekust? Ehk oleks inimestel parem, kui nad tegutseksid sõltumatult?

Jehoova käsitles seda väljakutset tema valitsemisele sellisel moel, mis näitas täiuslikku tasakaalu tema armastuse, õigluse, tarkuse ja väe vahel. Ta oleks võinud kasutada oma jõudu ja hävitada mässajad kohe. See võib tunduda õiglane, kuna tal oleks olnud õigus seda teha. Selline toimimisviis poleks aga vastanud tõstatatud küsimustele. Teisest küljest oleks Jumal võinud patustamise lihtsalt märkamata jätta. Niisugune lahendus võiks tänapäeval paista armastava valikuna. Kuid ka see poleks andnud vastust Saatana väitele, et inimesed saavad ise enda üle valitsedes paremini hakkama. Lisaks, kas poleks säärane tegutsemisviis õhutanud veel teisigi eemalduma Jehoova teelt? Tagajärjeks oleks olnud lõputud kannatused.

Jehoova on targalt lasknud inimestel käia mõnda aega oma teed. Kuigi see on tähendanud kurjuse ajutist püsimist, on inimestel olnud seeläbi võimalus näidata, kas nad suudavad endi üle edukalt valitseda Jumalast sõltumatult, järgides enda hea ja kurja mõõdupuid. Mis on olnud tulemused? Inimajalugu on pidevalt iseloomustanud sõjad, ebaõiglus, rõhumine ja kannatused. Jehoova vastu suunatud mässu täielik läbikukkumine lahendab Eedenis püstitatud vaidlusküsimused ühe korraga ja jäädavalt.

Vahepealse aja jooksul on Jumal näidanud oma armastust, kui ta andis oma Poja Jeesus Kristuse, kes tõi lunastusohvriks enda inimelu. Tänu sellele saavad sõnakuulelikud inimesed vabaks patu ja surma needusest, mille tõi endaga kaasa Aadama sõnakuulmatus. Lunastus on avanud tee igavesse ellu kõigi jaoks, kes ilmutavad usku Jeesusesse (Johannese 3:16).

Meil on Jehoova lohutav kinnitus, et inimeste kannatused on ajutised. Laulukirjutaja ütles: „Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vahid tema aset, aga teda pole kuskil! Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!” (Laul 37:10, 11.)

Turvaline ja õnnelik tulevik

Piibli prohvetikuulutuste täideminek näitab, et ligidal on aeg, mil Jumal teeb lõpu haigustele, kurbusele ja surmale. Pane tähele, kui imepärase nägemuse tulevastest asjadest sai apostel Johannes. Ta kirjutas: „Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ja merd ei olnud enam. ... ja Jumal ise on nendega [inimestega]. Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” Selle tõotuse usaldusväärsust kinnitavas teadaandes öeldi Johannesele: „Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!” (Ilmutuse 21:1–5.)

Mis saab aga miljarditest süütutest inimestest, kes on surnud Eedeni mässust alates? Jehoova tõotas, et ta toob ellu tagasi need inimesed, kes magavad praegu surmaunes. Apostel Paulus ütles: „Mul on see lootus Jumala peale, ... et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine” (Apostlite teod 24:15). Neil on väljavaade elada maailmas, kus „õigus elab” (2. Peetruse 3:13).

Nii nagu armastav isa laseb oma lapsel minna raskele operatsioonile, kui ta teab, et see toob lapsele kestvat kasu, nii on Jehoova lasknud inimestel maa peal ajutiselt kurjust kogeda. Kõiki neid aga, kes soovivad täita Jumala tahet, ootavad igavesed õnnistused. Paulus selgitas: „On ju kogu loodu heidetud kaduvuse alla – mitte vabatahtlikult, vaid allaheitja tahtest – ometi lootuse peale, sest ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse” (Roomlastele 8:20, 21).

See on tõesti uudis, kuid mitte selline, nagu näeme televiisorist või loeme ajalehest, vaid hea uudis. See on parim uudis „kõige troosti Jumalalt”, kes meist tõesti hoolib (2. Korintlastele 1:3).

[Pildid lk 6]

Aeg on näidanud, et inimesed ei suuda Jumalast sõltumatult enda üle edukalt valitseda

[Allikaviited]

Somaalia perekond: UN PHOTO 159 849/M. GRANT; aatomipomm: USAF photo; koonduslaager: U.S. National Archives photo