Noored, kes armastavad tõde

„KUIDAS hoiab noor inimene oma teeraja selge?” küsis heebrea laulik tuhandeid aastaid tagasi (Laul 119:9). See on ikka veel põhjendatud küsimus, kuna tänapäeval seisavad noored silmitsi paljude probleemidega. Juhuslike seksuaalsuhete kaudu on paljud noored saanud AIDSi, umbes pooled sellesse kohutavasse haigusesse nakatunuist on 15–24-aastased. Samuti tekitab rohkesti probleeme uimastite pruukimine, mis on põhjustanud mõnede noorukite enneaegse surma. Laostunud muusika, vägivaldsed ja ebamoraalsed filmid, televisiooni-show’d ja videod ning Interneti-pornograafia mõjuvad noorele laastavalt. Seetõttu teeb lauliku esitatud küsimus paljud lapsevanemad ja noored tänapäeval vägagi murelikuks.

Laulik vastas ise oma küsimusele: „Kui ta seda peab sinu sõna järgi!” Jumala Sõnas Piiblis on kirjas häid juhtnööre noortele ja neid järgides on paljud neist oma elus edu saavutanud (Laul 119:105). Vaadelgem mõningaid näiteid noortest, kes armastavad Jumalat ning püüavad selles naudingutele keskendunud ja materialistlikus maailmas vaimselt tugevaks jääda.

Nad hindavad vanemlikku juhatust

Jacob Emmanuel teenis mõne aasta täisajalise pioneerkuulutajana, enne kui asus tööle Jehoova tunnistajate Mehhiko harubüroosse. Ta meenutab tänutundega seda, kuidas temas arendati armastust Jumala teenimise vastu: „Kõige enam avaldasid mulle mõju minu vanemad, ent samas on mulle suureks abiks olnud ka mõned kogenud vaimsed vennad, kellega olen sõbraks saanud. Tänu neile on minus tekkinud armastus kuulutustöö vastu. Nad suunasid mind hellalt õigele teele; ma ei tundnud kunagi, et mulle oleks survet avaldatud.”

Juba mitu aastat täisajalises teenistuses olnud David meenutab, kuidas talle jättis sügava mulje see, et ta vanemad alustasid eripioneerteenistust siis, kui nad vennaga veel väikesed olid. Kui ta isa suri, jätkas ema eripioneerteenistust. Ta hoolitses nende eest hea sõnumi kuulutamise kõrvalt. „Vanemad ei avaldanud mulle kunagi survet hakata pioneeriks,” ütleb David, „kuid täisajaline teenistus tõi meie perele nii suurt rõõmu, et see ajendas mindki sedasama tegema.” Selle kohta, kui tähtis on hea vanemlik juhatus ja tähelepanu, ütleb David: „Igal õhtul luges ema meile lugusid raamatust „Kaotatud paradiisist taastatud paradiisi” („From Paradise Lost to Paradise Regained”). * See, kuidas ema neid lugusid meiega seostas, aitas meil arendada armastust vaimse toidu vastu.”

Koosolekute hindamine

Mõned noored tunnevad, et neil on raske kristlikke koosolekuid hinnata. Nad käivad koosolekutel, kuna vanemad võtavad nad kaasa. Kui nad aga jätkuvalt koosolekutel käivad, võivad nad aja jooksul neid kalliks pidama hakata. Mõtle  Alfredole, kes alustas täisajalist teenistust 11-aastasena. Ta möönab, et umbes viieaastaselt üritas ta koosolekutest kõrvale hiilida, kuna tal tuli seal alati uni peale. Ta vanemad ei lubanud tal aga koosolekute ajal magama jääda. Alfredo meenutab: „Suuremaks saades hakkas minu huvi koosolekute vastu vähehaaval kasvama, eriti pärast seda, kui õppisin lugema ja kirjutama, kuna siis sain koosolekutel oma sõnadega vastuseid anda.”

Cintia, 17-aastane neiu, kes teenib üldpioneerina, jutustab, kuidas hea seltskond aitas tal kasvatada armastust jumalateenimise vastu. Ta ütleb: „ Kuna mul on head suhted vendadega ja käin korrapäraselt koosolekutel, ei tunne ma puudust oma ilmalikest sõpradest ega noorte hulgas populaarsetest tegevustest, nagu näiteks diskodel käimisest. Teiste kommentaarid ja kogemused koosolekul sütitasid minus soovi anda Jehoovale kõik, mis mul on, ning minu arvates on praegu noorus minu parim varandus. Seepärast otsustasin seda kasutada tema teenimiseks.”

Samas möönab ta: „Enne ristimist oli mul vahepeal aeg, kui tundsin, et oli kerge puududa koosolekutelt, tuues ettekäändeks kodutööd või muud kooliga seotud tegevused. Puudusin mitmelt koosolekult ja see mõjutas mu vaimsust. Hakkasin läbi käima ühe poisiga, kes ei uurinud Piiblit. Jehoova abiga seadsin aga asjad korda.”

Isiklik otsus

Kui Pablolt, kes on samuti noor täisajaline Jehoova teenija, küsiti, mis on tema arvates üks tähtsamaid asju armastuse arendamisel Jumala Sõnas leiduva tõe vastu, ütles ta: „Arvan, et selleks läheb vaja kaht asja: korrapärast piibliuurimist ja innukust kuulutustöös. Olen tänulik oma vanematele, et nad õpetasid mulle tõde Jehoova kohta, ja minu meelest oli see parim, mis nad võisid mulle anda. Samas on mul aga tarvis endal veenduda selles, miks ma armastan Jehoovat. Selleks on vaja õppida tundma Piibli tõe ’laiust ja sügavust’. Ainult nii võime hakata tundma igatsust Jehoova Sõna järele, nii et see muutub „nagu põletavaks tuleks” meie sees ja ajendab sellest ka teistele rääkima. Selline innukus kuulutustöös suurendab meie hindamist tõe vastu.” (Efeslastele 3:18; Jeremija 20:9.)

Jacob Emmanuel, keda eespool mainiti, meenutab samuti, kui tähtis on teha isiklik otsus teenida Jehoovat. Ta ütleb, et tema vanemad ei avaldanud talle kunagi survet lasta end ristida. „Arvan, et see oli väga hea, kuna näen sellega kaasnenud positiivseid tulemusi. Näiteks mõned noored, kellega ma tihedalt läbi käisin, otsustasid end koos ristida lasta. Kuigi selles polnud midagi halba, nägin, et mõned neist tegid seda emotsioonide ajel, ja varsti pärast seda nende innukus Kuningriigi töös kahanes. Minu vanemad ei käinud mulle kunagi peale, et peaksin end  Jehoovale pühendama. See oli minu isiklik otsus.”

Koguduse osa

Mõned noored on õppinud Jumala Sõna tõde tundma omal käel ilma vanemate abita. Sellises olukorras pole kindlasti kerge õppida tegema seda, mis on õige, ja jääda sellele kindlaks.

Noé meenutab, kui palju tõde teda aitas. Juba lapseeas oli tal kalduvus vihale ja vägivallale. Kui ta 14-aastaselt Piiblit uurima hakkas, paranes tema iseloom ja ta vanemad, kes ei olnud tol ajal Piiblist huvitatud, olid selle eest väga tänulikud. Vaimselt edenedes tekkis Noés soov oma elu veelgi suuremal määral Jumala teenistuses kasutada. Praegu osaleb ta täisajalises teenistuses.

Ka Alejandro hakkas kristliku tõe vastu huvi tundma väga noorelt, kuigi tema vanemad ei olnud sellest huvitatud. Väljendades oma hindamist tõe vastu, ütleb ta: „Kasvasin üles traditsioonilises katoliiklikus kodus. Kuna aga kirik ei suutnud anda vastust küsimustele, mis olid mind juba üsna noorest peale häirinud, kaldusin üha rohkem kommunistliku ateismi poole. Jehoova organisatsioon aitas mul omandada teadmisi Jumalast. See päästis sõnasõnaliselt mu elu, kuna kui ma ei oleks uurinud Piiblit, oleksin tõenäoliselt sattunud ebamoraalsuse, alkoholi või narkootikumide küüsi. Võib-olla oleksin isegi mõne revolutsioonilise rühmitusega liitunud, millel oleks võinud olla kurvad tagajärjed.”

Kuidas võib noor visalt jätkata tõe otsimist ja sellest kõvasti kinni hoida ilma vanemate toetuseta? On selge, et kogudusevanematel ja teistel koguduseliikmetel on selles äärmiselt tähtis osa. Noé meenutab: „Ma pole end kunagi üksikuna tundnud, kuna Jehoova on mulle alati väga lähedane olnud. Samuti on mind toetanud paljud armastavad vennad ja õed, kes on saanud minu vaimseteks isadeks, emadeks ja vendadeks.” Praegu teenib ta Peetelis ja kasutab oma aega Jumala teenistuses. Alejandro jutustab samuti: „Olen tänulik selle eest, et mul oli eesõigus kuuluda kogudusse, kus kogudusevanemad olid minust isiklikult huvitatud. Olen selle eest eriti tänulik, kuna kui ma 16-aastaselt Piiblit uurima hakkasin, mõjutas noortele omane rahutuse vaim ka mind. Perekonnad koguduses ei hüljanud mind aga mitte kunagi. Alati oli keegi, kes mind külalislahkelt vastu võttis ja jagas minuga mitte ainult oma kodu ja toitu, vaid avas mulle ka oma südame.” Alejandro on praeguseks olnud täisajalises teenistuses üle 13 aasta.

Mõne arvates on religioon ainult vanade inimeste jaoks. Paljud noored on aga õppinud Piibli tõde tundma varajases eas ja on hakanud Jehoovat armastama ning jäänud talle ustavaks. Nende noorte kohta käivad Taaveti sõnad Laulus 110:3: „Su rahvas on meeleldi valmis su sõttamineku päeval; pühas ehtes ilmub su ette su noorte sõdijate vägi nagu kaste koidu üsast!”

See nõuab noortelt pingutusi ja otsusekindlust, et õppida tõde ja jääda sellesse. On suur rõõm näha, et paljud hoiavad Jehoova organisatsiooni ligi, käivad korrapäraselt koosolekutel ja uurivad hoolikalt Piiblit. Seda tehes on nad suutnud arendada ehtsat armastust Jumala Sõna ja tema teenimise vastu (Laul 119:15, 16).

[Allmärkus]